J. Gregory Keyes

Ben Franklinist on samal ajal saanud Isaac Newtoni õpipoiss. Nad on hävinud Inglismaalt põgenenud imperaatori õukonda Prahas, mis teatavasti ju Euroopa alkeemia- ja salateaduste pealinn. Newton üritab seal leiutada alkeemilisi kaitsevahendeid pealetungivate vene ja türgi vägede vastu.

Teadlaseneiu Adrienne de Mornay, Louis XIV viimane abikaasa, jõuab pärast kaheaastast ekslemist kaosest vaevatud Prantsusmaal noore Lorraine’i hertsogi õukonda. Koos soovitakse taganeda Prahasse, kus paistab olevat veel tsivilisatsiooni ainus tugipunkt. Adrienne saab Crecy’lt teada üsna palju saladusi, mistõttu kogu toimuva taust muutub selgemaks.

Selline on alguse dispositsioon, loo arenedes keeratakse muidugi jälle kõik peapeale. Peaksin seda esimesest osast isegi paremaks; “Newton’s Cannon” oli peamiselt ikkagi sissejuhatus. Tegevus on parasjagu pöörane ja etteaimamatu; on lahingustseene nii maal kui merel; tegevust jätkub nii Sankt-Peterburgi kui Alzheeriasse; astuvad üles mitmed ajaloolised isikud – Peeter Esimene, keiser Karl VI ja kunn Karl XII, Savoia Eugen, Cotton Mather, Edward Teach jpt. Alkeemia ja maagia on ühenduses religioossete motiividega ja endiselt nimetaks kogu seda värki barokk-pungiks. Ühesõnaga jätkuvalt soovitan.

Golikovi pakutud termin "barokk-punk" sobib stiilinimeks hästi. Samasugust värvikat fantaasiat kohtab tõepoolest aurupungi väljapaistvamates romaanides, aga Keyesi raamatu tegevus toimub tavalisest aurupungi ajajärgust -19. sajandist- märksa varem. Peategelaseks on ta teinud Ben Franklini ja üks küllaltki tähtis tegelane on ka Isaac Newton. Paistab aga, et enamus energiast on kulunud järjest värvikamate seikluste väljamõtlemisele, mille tulemusena jäävad tegelased ise kahvatuteks varjudeks, illustratsioonideks actionist pungitavale tegevusele, ja neid on tegelikult üpris raske üksteisest eristada.

Kolmest tegevusliinist kõige igavam oli Adrienne`i liin. Ben Franklini puhul võis veel nautida tema leiutiste kirevust, näiteks leiutab ta raamatus nähtamatuks tegeva seadme ja vee peal kõndimiseks mõeldud kingad. Kolmas liin - choctawindiaanlase Red Shoes` reis Euroopasse - oli selline vahepealne oma pideva unedemaailmas toimuva kirjeldamisega.

Kulminatsioon, nagu sarja esimeseski raamatus, oli tegevusest pakatav. Esimeses osas oli selleks meteoriidi langemine Londonisse. Teises osas on asi veelgi kaugemale viidud, haripunktiks on tsaar Pjootr Pervõi lendavate laevade armaada rünnak Veneetsiale. Tegutseb veel teisigi ajaloolisi isikuid, ümberriietatud kuningas Karl XII Raudpea näiteks.

Üldmulje on siiski selline segane. Midagi õpetlikku või ajalooliselt harivat siit otsida ei maksa, tegu on puhtakujulise meelelahutusega, ja mitte kõige paremaga, aga siiski piisavalt kummalise ja omanäolisega, et "neli" välja teenida.