James Lovegrove
Sherlock Holmes and the Miskatonic Monstrosities (2017)

See romaan kuulub sarja "The Cthulhu Casebooks", kus hetkel on ilmunud 4 raamatut. Lugu ühendab kahte ilukirjanduse kõige tähtsamat diskursust - Cthulhu Mythost ja sherlockiaanat. Lovegrove väidab eessõnas, et on saanud selle teksti ühelt Howard Lovecrafti kaugelt sugulaselt Henry Prothero Lovecraftilt, kes pole siiski autor, vaid kirjutaja on nagu ikka dr Watson. Lovegrove kinnitab veel, et tema ei saa kuidagi olla tõeline autor, sest mõeldav võiks ju olla, et ta kirjutaks  pastiši Sherlock Holmesist, aga et ta võiks samas imiteerida veel Cthulhu Mythost - no see ei ole ju usutav...
 
Nii Lovegrove'i eessõnast kui ka sellele järgnevast dr Watsoni eessõnast kui ka romaani põhitekstist saame teada, et Holmes ei olnud sugugi see jalad-maas ratsionalist, kes ei uskunud midagi üleloomulikku. Vastupidi, peaaegu kogu detektiivi karjäär oli pühendatud võitlusele maaväliste olevustega, kes näisid olevat just nimelt Muistsed, Vanemad Jumalad ja muud Lovecrafti teostest tuntud olevused. Kõik Watsoni poolt kirja pandu oli vaid pooltõde, kus varjati tominu tegelikke asjaolusid, et inimkond peast segi ei läheks. Näitejs "Nelja märgi" regelane Jonathan Small oli tegelikult müstiliste kunstide jünger ja tema Andamani saartelt pärit väikest kasvu kaasosaline oli homunkulus. Holmesi abikaasa Mary tappis müstiline olevus nimega dyakhee ja Moriarty ei kukkunud alla mitte Reichenbachi kosest, vaid ta tõmmati kuhugi, mida Lovecraft nimetas Crawling Chaos'eks.
 
"Miskatonic Monstrosities" alga Londoni mahajäetud metrooharus, kus Holmes ja Watson põgenevad mingite koletiste eest, eesmärgiks meelitada nad päevavalguse kätte, kus nad kohe kõrbevad. Tegu tehtud, vestlevad nad metroojaamas inspektor Gregsoniga (Lestrade'i prototüüp), kes annab niidiotsa uueks uurimiseks: Bethlemi vaimuhaiglasse on sattunud vigastatud mees, kes räägib arusaamatus keeles ega mõista, kes ta on ja miks ta seal on. H&W hakkavad pihta ja tuvastavd, et ilmselt on tegu bioloogiageeniuse Zachariah Conroyga, kes on Inglismaale saabunud Uus-Inglismaalt. Kuidagi on temaga seotud teine ameeriklane Nathaniel Whateley, kes satub kahtlusaluseks Conroy kummalise kadumise asjus haiglast. Whateley üürikorteris on suur ladu veidratest värdloomadest, keda mees oli pikka aega kogunud. Kahte meest näib ühendavat paar aastat varem toimunud uurimisretk mööda Miskatonicu jõge, kus Whateley eesmärgiks oli saada oma kollektsiooni shoggot, protoplasma moodi olevus, kes on meile hästi tuntud romaanist "At the Mountains of Madness". Romaani teine osa mioodustab Conroy ülevaade sellest reisist Miskatonicu jõel.
 
Kogu romaan on tihedas interaktiivses seoses Conan Doyle'i ja Lovecrafti loominguga. Ei jää nimetamata ükski jumalus ja liinid jooksevad sisse rohketesse Holmesi lugudesse. Lugejale, kes neid asju ei tea, võib tekst jääda arusaamatuks ja ebahuvitavaks. Aga sündmuste käik on hoogne ning kui lugeja suudab näole manada kerge muige (mis nõuab spetsiifilist huumorimeele lainepikkust pluss teadmisi Doyle'i ja Lovecrafti loomingu kohta), ei ole midagi hullu. Neile, kes nõuavad ulmelt inimkonna tähtsate eetiliste ja globaalsete murede lahendamist, ei paku raamat ilmselt midagi.
Teksti loeti inglise keeles