Lester del Rey
For I Am a Jealous People! (1954)

Ma olen siis selle asja esmaarvustaja, tuleb välja. Kuna BAAS on juba 20 aastat vana ja see tekst pole kellelegi enne ette sattunud, siis vaevalt et ma sisust rääkides kellegi lugemisrõõmu rikun.
 
Maailm on sattunud tulnukate invasiooni sihtmärgiks. Kui tähelaevad välja jätta, on nad tehnoloogiliselt Maast ca 50 aastat ees ja esmaklassilised laskurid. Nii et on kõvasti sõdimist, kuid Maal on lootust. Paraku kipuvad tulnukaid aitama ilmastikunähtused - taktikaliselt kõige sobivamal hetkel sekkuvad nende poolel tornaadod, maalaste tagalat rüüstavad rohutirtsuparved jne.
 
Loo peategelane on Arkansase pastor-evangelist, väga jumalakartlik, aga samas siiski suhteliselt mõistlik - tema parim sõber on salvava huumorimeelega ateist. Invasioon jõuab nende kodukohta, pastori perekond tapetakse ning teda ja sõpra võetakse vangi, et nende kulinaarseid omadusi uurida. Seal siis teevad nad juhuslikult tähtsa avastuse - pole kahtlust, et Jumal on olemas ja ta on maalastele ja tulnukatele ühine. Neil õnnestub põgeneda ning peategelasel on korraga suur probleem - et kui tulnukad on maalaste asemel äravalitud rahvaks saanud, kes peavad püha sõda, et patust inimkonda hävitada, kuidas peab siis tema jumalateenrina asjasse suhtuma. Lõpuks suhtub muidugi loogiliselt - tundub, et Jumal on Abrahami ja teistega tehtud lepingud puruks rebinud, aga ärgu muretsegu, inmkond on väärikas vastane.
 
Ei tule vast üllatusena, et kõnealune temaatika allakirjutanut eriti ei köitnud ning seda peegeldab ka hinne.
Teksti loeti inglise keeles