Mark Hansom
The Beasts of Brahm (1937)

Inglismaa maapiirkond, ilmselt 1930-ndad. Nooremapoolne abielupaar Rodney ja Helen sõidavad öösel kodu poole, kui leiavad teelt lebava surnukeha - see on nende hea tuttav Charlie. Mees on jõhkralt tapetud, ent samas võiks vigastuste järgi arvata, et seda on teinud hoopis loom. Charliega koos olnud sõbranna on kadunud ja kui ta mõne aja pärast teadvusetult kaevanduskäigust leitakse, ei oska ta juhtunu kohta rääkida muud, kui et pimedusest ilmusid Charlie selja taha käed, haarsid kõrist ning hakkasid kägistama-rebima. Selline on sündmuste algus.
 
Kriminulli/põneviku atmosfääris kulgev lugu hakkab tasapisi võtma üleloomulikku suunda. Piirkonnas näib luuravat mingisugune olevus, kes tegutseb öösiti, kellest on näha vaid hõõguvad silmad ja kes võiks olla näiteks rändtsirkusest põgenenud tiiger. Ent vilksamsi nähakse hoois pooleldi ahvi, pooleldi hiigelsuure neegri sarnast koletist. Kahtlused langevad hiljuti sündmuspaikade lähedusse häärberisse elama asunud krahvile Corvinus Brahmile, kelle eraklik eluviis, saabumine Kesk-Euroopast (kus lollid kohalikud krahvi sõnul uskuvat tema vähese suhtlemisvajaduse ja teadlasele omase raamatutesse sukeldumise pärast, et tal on leping kuradiga) ja muud kummalised asjaolud jäävad silma Rodneyle ja tema sõbrale - nemad selle loo koos lahendavadki, nii et politseil jääb üle vaid kõrvalt vaadata.
 
Rohkelt dialoogi sisaldavast romaanist ei ole põhjust oodata sügavust ja kõrgkirjandusele omaseid tunnuseid, küll aga leiame taolisi võtteid nagu "süütu noore naise päästmine viimasel hetkel", Ida uskumiste müstifitseerimine, ootamatuid karjatusi või pööranguid sündmustes, mille peale tegelased on otsekohe šokis ja muid taolisi muhedaid nippe, mis eeldavad väga lihtsat lugejat. Ühesõnaga - väga sümpaatne lugu ulme vanimast ja hinnatuimast alamžanrist. Kaanepilt on ka hea - 2001. aasta kordustrükil on reprodutseeritid esmatrüki kujundus.
Teksti loeti inglise keeles