Marie Queen of Romania
The Stealers of Light (1916)
9.2016

Edinburgh' printsessist Mariest (1875-1938) sai aastal 1914 Rumeenia kuninga abikaasa ja selle staatusega kaasnes ka kuninganna tiitel. Tema ristinimi oli Marie Alexandra Victoria, aga kuidas nendel siniverelistel perekonnanimega oli, ei suutnud süveneda. Igal juhul olin suures kimbatuses autori nime registreerimisega ja ilmselt võiks targem moderaator seda parandada. "The Stealers of Light`i" 1916. aasta esmatrüki tiitellehel on Marie, the Queen of Roumania. Marie tuntuimaks kirjatööks jäi ilmselt autobiograafia "The Story of My Life", aga ilmus ka ilukirjanduslikke töid. Ma ei julge väita, kui palju neist võis sisaldada üleloomulikku elementi, ent vaadates mõningaid pealkirju ("Ilderim - A Tale of Light and Shade", "What Vasile Saw", "The Dreamer of Deams", "The Lost Princess. A Fairy Tale"), ei välistaks, et neid on siiski rohkem kui see üks. Marie kirjutas nii inglise kui ka Rumeenia keeles.Žanriliselt liigitub "Valgusevargad" fantasy`sse, ja kui on olemas alamžanr religioosne fantasy, siis see oleks veel täpsem. Peategelane on noor naine Ilona, kes juhtub elama väikelinnas, mille lähedal asuvasse mahajäetud mungakloostrisse asub elama üks maag oma neegrist teenriga. Maag ihkab igavest elu ja tema ainus eesmärk on valmis nõiduda eluvesi, mis selle unistuse teoks teeks. Maag on paheline ja egoistlik, linnakese elanikud kardavad teda, ent naistele ta meeldib, sest pole sugugi vana mees. Ainus neiu, kellel on aga ligipääs maagi juurde, on peategelane Ilona. Neiu mõistab maagi pahelisust, ent justkui mingi võlujõud tõmbab teda ikka kloostrisse. Kuna maagil eluvee valmistamine ei õnnestu, otsustab ta saata Ilona kaugele idamaale, kus kõrbes elavat üks pühamees, kellest kiirgavat Jumala Valgust. On see kujundlik või otsene valgus, jääb esialgu selgusetuks, ent maagi mõju all olev Ilona sõidabki üle merede ja maade kõrbesse, kus koopas elab üksik eremiit.See eremiit Alawyiola on aga tõelise jumala puudutuse läbi elanud nooruk ja nii pühamast püha mees ja nii headuse kehastus, et selle kirjeldus on erakordselt imal. Alawyiola on egoistliku maagi vastand ja ehkki seda kordagi nii ei nimetata, võib ta kujutada endast Jeesust, kes on taas inimesest sündinud ja Maa peale tulnud. Võib-olla on juhus, et Alawyiola ei tea, kes on ta isa. (Wikipedia väitel pöördus kuninganna Marie Baha`i usku, nii et võib-olla tõmban ma kristlusega valesid paralleele). Noore eremiidi missioon on valmistuda inimkonnale head tegema ja selleks kogub ta kõrbekoopas jõudu ja palvetab. Ilona on nooremehe pühadusest nii jahmunud (tolle rinnust ja kätest kiirgab tõesti reaalset valgust ja tema jalajälgedesse kasvavad lilled), et ei suuda Jumala valguse vargust toime panna, ent ei suuda pühakule ka oma missiooni üles tunnistada.Laias laastus on kogu tekst Ilona süümepiinade kirjeldus ja tema kõhkluste ja kahtluste õhkav kirjeldus. Seda õhkamist võimendab asjaolu, et otseses kõnes on kasutatud arhailist "thee/thou" vormi. Nt lk 69:"Forgive thee? alas, thou art always forgiven, even whilst thou strikest, and therefore no doubt wilt thou strike again! for is not my cowardly surrender an indusment for thee to use me ill once more?" "But, Ilona, for what cruel monster dost thou take me, that thus thou judgest me?" jne. selline vagajenovevalik paatos.Lugu on väga staatiline ja sündmustevaene ja ega tegelaste kujutamine must-valges võtmes ka midagi head ei tee. Pigem vaatan seda raamatut kui huvitavat artefakti. Ja kui seda raamatut sõna otseses mõttes vaadata (eemalt), siis tundub selline kopsakas 400-lk tükk. Sisse vaadates selgub, et lugu lõpeb lk-l 190 (paks paber) ja kui siis reavahet ja kirja suurust uurida, tekib kahtlus, kas romaani mõõtugi välja annab. Selgus, et ei annagi, alla 38 000 sõna. 
Teksti loeti inglise keeles