Kasutajainfo

Aleksei Tolstoi

1882-23.02.1945

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Aleksei Tolstoi ·

Aelita

(romaan aastast 1923)

ajakirjapublikatsioon: «Krasnaja nov» 1922; nr. 6, 1923; nr. 1 - nr. 2
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Aeliita»; ««Looduse» Kroonine Romaan» 1930; nr. 20
«Aeliita»; Aleksei Tolstoi «Insener Garini hüperboloid. Aeliita»

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
3
8
4
1
Keskmine hinne
3.158
Arvustused (19)

"Hüperboloidiga" võrreldes kahvatu. Planeetidevaheline revolutsiooni eksport. 20.ndate kosmoseseiklus. Raamatus on ka häid kohti, mille alltekst pole päriselt lahtunud praeguseni.
Teksti loeti eesti keeles

Äärmiselt jabur. Ehe näide sellest, et inimene, kes ikka ei oska ulmekat kirjutada, võiks selle tegemata jätta. Raamatu autoril puudub elementaarne teadusliku lähenemisviisi alge. Mingil määral on see ehk põhjendatav tolle aja üleüldiselt väiksema tehnoloogiliste teadmiste hulgaga, kuid sellegipoolest võiks SciFi kirjutaja end kursis hoida hetketeadmiste viimase või vähemalt eelviimase sõnaga, antud juhul on kirjanik aga täiesti omast peast miskit jama kirja pannud. Teine probleem on muidugi see sotsioloogiline põhjendamatus, kirjeldatud sündmuste tegelik toimumine mingis ühiskonnas on siiski äärmiselt ebatõenäoline. Lisades sellele paksu kihi punast värvi, saamegi kokku negatiivse hinde.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene raamat, millele panen hindeks ühe. Ega siin midagi pikalt kommenteerida olegi - täiesti lineaarne sündmustik, äärmiselt ebaoriginaalsed kangelased. Ühesõnaga - porno. Erinevalt Kandõba "Kuumast maast" ei ole isegi naljakas.
Teksti loeti eesti keeles

Appi! See ON hea raamat! Jah on seal punast jura, aga see on huumoriga sinna pandud ja vägisi juurde lisatud hiljem. "Aeliita" oli minu lemmikuid vene ajal ja nüüd hiljuti leides Eesti-aegse tõlke, kuhu autor pole pidanud toppima punast propagandat ja kus mängib hoopis filosoofiline plaan, meeldib ta veel rohkem. See on ulme ja armastusromaan, Gussev on lõbus karikatuur elukutselisest revolutsionäärist. Ja kuigi olen SF-i pooldaja, ei häiri mind põrmugi suvalisused teaduslikus plaanis - see on sobiv irratsionaalne taust maistele tunnetele.
Teksti loeti eesti keeles

Minule ka meeldis. Teaduslikkuse otsijad võiksid piirduda autoriteetsete ajakirjadega - on otsimisvaeva ka vähem :) ja üleüldse arvestades ajastut, millal see romaan kirjutati, on ta ikka Väga Hea Küll. Lugeja õnneks puudub muuplaneetlaste kirjeldamisel tavaliselt kasutatav ülivohav fantaasia ja lugu ei ole ka lõpmata naiivne, nagu tolleaegsed raamatud tihti kipuvad olema. Igati väga armas.
Teksti loeti eesti keeles

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles

Mõne koha pealt huvitav raamat, aga millegi erilisega silma ei paista. AT on venelastest ulfefännidele muidugi iidol - on nad ju isegi oma ühingu Aeliitaks nimetanud. Kohati armas raamat, lapsepõlves raudne lemmik, nii et ma ei suuda ka väga kriitiline olla.
Teksti loeti eesti keeles

Rahvalik ulmeteos üle ideoloogilise rindejoone punasele poolele üle jooksnud krahvivõsult. Mäletan noorusest, et juba siis võttis lugedes kohati kulmu kergitama - et nii lihtsalt see Marsile lendamine siis käibki: geniaalne konstruktor klopsib kosmoselaeva kokku, paneb kuulutuse lehte ja saab selle peale endale teekaaslaseks lustlik-agressiivse prole. Ja muidugi see revolutsiooni levitamine tääkide abil Trotski parimas vaimus - mitte Indiasse, vaid kohe teisele planeedile!

Kolme teenib teos tänu nostalgilistele seostele ja vahvale horror-episoodile, kus Maalt pärit seiklejad mingis pimedas labürindis hiidämblikest kubisevasse ruumi satuvad...

Teksti loeti eesti keeles

Raamat, mis teenib "hea" ja sellise tugevapoolse. Loos on tunnetust. See tunntus on hea, isegi julgen v6rrelda pisut Bradbury "Martian.."`iga. S6naga - hea
Teksti loeti eesti keeles

Totu tuli meelde ... aga eks see palju hilisem ka.
Peab ühinema naiivsust rõhutavate seisukohtadega. Säärane huvitav sotsialistliku realismi varane teos, ajast kui teist veel õigetpidi olemas polnud. Liialdus ... vohav vähkjas liialdus.
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvan, et kui tööliste ja talupoegade krahv oleks selle raamatu vähemalt kaheks, kui mitte kolmeks jaganud -- jõulise printsi ja dekadentliku printsessi Romeo-ja-Julia-lugu, ettevõtlike kommunistide tegutsemine revolutsiooni eksportimisel ja (või siiski parem mitte, vaadates, kuidas see välja kukkus) planeetidevahelise reisi kirjeldus -- oleksid osad saanud ehk kõrgema hinde kui tervik praegu saab.
Hüperboloid on suurusjärgu võrra parem. Kas või Zoja pärast.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles