Kasutajainfo

Aleksei Tolstoi

1882-23.02.1945

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· E. T. A. Hoffmann ·

Der Sandmann

(jutt aastast 1816)

eesti keeles: «Liivamees»
Tartu «Istandik» 1917 (Hirmu ja õuduse jutud X)

«Uneliivamees»
E. T. A. Hoffmann «Uneliivamees. Tõotus»

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
2
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (2)

Ulmeklassikaks peetav teos, mis enne Shelley` "Frankensteini" tõi kirjandusse mehhaanilise inimese käsitluse (automaton). Sandmann on lääne mütoloogias tuntud tegelane, kes puistab lastele uneliiva silmadesse. Tõlgenduste ühes otsas on siis Hoffmanni kuri doktor Coppelius (jah, mad scientist) ja teises meie Une-Mati; sinna vahepeale jääb veel hulk variatsioone H.C. Andersenist alates, Neil Gaimani ja James Hetfieldiga lõpetades. Hoffmanni jutu peategelane üliõpilane Nathaniel, kelle kodus käis lapsepõlves kuri ja vastiku väljanägemisega doktor Coppelius. Poiss uskus, et ta on Sandmann, õel üleloomulik olend, kes puistab lastele liiva silma ja silmad kukuvad välja. Nathanieli isa suri ühe Coppeliuse teaduslik-alkeemilise eksperimendi käigus. Hilisemas elus kohtab Nathaniel doktor Coppolat, kes sarnaneb Coppeliusele ja müütab optilisi instrumente. Nathaniel armub tüdrukusse, kes tegelikult on Coppola loodud automaton, elusast inimesest praktiliselt eristamatu. Edasi on veidi sentimentalistikat ja madinat, kuni loo lõpus hulluks läinud Nathaniel end tapab. Põhimõtteliselt siis on Sandmann siin mad scientist, kes ehitab inimese sarnaseid masinaid ja tema seos Sandmanni müüdiga seisneb selles, et ta vajab inimese silmasid oma automatonitele.

Teksti on rohkesti tõlgendatud, sellest on leitud nii sotsiaalkriitikat kui psühholoogilis-freudistlikku mõistujuttu ja nii edasi. Hinnang sõltub sellest, kuidas seda üritada tarbida. Mina üritasin leida otsekohest meelelahutust aga see ei õnnestunud (ilma otsese kõneta, pidev jutustamine, lugeja poole pöördumised, ajastule iseloomulikud vohavad ülipikad ja keerutavad laused jne.) Romantismiperioodi ja ulmekirjanduse ajalugu uuriv teadlane hindaks kindlasti teisiti; põnevaks ajaviiteks lugemine on aga paras vaev. Samas, kui rafineeritud jutuvadast story välja filtreerida, saame päris korraliku sü?ee. Mille eest kas siis „rahuldav” hinne.

Teksti loeti inglise ja eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles