Kasutajainfo

Aleksei Tolstoi

1882-23.02.1945

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· A. E. van Vogt ·

Slan

(romaan aastast 1946)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1940; september - detsember
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
3
0
1
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (4)

Omal ajal ääretult populaarne romaan olnud, mis aga tänapäeval pisut aegununa mõjub. Slanid on mutantid. Ühiskond on slanide vastu vaenulik ning romaan ongi noore slani Jommy Crossi raske elu ja revanshivõtu kirjeldus. Muidu hea ja huvitav romaan, aga antud teksti puhul häirib see van Vogti üliinimese lembus ikka tohutult... ausõna, ei usu ma sellesse ühe inimese võitlusesse (kuigi olen ilge ego), aga ei usu. Ameerika fandomi jaoks on see muidugi ääretult oluline romaan... oli aeg kus fan-keeles olid «slan» ja «fan» sünonüümid. Ka samastasid ulmefännid end nende slanidega, keda kõik kartsid ja keegi ei mõistnud. Igatahes oli see romaan igasugustel 40ndate küsitlustel alati väga kõrgel kohal, kui ta mitte just esimene polnud. Tänapäeval on see raamat huviga loetav, aga mingi tipplugu ta nüüd küll pole... kuigi igav seda just lugeda polnud, aga siiski on van Vogtil paremaid romaane. Neli just ajastut ja ajaloolist perspektiivi arvestades... lugeda on hea, aga liialt pulp!
Teksti loeti vene keeles

Slanid saavad olema kullakarvaliste katsesarvekestega inimesed, kel võime tavaliste inimeste mõtteid lugeda. Ise saavad nad oma mõtetele n.ö seina ette tõmmata. Slanid on tavainimeste silmis vihatud ja jälitatud ning üldse on nendega seotud üks suur müsteerium - miks ja kust nad tulid.

Lugu algab sellest kui väikese Jommy Crossi ema maha notitakse ning poisil jälitajate eest põgeneda õnnestub. Tõsi küll vihma eest satub ta räästa alla, kui üks vanaeit ta orjastab ning ta vargile sunnib. Aga Jommy aeg on alles tulemas. Üliandekas poiss (mingi müstiline IQ) on uudishimulik, tohutu õppimisvõimega ja ehitab endale ise tuleviku. Paralleelselt on kujutatud võimuvõitlust paleeringkondades ja mõtetelugemisvõimeta slanide (eksisteerivad ka sellised) ponnistusi võimu haaramisel.

Raamatu esimene pool mulle üldiselt meeldis - slanidele peetav nõiajaht oma halastamatuses, küllaltki ilge tulevikuühiskond - pakkusid esteetilist naudingut, kuid mida edasi, seda enam muutus van Vogtile tüüpiliselt vohav superscience tüütavaks ja hindeks antud neli on õigupoolest üsna nõrk.

Teksti loeti inglise keeles

Lugesin romaani esimest korda kusagil 93dal aastal. Mäletasin praegu vaid niipalju, et tegemist oli telepaatitega ja erilist vaimustust romaan ei tekitanud.

Praegusel ülelugemisel oli mulje üsna masendav. Ainsaks positiivseks küljeks on telepaatide tagakiusamise kirjeldused romaani esimeses pooles. Romaani teine pool läheb aga üsna absurdseks: slan`ide kosmonautika, millest inimestel ettekujutust pole, slanide raadiojaamad, mida inimesed millegipärast ei kuule (ja peakangelane oma autos kuulab sealt uudiseid, mis peaksid tegelikult suur saladus olema), kosmoselaev, mis põgenedes maa-aluseid tunneleid põletab, kosmoselaev, mis kannatab välja tuumaplahvatuse otse enda kõrval, mis muutub vahepeal nähtamatuks (milleks seda üldse vaja oli?). Terve mõistus tõrgub vastu võtmast taolist sündmuste arengut, kus kõik on võimalik lihtsalt autori suva järgi ja olukord ei allu isegi elmentaarsele loogikale. Üle kahe ei taha kuidagi panna.

Teksti loeti vene keeles

Kaks tegevusliini. millest olulisem Jommy oma. Joanna Hillory arhiiviuuringud võiks olla kolmas liin, aga see jäi suuresti lahti kirjutamata. Kangelne paistis olevat suur leiutaja, nagu mõni Campbelli romaani tegelane. Kadunud isa vari jäi Jommyt siiski lõpuni saatma, sest kui palju nendest tema leiutistest põhinesid Peter Crossi poolt pojale jäetud joonistel ja palju poisi enda mõttetööl, jäigi vastuseta.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Greenworld — unustatud planeet“ on lugu kosmoses laevahuku üle elanud seitsmeliikmelisest seltskonnast, kes satub ühele nurgatagusele planeedile. Maa-sarnase planeedi teeb eriliseks, vähemalt autori arvates, selle koloniseerimise ajalugu. Greenworldi koloniseerimist alustati 2000. aasta paiku. Peagi pärast uusasukate planeedile toimetamist jäeti sealsed kolonistid kas tahtlikult või juhuslikult isolatsiooni ja unustati. Päeval, mil sinna saabub laevaõnnetusest pääsenud seitsmik (see on u aastal 2250), on Greenworld olnud juba üle paari sajandi Päikeseimpeeriumist ära lõigatud.

 

Tegelaste hulk, keda selles suhteliselt lühikeses tekstis lugejale tutvustatakse, on mõistlikult väike – nimeliselt mainitakse neist umbes 20-t. Üldiselt tegelastelimuse kirjeldamisele sõnu ei kulutata. Peale nime antakse teada tolle elukutse-tegevusala ja sõjaväeline auaste (kui on). Kohati on ära toodud tegelase vanus, Raamatu peategelaseks võib pidada hiirkobras Gucky’t. Umbes meetripikkune näriline on sageli pildil. Teised tegelased jäävad Gucky varju. Neist võiks mainida kapten Per Durac’i, tehnik Markus Rondinit ja professor Wladimir Bogowskit.

Lugedes jäi mulje, et sündmused toimuvad kiiresti. Nagu öeldud, tegelaste kirjeldamisega eriti vaeva pole nähtud. Sama võib õelda ümbruse kohta: loodus ja linnaruum esinevad siin pigem väljajätuna, millegina, mille lugeja oma kujutlusvõimega täitma peaks. Ja isegi sel juhul mõjus teose lõpus Gucky arvamus, nagu oleks Greenworld’s olnud midagi paradiislikku, üllatavana.

 

Teksti loeti vene keeles

Jutt vananevast seiklejast, keda kuulujuttudest ajendatud uudishimu toob kaugele planeedile. Ta on teada saanud, et Seitsme Maskiga Planeet on üsna omapärane ilmaruumi asustatud planeetide hulgas. Sellel puuduvad sõjad, vaenutegevus ja kannatused. Mingis mõttes olevat tsivilisatsioon seal jõudnud oma viimasesse arengujärku. Üldiselt aga on Seitsme Maskiga Planeedist teada vähe — maalane Stello ei ole isegi kindel, mis päritolu on sealsed asukad.
Teksti loeti vene keeles

Tegemist on justkui gootiliku õudusjutuga, millele autor on keelemänguga pisut vinti peale keeranud. Loo tegevus toimub Inglismaal ühes keskaegses lossis. Peategelaseks on keegi daam, kes on selle maja pärija.
Teksti loeti vene keeles

Jutt rünnakrühmlasest, kes on võõral planeedil oma naha võimude eest turule viinud. Pärast karme lahinguid on sõjamees taas koduplaneedile jõudnud, olles väliselt terve, sisemiselt aga muserdunud. Peategelase mälestused sõjaväljal juhtunust on katkendlikud ja teda painavad sund-unenäod, nagu posttraumaatilise stressi häiret põdevale veteranile kohane. Kahjuks sellega tema kannatused ei piirdu — võimud tahavad teada ühe lahingu üksikasju, ja kui osaleja neid mäletada ei suuda, asutakse vahendeid valimata "tõde" välja urgitsema. 
Teksti loeti vene keeles

Jutt on esitatud 16-aastase Monika päevikukatkendina. Peategelane räägib oma raskest ja üksildasest elust tulnukate okupatsiooni ajal.
Teksti loeti vene keeles

Matkahuvilisest riigiametnik on saanud puhkuse vihmaperioodil. Peategelane ei lase kehval aastaajal ennast heidutada ja alustab jalgsimatka oma kodumaa väheasustatud piirkonnas. Peagi jõuab väsinud rännumees  teeäärsesse kõrtsi, kus kohtab rohkem ja vähem värvikaid tegelasi.
Teksti loeti vene keeles

Selle laastu peategelaseks on robot, kes oma võimekuse tõttu on saanud tülikaks korporatsioonile, mis ta kokku pani. Korporatsiooni direktorite nõukogu arvates ohustab too robot nende positsiooni ja tekitab ühtlasi alaväärsustunde kõigis ettevõtte vähem võimekamates töötajates-ametnikes. Igatahes alustab peategelane oma töökarjääri keldrikorrusel paiknevas laadimisosakonnas.
Teksti loeti vene keeles

 Tänu Fata-Morgana 4-le olen jõudnud selliste autoriteni nagu S Weinbaum, L Brackett, L Biggle Jr, C Cartmill ja P Anthony, kui mainida  valikuliselt. Käsitlemist leiavad erinevad teemad: Üliinimese suhted tavainimesega, sümbioos, postapokalüptika, hoiatus jne.
Teksti loeti vene keeles

Sõjaline ekspeditsioon on saanud ülesandeks uurida ühte tuumapommitatud maailma. Esimene ekspeditsioon leiab mitut liiki mutante. Sõjaväelased suhtlevad kohalikega ja kuidagi märkamatult eemaldub ekspeditsioon oma algsest ülesandest. Tuleb saata teine ekspeditsioon, mis hakkab mõne aja pärast samuti kõrvale kalduma. Ametlik aruanne sisaldab aruandeid mõlemast ekspeditsioonist ja mitmelt inimeselt.
Teksti loeti vene keeles

Tegelane J Verne on jõudnud oma rännakutel taevasse. Siin on tal lausa kaks teejuhti — kaptenid Hatteras ja Nemo. Tuntud kirjaniku nime kandev tegelane on seekord asetatud koolipoisi rolli, kes peab sageli kuulama oma teejuhtide targutusi.
Teksti loeti vene keeles