Kasutajainfo

Karen Orlau

23.01.1975–

  • Eesti

Teosed

· Karen Orlau ·

Elagu kuninganna

(jutt aastast 2009)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 6: Pika talve algus» 2009

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
0
2
3
4
0
Keskmine hinne
2.778
Arvustused (9)

Mingi muinasjutu edasiarendus, mina aga ei suutnud meenutada, mis muinasjutt see oli, kus kuningatütar 100 aastat magas. Või magasid hoopis kõik teised ja kuningatütar kondas üksi ringi? Mingid haldjast ristiemad olid ka veel asja sisse segatud.

Nõrgapoolne. Lugege Gaimani "Snow, Glass, Apples`i", kui tahate ootamatut ja huvitavat lähenemist vanale heale muinasjutule.

Teksti loeti eesti keeles

"Okasroosikese" töötlus siis muidugi. Igav jutt, mis ei suutnud mind vähimalgi määral kaasa haarata. Iseenesest muidugi tore, et autor jälle kirjutab, edu talle selles ja loodetavasti on ta järgmised lood huvitavamad.
Teksti loeti eesti keeles

Muinasjuttude töötlused on tänapäeval väga moes. Nii kirjanduses kui ka muudes meediumites. Pole siis mingi ime, et see trend lõpuks ka Eestimaale jõudnud. Karen Orlau "Elagu kuninganna" on nähtavasti "Okasroosikese" tõlgendus. Vähemalt selline mulje jäi, kuid päris kindel selles ka olla ei saa, sest tekst on pisut natuke liiga segane. Vihjeid autor külla annab, kuid need on üsna mitmeti mõistetavad. Suvalise jutu puhul poleks sellest midagi olnud, kuid käesoleva küll. Tõlgendus peab minu arust pakkuma lugejale piisavalt äratundmisrõõmu. Kui autor sellega hakkama ei saa, on tegu paraku läbikukkumisega. Kolm ainult selle pärast, et kirjatehnika oli päris hea.
Teksti loeti eesti keeles

Tähelepanekuid antud loo kohta poean alustama sõnagaSPOILER.Kui suur osa peategelase kogemusest pärineb unanäost, siis oleks filosoofiliselt huvitavam, kui kontrast unenäo- ja selle välise maailma vahel oleks suurem. Kokkusattumusena olen ise sarnasel teemal skeptilisema jutu kirjutanud pealkirja all "Kuningas on surnud".Hinne tuleb sellest, et tegevust ju Orlau loos õieti polnud, seega sõna-sõnalt läbi lugema ei kutsunud.
Teksti loeti eesti keeles

Karen Orlau, keda ma väga hindan, kõige vähem kaasa haaranud teos, mida ma lugenud olen. Ma kohe üldse ei saanud asjale pihta. Kokkuvõttes meenutas segast unenägu, millest ärgates küsid endalt, et mis asi see siis nüüd oli.
Teksti loeti eesti keeles
x
Pärtel Riit
21.05.1970
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Viis miinusega. Mulle selline stiil sobib. On huvitavat madinat, salapära, huumorit, ei muututa paatoslikuks. Eriti meeldis see, et inimesed, olukorrad, asjad ja arusaamad ei ole kivisse raiutud, vaid võivad mõne aja pärast paista hoopis teistsugustena. Lahe. Mis aga mõnevõrra häiris seoses praeguse Vene sõjaterroriga Ukrainas, oli see peategelase (ja ma oletan, et ka autori) mitte otsene, aga siiski tunnetatav suurvene šovinism ja nõukogude liidu taganutmine. Sellistele on Harkov tõesti samasugune Vene linn nagu Moskva ja Orjol. Selles mõttes oli "kangelane" ikka vatnik mis vatnik, ainult leebemal kujul, mitte nii reljeefselt. Ja sellised usuvadki, et päästavad maailma, tegelikult seda p*** keerates. Ehk nagu öeldakse, põrgutee on sillutatud heade kavatsustega.
Teksti loeti eesti keeles

Neli miinusega selle paroodia eest. Kui see raamat on aga tõsimeelselt kirjutatud, siis ta on küll iseenese paroodia. 
Kokkuvõttes, see teos on paroodia noorsookirjandusest, põnevikust ja krimikirjandusest. Üks paras kompottparoodia. Sellisena isegi täiesti aktsepteeritav. Parajalt lahe ja kiire lugemine selle tobeda ja ajuvaba maailma ning seltskonna kohta. Kõik on kõvasti üle vindi keeratud.
Teksti loeti eesti keeles

Nõrgapoolne neli. Stiili on ja huvitavaid detaile on ja tegevus jookseb ka hästi, aga on üks suur miinus - mitte ühegi tegelasega ei taha samastuda ega seega ka kaasa elada, sest kõik on ebasümpaatsed. Kõik viimseni. 
Teksti loeti eesti keeles

Kohutavalt igav teos. Olgugi, et lühike, ma pidin hambad ristis lõpuni läbi punnitama. Juba situatsioon on jabur: keegi kuuleb kuskilt kosmosest, et lauldakse ja hüütakse appi. Selle peale aktiveerub kogu universum päästeoperatsiooniks. Autor armastab keerulisi võõrsõnu, see ei muuda lugu arusaadavamaks ja loetavamaks. Lisaks hüpleb sõnavulin kogu aeg liinist kõrvale, et sealt veelgi kõrvalhüppeid teha. Näib, nagu oleks kirjanikul olnud suhtlemisvaegus ja ta on kogu jutuvada korraga välja pahvatanud, hoolimata sellest, kas vestluspartner suudab seda vada ka jälgida.
Teksti loeti eesti keeles

Moodne teadus versus iidsed teadmised. Hoogne lugu, mis kulgeb ladusalt. Autor on püüdnud jälgi segada jeti-liini sissetoomisega, mis muudab jutu tagantjärgi segaseks. Puänt on ka selline, et no ei tea... Aga ega see lugu ära ka ei rikkunud just. Seos ulmega siin jällegi küsitav. 
Loo moraal: Kuula, mis targematel öelda on.
Teksti loeti eesti keeles

Midagi ulmelist selles loos pole. Äärmisel juhul alternatiivajalugu, aga ma kahtlen kõvasti isegi selles. Pigem on see lühike ajalooline seiklusjutt. Ei köitnud üldse.  Kohe algus oli kohutav. Asmund oli ujunud 4 miili tormises meres (see olla liig isegi viikingile!) peale nädalaid kestnud nälga, janu, kurnatust, kurnatust, magamatust. Siis see Asmund ujus karile ja kaotas kurnatusest teadvuse. Ning siis valgustab kirjanik lugejaid, et Asmund oli ujunud rõngassärgis ja kiivriga, pikk mõõk vööl. Et kui hakkad uppuma, siis kindlasti ei tule mõtet sind põhjatirivatest metallkolakatest lahti saada? Ajuvabaduse tipp!
Teksti loeti eesti keeles

Lugu sellest, kuidas tehisintellekt võib meid ohustada. Või siis lugu sellest, kuidas jumalat mängivad teadlased mängivad inimkonna eksistentsiga.
Loo moraal: Ära mängi jumalat.
Teksti loeti eesti keeles

Parim lugu selles kogumikus. Väga liigutav jutt loovuse ja materialismi konfliktist. Peategelane on inimkonna ajaloos kõige leidlikum leiutaja peale Leidur Leo (Miki Hiir). Paraku on ta täiesti saamatu nii vara kokkuajamisel kui ka armuasjades. Ühel momendil tundus, et asi hakkab läägeks muutuma, kui vahendati peategelase naabrite ja töökaaslaste kiidulaulu temale, aga õnneks jonksas lugu tagasi õigesse renni. Päris nõukogude olme kriitiline lugu iseenesest. Väga meeldis ülipeen (habras) huumor, mis oli mõnusaks vürtsiks. 
Loo moraal: Oska ära tunda õiget
Teksti loeti eesti keeles

Mitte just suuri üllatusi pakkuv jutuke Loch Nessi - laadsest elukast ja tema varjamisest avalikkuse ees. 
Loo moraal: Igaühel on õigus privaatsusele.
Teksti loeti eesti keeles

Võib-olla veidi lihtsakoeline lugu ülitehnoloogilisest ja ülerahvastatud maailmast. 
Loo moraal: Looduslik on ilus
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku nimilugu ning samas üks nõrgimatest lülidest selles kogumikus. Loo keskmes on konflikt objektiivsuse ja ebaobjektiivsuse vahel. Väheke moraalilugev on see tekst.
Loo moraal: Maha kõik, kes pole tolerantsed
Teksti loeti eesti keeles

Segasevõitu lugu maailma päästmisest arusaamatul moel. Sellised ülepakutud dramaatikaga lood mõjuvad kohati paroodiana. Universumit luuakse miljardite aastatega ja siis tuleb mingi pilv ja hävitab universumi nädalatega. Kuidas nii kiiret objekti üldse märgata suudeti kui valgusel kulub sealt maale jõudmiseni palju-palju aastaid?? Ah, ma ei püüagi siin asjale loogikaga läheneda, lootusetu. 
Loo moraal: Jumala teed on imelikud
Teksti loeti eesti keeles

Lühike, liiga kontsentreeritud ja hoogne lugu inimese ja tehisintellekti konfliktist, tehnilistest saavutustest sõltumises.
Loo moraal: Kui teed tiivad, ära lenda päikesesse.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu tulnukast inimkestas ja tekkivast identiteediprobleemist - kes ma olen, kas rohkem tunukas (üliinimene) või inimene (ekslik olevus). Kui on valik, et kas täiuslikkus või ebatäiuslikkus, siis võidakse valida ka ebatäiuslikkus, sest seda otsust hakkavad mõjutama ebaratsionaalsed emotsioonid. Siit saan järeldada, et peategelane oli muutunud pigem inimeseks kui jäänud tulnukaks. Tõsi, inimeseks koos supervõimetega. 
Loo moraal: Toida hunti ja hunt ei vaata enam metsa poole. 
Teksti loeti eesti keeles

Nauditav kosmoselennu lugu. Konflikt inim- ja tehismõistuse vahel. Väga kaasahaarav. Huvitav on see, et kosmonaudi hüüdnimi - Valgus on eesti keeles ilmselt tähenduslikumgi kui originaalkeeles! 
Loo moraal: Sõprus on üle kõige
Teksti loeti eesti keeles

Võib-olla pisut naiivne jutuke kontaktist/konfliktist võõrtsivilisatsiooniga, aga ladus ja hästi jälgitav. 
Loo moraal: Ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üks liiga pikk heietus. Räägitakse asjast, aga kogu aeg kaldub jutt kõrvalistele detailidele ja kirjeldustele juskui oma elu loojangule jõudnud rauk pajataks katkendlikult oma elulugu viisakale inimesele, kes teeb näo, et kuulab huviga. Kokkuvõttes kujunebki selline saba ja sõrgadeta jutustus, mis sisemisest energiast just ei pakata.  Lisaks veel see nõukogude ulmekirjanike kohustuslik tulevikuvisioon - tulevikus on kogu maailm kommunistlik ning kõik inimesed on "nii ilusad ja head". Imal. 
Teksti loeti eesti keeles

Loengu vormis võib esitada ... loengut. Või siis äärmisel juhul lühikest humoorikat jutustust. Ulmekirjandust loengu vormis edastada ei saa. 
Kogu see jahumine heade kommunistide ja jubedate kapitalistide vahel rikkus lugemisisu täielikult. Ime, et veel Lenini tsitaate ja viisaastakute töösaavutusi ei kajastatud. 
Teksti loeti eesti keeles

Algas ju lugu päris paljutõotavalt. Arvasin, et tean, kus suunas asi liigub, aga eksisin. Asi läks kapitaalselt lappama siis, kui seltskond maa-aluste juurest kosmoselaeva tagasi jõudis ja nonde glegi-raamatut uurima hakkas. Hoobilt oli kadunud kogu salapärasus ja põnevus ning asendunud igava poliitagit-tunniga. 
Teksti loeti eesti keeles

Õudne jura. Mina ei ole teadlane, kaugel sellest, aga esitatud ideed oli nii jaburad ja loodusseadustele vastanduvad, et neid ei saanud kuskilt otsast tõsiselt võtta. Lisame siia veel kommunismiehitajatest musterinimesed ja saadud kompott peletab kõiki lugejaid, kelle iidoliks pole Stalin või Lõssenko.
Plussiks oli see, et jutt oli lühike ning õnneks kergesti loetav.
Teksti loeti eesti keeles

Viis miinus.
Lugu oli haarav, Strugatskite suurepärasel tasemel. Oli küll ka häirivaid momente nagu näiteks lõpp, aga need ei suutnud üldmuljet väga rikkuda. Peateemaks taas vendade loomingus nii järjekindlalt heietatud probleem, et kas sekkumine võõrasse kultuuri, isegi parimate kavatsustega, on ikka õige ja õigustatud. Selles teoses jäetakse vastus suhteliselt lahtiseks.
Teksti loeti eesti keeles