Viisakas tehnika, kuid veidi kahvatu sisu.
Treeningjutt.
Kunagi hakkab see noor daam kindlasti ka kirjutama. Sest mida on vaja selleks, et kirjutada? KIRJUTADA! ;-))
1.
12
3.25
1.
4
2.5
2.
16
4.0
3.
12
3.917
4.
24
4.458
5.
12
3.667
6.
5
3.6
7.
10
3.1
8.
7
3.857
9.
20
3.85
10.
6
3.833
11.
5
3.4
12.
13
4.615
13.
9
2.0
14.
24
4.583
15.
19
3.789
16.
7
4.0
17.
14
3.643
18.
4
2.75
19.
9
3.556
20.
7
3.857
21.
9
3.667
22.
12
4.5
23.
5
4.2
24.
9
2.778
25.
2
3.0
26.
2
4.5
27.
3
4.333
28.
2
4.5
29.
1
4.0
1.
12
3.583
(jutt aastast 1998)
http://www.algernon.ee/node/231
eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002
Treeningjutt.
Kunagi hakkab see noor daam kindlasti ka kirjutama. Sest mida on vaja selleks, et kirjutada? KIRJUTADA! ;-))
Jutt mulle igatahes meeldis ning nelja saab seetõttu, et sündmustik jäi mulle siiski arusaamatuks. Miks, kuidas, etc. Lõpus oleks võinud rohkem seletada välismaailmas toimunut, mitte süüvida minategelase sisemaailma.
Tõepoolest, aru ei saanud, kas tegu mees- või naissoost jutustajaga. Algusel rääkis ta nagu mees, siis tükk aega oli nii naise jutt, et hakkasin kahtlema. Ja siis tuli lause, mis retsiteerides kõlas umbes nii: olen nii kõva mutt. Nojah, siis astub uksest sisse imeilus olend, kellesse peategelane kohe ära armub. Mis seal ikka. Elagu homoerootika!
Aga siiski, oli tegu naise või mehega?
Põhilisem etteheide on vast see, et autor usub ja väidab, et minategelane on mees ... lugeja, eriti meeslugeja naerab selle peale mürinal. Pole just sobiv reaktsioon õudusjuttu lugedes? Okay, «Eesti ulme antoloogias» väidetakse vahepeal tekstis ka seda, et minategelane on naine? Kas see on autori käkk, või hoopis kirjastuse toimetaja oma? Igatahes on minategelase sooküsimus jutu kõigis ilmunud variantides vildakas ja segane!
Teine (ja tagantjärele tarkusena leitud) puudus oleks aga see, mis üleüldiselt on omane Karen Orlau juttudele – detailsele ja sisendusjõuliselt kirjapandud algusele järgneb kiirustav ja õlgukehitamapanev lõpp. Autor kirjeldab situatsiooni, aga miks ta seda teeb, mida ta sellega öelda tahtis – see jääbki rohkem lugejale koduseks ülesandeks. Mind kahjuks sedasorti ülesanded ei huvita – heas tekstis peaks ka midagi sellist olema, mis sügavamale kaevumata korda läheb ... sest muidu jääb tavaliselt see sügavamale kaevumine lihtsalt ära.
Ei teagi, miks mul see arvustamata on j22nud. Heal tasemel igatahes...
Jah, peategelane j2ttis t6epoolest naissoost tudengi mulje, aga olgem ausad -- lugemisel ei sega see yldse.
Tegelikult jutul tugevat sisu pole, lihtsalt on h2sti kirjutatud ja sisemonoloogid on m6jusad. Ja just see teebki "Elisale" teistest lyhijuttudest erinevaks.
Sobiv jutt alustamaks Orlau kirjanikuoskustega tutvumiseks!
Tugev Neli!