Kasutajainfo

Karen Orlau

23.01.1975–

  • Eesti

Teosed

· Karen Orlau ·

Habras ime

(jutt aastast 1998)
http://www.algernon.ee/habras_ime

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1998; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Karen Orlau «Sealtmaalt» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
6
1
3
2
0
Keskmine hinne
3.917
Arvustused (12)

Minu meelest geniaalne horror. Geniaalne sellepärast, et nii hästi oli õnnestunud sisse minna viiekümne viie aastase Mardi naha alla. Täpsed ja löövad lühikesed joodiku laused ja mõtted. Algul paistiski jutt följetonina, kuid seejärel sai selgeks, et följetonist on asi siiski kaugel. Väga hea leid.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust üks paremaid Orlau lugusid üldse, mida olen lugenud ja kindlasti kõva sõna kodumaises ulmes. Ja, Last But Not Least, parem kui "Stalkeri" võitnud "Oraakli surm".

14.05.2004: Mõned allarvustajad peavad nähtavasti inimeste hulka kuuluvaiks vaid teatud eluviisidega ning jõukusastmega indiviide. Olen eluaeg arvanud, et üks ilukirjanduse ülesandeid peaks olema näidata selliste arvamuste najal kujuneva maailmapildi ühekülgsust ning seda humanistlikku osa täidab Kareni lugu suurepäraselt.

Teksti loeti eesti keeles

Esimene K. Orlau jutt, mida lugesin ning vaieldamatult ka üks parimaid autori senises loomingus, jäädes ehk pisut alla üksnes loole "Malin Malini metsast". Kuni Hargla tulekuni oli K. Orlau ainsaks tõeliseks eluniidiks minu ja eesti ulme vahel . Aitäh talle!

Loo enda kohta on eelnevad arvustajad juba kõik olulisema ära öelnud.

Teksti loeti eesti keeles

Imeline. Veelkordne tõestus preili Orlau kirjutamisoskusele: autor suudab pikad heietused vaevata keskealisele parmule iseloomulikeks mõtteavaldusteks muuta. Tubli! Ühinen kahel käel eelarvustajate arvamustega.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu Orlau paremiku seast. Siiski on eelnevates kommentaarides kiidusõnadega küll äärmiselt kergekäeliselt ringi käidud. Hea ja loetav pala.
Teksti loeti eesti keeles

Mina joodikuid väga ei armasta. Nende mõttemaailm on omapärane, aga mitte huvitav. naljakas tihti... Aga lugu on 4 aastaga pulga võrra madalamale tulnud, kuna paremad lood on peale tulnud (orlau redel on pikenenud :-). Seega jääb viiest siiski 20% puudu.
Teksti loeti eesti keeles

See on ilmselt maitseküsimus, aga minu puhul jooksis ta üsna kenasti külgi mööda maha ja mitte mingit erilist mõju avaldama ei kippunud. Ideed natuke oli, aga sellised ideed pole minu lemmikud kohe kindlasti mitte.
Teksti loeti eesti keeles

Orlau kõige mõttetum jutt. Tegi mind kunagi lugemise ajal juba tigedaks, ja nüüd kui F.Morti sellest poole veel "Vikerkaares" ümber trükkis, hakkas suisa silme ees virvendama. Juttu võiks pidada eesti olmeulme või jamaulme või hämarulme hümniks. Mulle meenub "Habras ime" tavaliselt siis, kui kirjaniku motivatsioonide üle mõtisklen. Et sellise jabura süzheega jutu kirjutamise kallale üldse asuda? Et see valmis teha ja avaldada? Ja siis veel raamatus ümber trükkida?
Teksti loeti eesti keeles

Eks Golikovil ole õigus ja selle jutu idee oli ka selline, nagu ta oli. Ei meeldi mulle joodikud, nende mõttemaailm ja õigustused nende käitumisele, sest neid ei olegi. Ja selles loos sialduvas ulmelises elemendis võib ka sügavalt kahelda. Kas ikka oli tegu mingisuguse imega või oli see hoopis viinauimas nähtud nägemus? Ausalt öeldes, see mind isegi ei huvita.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest pole see isegi suurem asi ulme ega õudusjutt. Ei ole isegi korralikku ulmelist momenti. Täiesti tavalise ärajoonud inimese diliiriumi kirjeldus, kes jokkis peaga oma naise maha lõi ja nüüd kaineks saades proovib end välja vabandada. Kogu kogumiku "Sealtmaalt" kõige nõrgem tekst.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles