Kasutajainfo

Veiko Belials

20.07.1966-

  • Eesti

Teosed

· Veiko Belials ·

Näe, kala!

(jutt aastast 2010)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 7: Ingel ja kvantkristall» 2010

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
3
1
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (6)

See lugu ilmus antoloogias "Täheaeg nr. 7". Paljude kodumaiste ja välismaiste lugude järel oli ka koostaja R. Sulbi artikkel, kus ta kurjas toonis õiendas arvustuste kirjutamise kohta üldisemalt ja ka siin BAASis toimuva kohta. Iga arvustus olgu ikka selline, et kõlbaks kohe ka akadeemilisse ajakirja panna või kirjandusõpikusse sisse torgata.

No aga mida siis praegusel juhul teha? Selle loo puhul ei saa kiita ei erakordselt mõnusat, leidlikku ja lahedat pealkirja, mis puänti juba enne lugu välja ei lobise, samuti ei saa analüüsida kujundite mängu pöörases ja hullumeelses süžees, tegelaste hämmastavat motiveeritust ja peenelt lahendatud tunnetevarjundite lendu...Mida siin üldse analüüsida, lugu on 12 lehekülge pikk segane heietus miskitest kreeklastest, kes kuskil saarelt, võib-olla Atlantiselt, ähvardava tsunaami eest ära tahavad põgeneda. Koostaja Sulbi kurtis ka oma essees, kuidas mõnede lugude kohta mõnedel arvustajatel polevatki muud öelda, kui et "käkk" või ka midagi veelgi mahlasemat. Ma praegu hindakski seda lugu "veelgi mahlasemalt" ja see jutujulla saab 2 punkti ainult mõningase ponnistuse pärast, mida siiski on märgata.

Teksti loeti eesti keeles

Paraku peab loo Belialsi loomingu halvemikku lugema. Tausta (Vana-Kreeka õhustikku) on tõesti veidi uuritud ja mingi puänt oleks nagu ka, aga kaasahaaravus ja sära puuduvad. "Kaht" ka panna ei tahaks, sest iseenesest polnud ka igav ega ebameeldiv. Ja piisavalt lühike.
Teksti loeti eesti keeles

Tihitpeale meeldib Belialsil kirjutada lugusid, milles peale kesisevõitu puändi midagi polegi. See jutt kuulub ilmselgelt nende hulka. On näha, et autor loo taustaga natuke vaeva näinud ning üht teist Vana-Kreeka kohta välja uurinud. Neid teadmisi on ta siis ka joonealuste märkustena lugejatele jaganud. Autentsusele rõhuvas teoses oleks selline lähenemine kindlasti õigustatud olnud, kuid praegusel juhul kahjuks mitte eriti. Natuke muutus häirivaks ka kergelt segane jutustamisviis. Pidevad põiked sinna-tänna lõhkusid igasuguse rütmi. Jutu lõpus oli ka väike vimka, mis ei hiilanud küll erilise originaalsusega, kuid ajas asja ära. Belialsi keskmine, sellepärast ka kolm.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti uus miljöö ning temaatika eesti ulmekirjanduses, nimelt Vana-Kreeka (kui eksin, siis palun ette vabandust ja vea ära märkimist). Aga on näha, et Belials on teinud mingis mahus taustauuringuid, selleks et end piisavalt ajastu ning keskkonnaga kurssi viia. Kui võtta autori seniste lühijuttude taset, siis tugevama poolne keskmik. Võibolla tõstis minu pandud hinnet just uude aeg/ruumi viidud tegevus. Sama süžeega tegevus kuskil fantasy-maailmas oleks kindlasti madalama hinde saanud. Miinustena tuleb üle korrata eelnevate arvustajate mõtteid: pealkiri pole just kõige õnnestuim (annab puändi juba lehekülg enne lõppu ära) ning kohati liigselt hüplev jutustamisstiil.
Teksti loeti eesti keeles

Ülal on hoolega sakitud... Minu meelest on see aga üks VB paremaid jutte ja talle pigem ebatüüpiline. Üsna üllatuslik leid.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Jutt on kobe, kuigi autorile omaselt kohati veidi raskesti jälgitav.
 
Veskimees pole muidugi George R. Martin. Kui bahaduri pärast tibi päästmist mitmetunnine nõrkusehoog tabaks ja ta tibi selleks ajaks enda tuppa jätaks, siis intriigide ja alatuste peale maiama autori jutus saaks ta surma. "Kuldhordi teine tulek" on kõigest hoolimata siiski üsna lihtsameelne tekst. Stalker oli sel aastal ilmunut vaadates siiski ära teenitud: "Inglist ja kvantkristallist" on jutustus tõesti palju parem.  
 
Evolutsiooniga pole sel kõigel aga vähimatki pistmist.
Teksti loeti eesti keeles

Ülal on hoolega sakitud... Minu meelest on see aga üks VB paremaid jutte ja talle pigem ebatüüpiline. Üsna üllatuslik leid.
Teksti loeti eesti keeles

Jama see muidugi on, alustades kasvõi sellest, et nood minevikku siiratud aparitsioonid ei saanud küll midagi katsuda ega uksele koputada, kuid kohalikele kuuldavalt rääkida millegipärast said. Või siis sellest, et kui neist särtsu sai, pidanuks neil rahvarohkemates kohtades liikudes igasuguseid probleeme tekkima.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene, topistega lugu oli lahedam. See siin oleks võinud niisama hästi ka olemata olla.
 
Aga kahju ikkagi, et autor kopsuvähki suri. Eeldusi oli.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna ulme ei ole, siis põhimõtteliselt ei kommenteeri... Aga ma saan muidugi aru, miks need kaks juttu "Täheajas" koos avaldati. Rauli arvustuses tõstatatakse asjakohane küsimus.
Teksti loeti eesti keeles

Reynolds on tuimavõitu ja fantaasiavaene kirjanik, aga vahel sähvatab temalgi ja mõned jutud on täitsa head. Tipp on muidugi "Zima Blue", aga "Pandora laekal" pole ka viga. Jyrka on teksti kohta juba kõik olulise ära öelnud ja tema hindega jääb üle vaid nõustuda.
Teksti loeti eesti keeles

Ilja Varšavski "Kannikesele" panin omal ajal viis punkti, miks siis mitte sellele. Hävingu esteetika on keeruline žanr, aga siin üsna hästi välja tulnud.
Teksti loeti eesti keeles

Hämmastavalt stiilipuhas pildike globaalses katastroofis purustatud linnas hingitsevatest tsivilistidest. Milles katastroof seisnes, ei ole öeldud, kuid pillatakse repliike maailma lõpust ja sellest, et juunikuus lähevad õhtud pimedamaks. Žanrimääratlus on mu meelest piisavalt selge; kui selline "Algernoni" saadetaks, siis ilmuks ilma kõhklusteta.
Teksti loeti eesti keeles

15 aastat kodulinnast eemal olnud kunstnik (autori alter ego nagu ikka) tuleb oma nooruspõlve pööningukambrit vaatama. Kõik on nagu enne, isegi koristajamutt trepikojas sama. Puhub tollega mõned sõnad juttu, too mäletab teda hästi. Pööningul on ennast sisse seadnud üks tollane sõbranna, kellega võiks ju ka tore olla istuda ja meenutada. Aga ei ole: iga kord, kui minategelasel mõni mälestus meelde tuleb, hakkab sõbranna rääkima, kui tore see oli, kui tema ise sama asja tegi. Peategelasel hakkab alguses kõle, siis kole... Niisugune leebe vampiirikas.
 
Pealkiri on muidugi nõme.
Teksti loeti eesti keeles

Eks see meelsuskirjandus ole, nagu autor eessõnas isegi mainib. Kõrvutatav näiteks Dicki kuulsa looga "Pre-Persons". Autori positsioon öeldakse avalikult välja, aga tehakse seda samas niivõrd hästi, et tulemuseks on ikkagi kunstiline tekst, mitte paskvill.
Teksti loeti eesti keeles

Atsil on õigus. Hästi kirjutatud jutt, aga ajuvaba.
 
Ahjah, kvaggade tagasiaretamise projekt toimus ka tegelikult ja umbes samal ajal. Isegi paar aastat varem (1988 vs. 1990).
Teksti loeti eesti keeles