Lovecraftliku ja Howardliku mõnusa fiilinguga asi ei vääri kindlasti vähemat hinnet kui parim siinsetest võimalustest.
Miskipärast ei pidanud ma Belialsi üldse dark fantasy - ja horrori - meheks. Arvamust tuleb revideerida. Ootamatult hea 3.st osast koosnev jutt viib lugeja deemonite saarele, vintsutab ühes sadamalinnas ja saab lahenduse ühe šamaani käe läbi.
Jutustuse ümber on raam, mis viib esimesest välja ja samas juhatab sisse järgmise jutu - «Neli, mis varjul».