Kasutajainfo

Veiko Belials

20.07.1966-

  • Eesti

Teosed

· Veiko Belials ·

Kui keldris on pime...

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
7
7
3
Keskmine hinne
2.389
Arvustused (18)

Täielik ja "Mardusele" paraku kohati tüüpiline jama - jutu lõppsiht juba kolmandast lõigust alates ettearvatav, ühe episoodi mõttetu ja pretensioonitu kirjeldus. Tuleb üks vend, ronib keldrisse, seal võtab keegi jalast kinni ja uputab ära. Kõik. Ilma salapära ja põnevuseta kirja pandud, lasteaia tasemel. Annaks jumal, et "Mardusele" rohkem kaastöid laekuks enne teise numbri tulekut, et sellised nikerdised ometi ära kaoksid! NATUKE võiks ju tööd teha ka oma loomingu kallal või kuidas, Herr Belials?
Teksti loeti eesti keeles

Tea, kas see nüüd oli mingi tagamõttega uue näo ja teoga Marduse pilootjutuks valitud? Et umbes, lähed sisse (loe: avad ajakirja) ja mulksudes haarab su endasse mingi võigas õudus...Selline taust üldiselt selle loo ka legaliseeriks, annaks talle avaldamisõigustuse. Ja kui see nii mõeldud oli, siis ka "kolm"! Aga ainult jutt ise...? Loodan siiralt, et see ammu kirjutatud ja autorile enesele palju ei tähenda. Samas, oma pretensioonituses mõjus ta kuidagi lahedalt. Ei mingit vahtu ega ballasti. Jääb siis "kolm"... Ahjaa, mulle meeldis see lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt, millele pole midagi ette heita, sest on normaalsel tasemel kirjutatud. Samas ei pane selline lugu ka hõiskama, juba esimeste lõikudega saab selgeks, et mis toimuma hakkab... ning ega autor «lootusi» ei peta!

Võimalik, et kolm on ebaõiglane hinne, aga kõrgemat hinnet ei tõuse mu käsi küll panema, tegelikult tahaks hoopis vähem panna, aga hästi omandatud üldine kirjaoskus päästab kahest... päästab ka see, et ma tean, et see jutt pole päris esimeses värskusastmes! Kuigi, kas see nüüd kergendav asjaolu ongi?

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi oli Maniakkide tänav ja Maailma parim splätter palju jamamad kui see lugu ei pane ma tall juba põhimõttepärast paremat hinnet kui kaks, kuna see idee pimeduses tegutsemises on juba nii läbi leierdatud et see muutub juba igavaks. Pealekauba oli lõpp liiga ette teada, isegi siis kui sa olid lugenud ainult mõned read. Mind huvitab veel see kui need elukad viisid inimesi valikuliselt kaasa siis miks nad valisid selle tudikese, mida too oli talle või neile halba teinud. Kuid siiski meeldis mulle see idee ettekujutada kuidas see vanamutike kaa ara häkiti. Vähemalt lõpp oli sellel lool talutav.
Teksti loeti eesti keeles

Pingutatud oli see kraam. Kuidagi läila mulje jättis. Tundub sedamoodi, et kas Belials ei saa või ei taha enam korralikke, stambivabu jutte kirjutada. Ka näib, et fantaasia-vaegus kummitab meie ühte tuntuimat ulmekirjanikku. Miks muidu selline keskmiselt vilets jutuke valmis treitud sai? Selliste loomine ei nõua igastahes eriti rohket fantaasiat ja ettekujutusvõimet. Kahjuks tõmbab autor selle looga ka Eesti õuduskirjanduse mainet üldiselt alla. Tunnen ühte tegelinskit, kes ostis "Marduse" esimest korda ning seda juttu lugedes lubas, et enam ei osta ka. Õnneks redigeeris ta seda arvamust teisi jutte lugedes. Kuid põhimõte sai edasi antud, või mis?
Teksti loeti eesti keeles

Mulle põhimõtteliselt ei meeldi, kui õudukat pyytakse teha huumorikaks, nii et jääb mulje, nagu teeks autor lugejale semulikult silma, et "noh, ega ma ise seda ju ka väga tõsiselt ei võta, saad ju aru...". Igasuguse atmosfääripoja nullib selline naljamehetoon koheselt ära, jääb piinlik ebalusetunne, sest nali nagu päris ei õnnestunud ja õuduki keeras selle yritamine ka masendavalt tuksi. Ideed ju oli kyll. Hetkeks tekkis paralleel Lovecrafti lugudes mainitud ebamaiste olenditega, kelle korjuseid talupojad tulvavetes nägid. Ideest oleks võinud vabalt midagi hoopis tõsiseltvõetavamat aretada.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane lugu keskpärase süzheega, millelaadset on väga paljud õuduskirjanikud mitutpidi kedranud ja mida kasutatakse ilmselt ka edaspidi. Igal juhul midagi uut ei paku.
Teksti loeti eesti keeles

Lühike (ainult kaks ja pool lehekülge pikk) õudusjutt.Vana triikraua torkimine lõi korgid välja.Walter peab minema keldrisse jaotuskilbi juurde.On aga parajasti kevadine üleujutus ning kelder on vett täis.Lisaks on seal väga pime...Võib-olla ei ole ma piisavalt palju lugenud, aga ma ei leia,et jutus oleks kasutatud palju stampe.Aga teisest küljest ega eriti originaalne polnud.Meeldejääv oli küll.Kolm+
Teksti loeti eesti keeles

Kirjeldused olid küll paigas, kuid muu jäi nõrgaks. Siiski kartsin ´hullemat... Seega üllatas Belials positiivselt.
Teksti loeti eesti keeles

Muhe jutt, täiesti korralik laast. Libaskid...suured ja hirmsad... Ainuüksi selle suurepärase ihtüo- või zooloogilise uuenduse eest tuleb hinnet tõsta. Minu meelest on see lugu üks kolmest Belialsi täistabamusest.
Teksti loeti eesti keeles

V6tan eelarvustaja Taivo s6nad - arvestades autori v6imeid. Loole ei tulnud sugugi kasuks tema lyhidus - ka horroril peaks mingigi p6hjendus olema. See, et metsas sulle susi tagant ligi hiilib ja sealt, kus selg ja jalad korraga nime kaotavad on kyll valus ja kole, aga ei seleta miks tema seda teeb. Samamoodi ei tea kannataj ka seda kas tegu soega v6i ehk muu sarnasega. Ehk siis - kes kurat olid libaskid ja mis häda neid inimloomade sekka ajas? Ja mis valemiga nad majja sisse said - kolakad nagu nad olid? Vat nendele kysimustele ei saanud mina vastust mitte ja siit johtuvalt ka hinne.
Teksti loeti eesti keeles

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Ega siis iga pähe karanud olupildike kohe jutt ei ole, olgugi ta jutuna vormistatud, ära trükitud ja lugejate ette paisatud. Selle jutujublu avaldamine oli minu meelest viga, polnud ta ei liha ega kala. Mingi päss läheb keldrisse, keegi haarab tal jalast kinni ja uputab ära ja pässi vanamoor läheb siis ka keldrisse vaatama, kuhu vanamees nii kauaks jääb. Ongi kogu lugu. Põhimõtteliselt on tegu suleprooviga, soojendusega enne kirjutama asumist, nii-öelda tindiprooviga, ja miks ta uue kuue saanud ajakirja Mardus esimese numbri avalooks valiti jääb paraku alatiseks mõistatuseks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kätlin Traks
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Need, kel on pime ja rõske kelder, on kirjeldatud tunnet kindlasti kogenud. Eriti näiteks siis, kui seal ka päriselt kunagi konnad on elanud. Ses mõttes päris lahe ja tuttavlik. Vastamine eelmise arvustaja toodud küsimustele oleks olnud mõttetu taolise lühikese loo juures, see ei olnudki ilmselt eesmärk. Ma arvan, et pigem pidigi see olema lihtsalt ühe kõhedusetunde kirjeldus. Ja sellisena enam-vähem õnnestunud.

"Libask" sõnana väga lahe leid.

Teksti loeti eesti keeles

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks üks vaimukamatest ja hoogsamatest Kettamaailma lugudest, ei veninud nagu paar eelmist. Igati irooniline ja tore.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oskagi midagi lisada ega uusi argumente sarja headuse tõestamiseks välja tuua... kuigi tegelasi on palju ja sündmused toimuvad kohati nii kiiresti, et ei jõua veel kõike selgeks mõelda, kui juba on asjaolud muutunud, on see nauditav ja tore. Siiani olen kõik Amberi-raamatud läbi lugenud neid hetkekski käest panemata. Elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Hakkasin seda raamatut lugema, kuna see olevat justkui üks fantasy tippteoseid ja klassikalisi tekste. Olen äärmiselt pettunud. Esiteks seesama mitteusutavus, millest ka Kalevipoeg rääkis. Elric on uppumas, ta on nõrk, raske sõjarüü seljas, ja siis pääseb, kuna merejumal ilmub ta juurde ja viib ta oma veealusesse lossi? Kui see oleks paroodia, siis oleks see ehk naljakas; kuid niimoodi tõsiselt mõelduna on see minu arvates jabur. Teiseks, Melniboned kutsutakse Draakonisaareks, aga draakonitest on juttu vaid paaril korral möödaminnes ning üldiselt on neist teada vaid seda, et nad on väsinud eelmisest suurest lahingust ja magavad koobastes. Kolmandaks, selle asemel, et raamat lõpetada, mõtleb Moorcock välja, et Elric tunneb vajadust minna veel reisima, sest ta on äkki aru saanud, et just seda peab ta kohe pärast koju tagasipöördumist tegema? See ei tundunud kohe üldse mitte õigena. Neljandaks, inimliha söömine? See pole isegi mitte naljakas, vaid lihtsalt vastik.

Mõõkade motiiv (kui neid kasutad, allud paratamatult nende tahtele) oli iseenesest hea, aga mitte eriti originaalne.

Kui mulle mõni raamat kohe üldse ei meeldi (seda tuleb vägagi harva ette, tavaliselt leian enda jaoks igast teosest midagi head ja huvipakkuvat), olen alati nõus endale tunnistama, et asi võib olla selles, et ma lihtsalt ei saanud tekstist piisaval määral aru; see aga ei saa ju mu hinnangut muuta. Paraku.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Hakitud stiil mind eriti ei seganud, see oli isegi päris huvitav.
Lõpplahendus oli küll ootamatu, aga kuidagi tobe. Milleks seda küll vaja oli?
Olen nõus nendega, kes ütlevad, et Banks oskab väga hästi intelligentseid masinaid kirjeldada... tema raamatutes on nad vägagi isikupärased ja toredad.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea; neli lihtsalt sellepärast, et esimese lugemine läks väga ladusalt, raamat oli haarav; teisega aga läks tunduvalt kauem aega, midagi oli justkui puudu. Kokkuvõttes aga siiski igati huvitav ning lõpp oli suhteliselt üllatuslik.
Teksti loeti eesti keeles

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles

Vägev. Tõesti väga hea ja üsna omanäoline raamat, eriti heaks teeb selle ootamatu (vähemalt minu jaoks oli see küll nii) lõpplahendus. Ilmselt peab hakkama järgesid lugema...
Teksti loeti eesti keeles

Viit ei pane ma sellepärast, et ega ta nüüd nii huvitav ka polnud, et poleks saanud käest panna, aga kolme ka ei raatsi panna, kuna siiski, on olemas palju jubedamaid raamatuid ning kirjutamise aeg ja kirjutaja vanus mõjutavad ka parema hinde poole.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, aga paraku mulle peaaegu üldse ei meeldinud. Lihtsalt tundus minu jaoks natuke mõttetu olevat, ma ei saanud aru, mida Ristikivi öelda või saavutada tahtis. Igatahes oli mul raskusi raamatu läbilugemisega, kohe kuidagi ei suutnud lõppu ära oodata (mulle nimelt ei meeldi ühtki raamatut, mille lugemisega olen juba algust teinud, pooleli jätta, kunagi ei tea, et asi ei lähe paremaks või et pole hiilgavat puänti, mis eelnevale mõtte annab). Ristikivi on hea kirjanik, sellele ma vastu ei vaidle, kuid see konkreetne raamat jäi mulle küll kaugeks ja arusaamatuks.
Teksti loeti eesti keeles

Olen täitsa nõus. Uus variant oli lihtsalt raamatust üsna erinev ega üritanudki seda täpselt järgida ning seetõttu polnudki nii halb, kui arvata oleks võinud. Pealegi, Tim Burton ei oskagi tõsiselt halba filmi teha, juba see, millise õhustiku ta oskab kujundada, teeb ta filmid vaatamist väärivaks.

Kuid BAASis arvustame siiski raamatuid, mitte filme. Jah, puänt oli hea, mina seda esimesel lugemiskorral ära ei arvanud. Ma ei usu aga, et "Ahvide planeeti" kunagi teist korda lugema hakkaksin ja seetõttu ka neli.
Teksti loeti eesti keeles