Kasutajainfo

Gregory Frost

1951-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Gregory Frost ·

Lord Tophet

(romaan aastast 2008)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)

Teise osa õigem pealkiri oleks olnud Bridge of Fools, kui ei tahetud panna pealkirjaks Pons Ansinorum, mis nime all seda kõigepealt tutvustatakse. Selle näol on tegemist maailmaga, mis kõiki teisi ühendab, ja selles ja selle kaudu toimub päris palju teise osa tegevusest.

Tegevus läheb edasi täpipealt sealt, kus esimene osa lõppes – Leodora valib loheanumas oma kingitust, millega kaasneva jumalate õnnistusega taastatakse katkust räsitud sild oma endisesse ilussse. Ilusse, mille hävitas Lord Tophet tema isa Bardshami etenduse järel. Lord Tophet, kes nimetab ennast ka Kaoseks ja keda peetakse üheks jumalatest. Silla taastamine endisse ilusse inspireerib valitsejat tühistama varjuetenduste keeldu ning Leodora asub Jaxi nime all etendusi andma – ning kohalikke lugusid koguma ja meres peegeldunud sillale pääsu otsima. Soter on tiba armukade Diverusele, kes ilmselgelt on Leodorasse armunud. Lisaks läheb Soter aina närvilisemaks, kuna Leodora kuulsuse kasvuga on arvata, et peagi jõuavad ka Topheti Agendid nende jälgedele. Nii lähebki.

Kes on Lord Tophet ja miks ta ajas taga Bardshami – Leodora saab seda teada enne kui lugejad, niiet lugejad peavad kannatlikult aina edasi lugema, ei räägita neile midagi ette. Ka salapärase korallmehe roll ei selgu enne lõppu.

Frost on hea jutuvestja, ta on kokku pannud põneva maailma ja sellest tahaks veel lugeda.

Teksti loeti inglise keeles

Ma olen Liisaga üsna nõus. Diloogia esimene osa näitas kummalist, kuidagi kalüpsolikku, lopsakat, 1001 öö jutte meenutavat maailma. Teine osa tõmbab alates keskpaigast kuidagi hoopis süngemad toonid sisse, mis aga diloogiale kõvasti kasuks tuleb. Kahte eraldi romaani eraldi tegelikult lugeda ei saa ja ainult esimese osa lugemine annab küll aimu, millega tegu, see aimdus on aga üsna eksiteele viiv - teine osa lisab hoopis uut kvaliteeti. Kahest osast kokku moodustub summa, mis on suurem kui liidetavate väärtus.

Ka mina tahaks sellest maailmast juurde lugeda. Peabki uurima, kas Frost äkki rohkem pole sinna midagi kirjutanud. Varjusilla - diloogiat tuleb kindlasti õnnestumiseks lugeda. Mina oleks selle küll Bridgeworld`iks ehk Sillamaailmaks ristinud aga noh, olgu peale.

Teksti loeti inglise keeles

Lõpplahendus valmistas mulle pettumuse. Selline tunne oli, et loo ladumiseks kasutati rohkem telliseid, kui neid pärast üldse vaja oli. Lugesin igaks juhuks läbi ka eelnevad arvustused ja veendusin, et (vist) mitte midagi mulle arusaamatuks ei jäänud.
 
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Lõpplahendus valmistas mulle pettumuse. Selline tunne oli, et loo ladumiseks kasutati rohkem telliseid, kui neid pärast üldse vaja oli. Lugesin igaks juhuks läbi ka eelnevad arvustused ja veendusin, et (vist) mitte midagi mulle arusaamatuks ei jäänud.
 
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes tundus nagu tegu oleks näidendi käsikirjaga. Dialoogil oli palju suurem roll, kui tegelaste tegevustel (või pigem tegevusetusel).
Loo oleks kergesti saanud palju paremaks sellega, et kui oleks keskendatud väiksemale arvule tegelastele ja leitud mingi sügavam süzhee. Kirjutada autor justkui täiesti oskas.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli kobe, kuid lõpp valmistas ka mulle pettumuse.
Suht arusaamatu on, kuidas Zurgutt suutis seda raamatut lugeda audioraamatuna: kirjanik kasutas ülemäära igasuguseid väljamõeldud kentsakaid sõnu, teooriad ja nimesid, mida oli isegi kirjapildis raske jälgida.
Lisaks häiris ka raamatu enda sisemises loogikas olnud aps: tähelaeva 4 erinevat rassi peaksid olema väljasuremise protsessis, kõige vanem rass kõige ennem. Põhjuseks "õigete" mateeriate segunemine "valede" mateeriatega, mis entroopia mõjul oleks tähelaevas pidanud aastasadade juures juhtuma. Esimeses järjekorras näiteks hapnik. 
Teksti loeti inglise keeles

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles