Kasutajainfo

Charles Stross

18.10.1964-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Charles Stross ·

Empire Games

(romaan aastast 2017)

Hinne
Hindajaid
2
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (3)

On kaks stiilivõtet, mida Stross suurepäraselt valdab. Militaarne pseudo-dok, kus suured bossid räägivad mingitest salaoperatsioonidest, kasutades ainult nende suurtähelisi varjunimesid, vihjavad edasistele tegevusplaanidele, midagi konkreetset ütlemata, kuid mingi aimus lugejal juhtuma hakkavast või vahepeal juhtunust siiski tekib. Veel haaravamad on lõigud, kus "kaamerat" hoitakse peategelasele väga lähedal, maailma nähakse tema silmade läbi, kusjuures tegelane ei tea kaugeltki kõike tema ümber toimuvast, siiski aga nii palju, et mõneti paranoiline hoiak on õigustatud. Mis Strossil nii hästi välja ei tule, on maailma kirjeldamine kõiketeadva autori seisukohast. Antud juhul on seda lausa kolmandiku jagu. No võibolla vähem, aga igatahes tundus seda olevat tüütult palju.
Vürstkaupmeeste sarja lõpust on möödunud 17 aastat. Ehk siis sellest, kui Klanni jobumad tegelased Valgele Majale tuumapommi panid ja USA lennuvägi seejärel Klanni senise kodumaailma väga kauaks ajaks hiilgama pommitas. Vähesed ellujäänud viis Miriam endale tuttavasse ajaliini, mis vastas 20. sajandi esimesele poolele. Seal on toimunud midagi sotsialistliku revolutsiooni taolist. Olukord on siiski närviline, võib olla üsna kindel, et USA tuleb pommilennukitega, kui nad üles leiab. Seepärast on Miriami eestvedamisel - ja Esimese Kodaniku lahkel loal - asutud tehnilist mahajäämust likvideerima. Millega on jõutud oma lennuväe, radarite, tuumapommide ja muu taoliseni, sest patentide virutamine sai põhiliseks Maal käimise eesmärgiks. Tegelikus elus miski revolutsiooni eestvedaja muidugi valgustatud monarhi mõõtu välja ei anna, aga ulmekirjandus ju. Miriami ametipostiks on umbes nagu ajalõngade vahelise teadusliku arengu rahvakomissar, ta on jõudnud abielluda Erasmusega, kes on ajakirjanduse ja propaganda rahvakomissar. Häda aga selles, et Esimese Kodaniku vähk on jõudnud lõppjärku.
Meie Maal pole asjad vähem paranoilised. Kusagil on ilmselt peidus need tüübid, kes tuumapommi lõhkasid, turvameetmed on viimase peal ja kõik võõrad, eikusagilt tekkivad tüübid tuntakse kohe ära, aga hullem probleem on selles, et metoodiliselt erinevaid ajalõngu läbi kammides on leitud mitte ainult radioaktiivseid planeete, vaid ühes kohas on Maa asemel must auk. Ja hüppamise/jauntimise põhjalikumal uurimisel selgub, et tegemist on päris kindlasti teadlikult korraldatud geenmanipulatsiooniga. Parajasti on leitud paralleelmaailm, mis võiks ehk olla Klanni peidupaik, aga see asi tahab veel uurimist.
Sellega olen ma ümber jutustanud nuppude algseisu mängulaual. Millele autor ise kulutas kümneid ja kümneid lehekülgi. Aeg on mainida ka uut peategelast, kelleks on Miriami kohe sündimise järel lapsendada antud tütar Rita. On üsna selge, kuhu mõned temaga seotud liinid välja jõuavad, aga puänt toob siiski üllatuse.
Olgu veel öeldud, et Strossil on miskipärast lesbiline periood. Ma ei oska öelda, kas see poliitkorrektne tolerantsus on tõsiselt mõeldud, aga ma ei märganud ka, et ta selle arvel nalja viskaks. Nii et kui eelmises loetud Strossis oli peategelasel lesbikust õde, siis nüüd osutub peategelane ise omasooiharaks. Mitte et see lugemisel häiriks. Eks ma olin seda raamatut kaua oodanud ja ehk olid lootused seetõttu ka liiga suured, aga kõrgeimat hinnet nagu praegu panna ei raatsi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat jättis meeldivama mulje, kui mõni eelmine selle sarja lugu. Samas kuulub see hinne ümbervaatamisele, juhul kui järgnevates raamatutes ida-saksa liin liiga jaburaks muutub
Teksti loeti inglise keeles
x
Indrek Jentson
10.04.1964
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused: