Oivaline, ent kahjuks (seni veel) aegumatu satiir uimastite keelustamise aadressil, ehkki samas on kahtlemata tegu ka ajarännu-anekdoodiga. Jutt on autori kodulehel tasuta tirida, soovitan soojalt. Lausa ihusoojalt, kui lubate nilbet kalambuuri.
Jutukese sisu on võimatu ära rääkida puänti välja lobisemata või vähemalt sajaga vihjamata, seega hoiatan siinkohal, et järgneb väike spoiler.
Minategelane, ettevõtlik narkodiiler meie ajaraja lähitulevikust, otsustab, et on tehnoloogia arengule jalgu jäämas ning maksab äritegevuse elavdamise eesmärgil altkäemaksu nälgivatele teadlastele, kelle käsutuses on postsingulaarse ühiskonna esimene ja viimane ajamasin PERV (tõenäosusliku eigen-oleku ümberkorraldamise vaatur, ingl Probabilistic Eigenstate Reorganisation Viewer). Plaan on kaval: kolida tagasi Reagani-Thatcheri-Brežnevi ajastusse, aga teha endale eelnevalt väikesed geneetilised muudatused. Näiteks selline, et kused teatud näärmete timmimise tulemusena heroiinisuppi — 1980-ndate kontekstis ju täielik portatiivne kullasoon! Diiler otsustab mitte muretseda teadlaste ausa ülestunnistuse üle, et sajaprotsendiliselt kindel ei saa tema temporaalne sihtmärk olla, kuna kummipaelana tasakaalu tagasinaksatavas tõenäosusmaatriksis võivad entroopia ja informatsiooni suhted pisiasjades erineda. Eks arvake ise, mis see pisiasi oli, millega diiler arvestada ei osanud...
Mitmete peidetud vihjete ja parafraasidega ilmestatud lõbus põnevusjutt jõudis minuni üsna juhuslikult praegu toimuva suurema ühiskondliku uimastidebati laineharjal. Nukker on tõdeda, et USA-s on jutu ilmumise ajast möödunud 19 aasta jooksul väga vähe muutunud. Debatt ise on aga elavnenud nii seal kui meil kui ülejäänud maailmas, nii et loodetavasti toimub hädavajalik tasakaalunihe enne sootsiumi täielikku mandumist ära ka meie tegelikkuse-vektoris. Loota ju ikka võib.