Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Hathawareti teener

(lühiromaan aastast 2002)

eesti keeles: Indrek Hargla «Hathawareti teener» 2002

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
6
4
0
0
Keskmine hinne
3.923
Arvustused (13)

Jutt Hathawareti kloostris toimuvatest mõrvadest. Juhuslikult satub seal viibima ka provintsi uus haldur Haissak Germin-zade, kes mõningate märkide põhjal algatab kohe uurimise. jutustusse segatakse kloostri munkadest-nunnadest vaid Xardon, Ukor, Liban, Hainnah, Teimuraz ja Bladah.Omapärase "küsitluse" alusel tehakse oraakli mõrvar selgeks ja pannakse paika ka uus oraakel.Igati huvitav ja kaasahaarav lugu kus selgitatakse, et usk on kõige alus.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu ühes varasemas arvustuses öeldud, ei kannata ma eriti krimkasid. Loodud fantasymaailm oli aga huvitav, nii et hinne tuleb kõrgem kui lühiromaanile "Mees, kes ei joonud viskit" . Minu meelest kogumiku nõrgim lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Kirjutamisstiil ja olustik olid päris head. Asi mis kõvasti närvidele käis oli see, et inimesed käitusid vahetevahel kuidagi: "kummaliselt" on vist õige sõna. Ebausutavalt oleks vist isegi täpsem. Näiteks kui Asevalitseja saatis oma kannupoisi karjuse järel luurama ja too nägi kuidas karjus hästi salaja kuskile minema hiilis, siis - imelik küll - ei tulnud kannupoisile pähegi vanameest jälitada. Seepärast ka kolm. Muidu oli jutt isegi hea aga vat need ebausutavused mis viitasid püüdlusele lugu kohmakalt pikendada või salapärastada võtavad neljaväärilisuse ära.
Teksti loeti eesti keeles

Tõi meelde kunagi Mirabilia sarjas ilmunud Robert van Guliki Hiina kriminullid, eriti muidugi "Kummitused kloostris". Erinevalt Kristjan Rätsepast ma loodud fantaasiamaailma küll millekski eriliseks ei pea.

Silma torkab et kohati on keskajalaadses maailmas elavate peategelaste mõttemaailm ootamatult progressiivne. Ju püütakse selle läbi meile kätte näidata selle ülejäänud maailma vaimset piiratust, aga tulemuseks on minu vähenenud usk niisuguse peategelase eksisteerimise võimalusse antud maailmas.

Kokkuvõtteks ütleks et tegu on tubli keskpärase tükiga, millele vastav ka hinne.

Teksti loeti eesti keeles

Hinne oleks viis kui seda lõpus kõige ja kogu tõe väljaselgitamist pluss süüdlase hukkamist vähem oleks olnud. Minupoolest oleks võinud ta tõe lihtsalt välja uurida ja ära minna. Õige mul vaja, et keegi kõik maailma asjad korda seaks. Ja lugeja uudishimu, et mis neist patustajatest nüüd saab, ei pea ka alati rahuldama. Aga saan aru, et valitud peategelase roll seda ei lubanud.
Teksti loeti eesti keeles

Sellel lühiromaanil on puudus, mis on omane paljudele viletsatele krimkadele.
Haldurgi märkis, et ta vajab mõrvari vahistamiseks väga tugevaid tõendeid, vastasel juhul võib klooster tema tegevust mitte tunnustada ja omavoliks pidada. Ta sai need tõendid: mõrtsuk tunnistas üles. Aga kui poleks tunnistanud? Kui oleks lõpuni tagasi ajanud? Siis olnuks lõpp, tema vastu polnud piisavalt tõendeid!
Ei meeldi mulle krimkad, mis lõpevad "õnnelikult" ainult seetõttu, et roimar üles tunnistab. 3+
Teksti loeti eesti keeles

Peale Uido Truija "loomingu" lugemist on iga vähegi korralikult kirjutatud jutt nagu Jumala ilmutus. Meeldis, kuigi ka mina pole eriline krimkade fänn. Tubli käsitöö, mida kõlbab lugeda iga ilmaga, lihtsalt ajaviiteks.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus selline kriminaal-ulme segu. Eks ta vist oligi. Oli tundmatu maa, nagu ulmele kohane. Ning olid mõrvad ja uurija nagu krimkale kohane. Lugu oli hästi üles ehitatud ja meenutas tõelisi kriminaal romaane. Tulid meelde Stouti Wolfe ja Christie Poirot, kes ka lõpus kutsuvad mõrvaga rohkem või vähem seotud inimesed kokku ja räägivad neile, mis juhtus.

Ulme koha pealt ei ole see jutt eriti hea, sest pole eriti palju ulmelist. Kriminaali koha pealt ei ole ka eriti hea, sest jääb tõelistele kriminaal juttudele kõvasti alla. Selle tõttu pole see ka viie vääriline. Aga mulle meeldis.

Teksti loeti eesti keeles
x
Madis Veskimeister
30.07.1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Ma ei oleks väga kuri raamatule tervikuna, aga lõpplahendus ja selle ühe osa juba väga pikalt etteaimatavus olid küll masendavad. Aetud traagiliseks ja samas vängelt magusaks.
Teksti loeti eesti keeles

No algus oli ülimalt hea, aga keskelt ja edasi üha vajus. Kuuldavasti olla autoril juuraharidus, mis kumab ka selles teises pooles ehk mõne nuka pealt läbi - liiga palju koosolekuid!
Teksti loeti eesti keeles

Esimene jäi paljuski meenutama Strugatskite vana "Purpurpunaseid ..." nende sinisilmsuses, kuid seda oluliselt hullemini segatuna, üsna söögikõlbmatuks seguks, teine osa omab hoopis paremat stiili. On mõneti sarnane ühe teise triloogia lugudele, kuid käsitleb luurajat keskaegses maailmas.
Teksti loeti eesti keeles

Ei midagi väga säravat, kuid kaks kangesti erinevat teost ühede kaante vahel. "Libainimesed" tundus ehk paremgi, kui liigselt naiivseks tänapäeva mõistes kiskuv "Härjapõlvlaste ...", mille `fantasy` tegelaskond mind heidutas ja hirmutas.
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei näeks siin raamatus 17. sajandi tehnikasaavutuste loetelu, teps mitte kohe, nagu eelarvustaja seda tegi.Tegu üsna mõnusa ja hea tellisega, kus veidi sarnaselt Baudolino teisele poolele veidi fantaasiaga kaugele minnakse, kuid seda tunuvalt mõõdukamalt siiski, mis mind mitte nii häirima ei jäänud.
Teksti loeti eesti keeles

Kui nüüd miskist eksitust ei ole, siis see on avaldatud nime all Iain Banks ja tõlgitsetud maakeelde kirjastuselt Byronet kui "Äri" juba üsna mitu aastat tagasi. Ulmet on raamatus vähe, seega üsna "päris-ilukirjandus".Globaalsest ettevõttest, mis asutatud Rooma impeeriumi päevil. Läbi ettevõtte juhtide hierarhias kolmandale tasemele tõusnud keskeale läheneva naisterahva silmade, umbes paari kuu jooksul. Vägagi huvitavalt ja haaravalt, pilatakse nii mõndagi.Peamine eesmärk - võim, ka selline, mida raha abil veel üsna raske hankida on.
Teksti loeti eesti keeles