Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Hathawareti teener

(lühiromaan aastast 2002)

eesti keeles: Indrek Hargla «Hathawareti teener» 2002

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
6
4
0
0
Keskmine hinne
3.923
Arvustused (13)

Jutt Hathawareti kloostris toimuvatest mõrvadest. Juhuslikult satub seal viibima ka provintsi uus haldur Haissak Germin-zade, kes mõningate märkide põhjal algatab kohe uurimise. jutustusse segatakse kloostri munkadest-nunnadest vaid Xardon, Ukor, Liban, Hainnah, Teimuraz ja Bladah.Omapärase "küsitluse" alusel tehakse oraakli mõrvar selgeks ja pannakse paika ka uus oraakel.Igati huvitav ja kaasahaarav lugu kus selgitatakse, et usk on kõige alus.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu ühes varasemas arvustuses öeldud, ei kannata ma eriti krimkasid. Loodud fantasymaailm oli aga huvitav, nii et hinne tuleb kõrgem kui lühiromaanile "Mees, kes ei joonud viskit" . Minu meelest kogumiku nõrgim lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Kirjutamisstiil ja olustik olid päris head. Asi mis kõvasti närvidele käis oli see, et inimesed käitusid vahetevahel kuidagi: "kummaliselt" on vist õige sõna. Ebausutavalt oleks vist isegi täpsem. Näiteks kui Asevalitseja saatis oma kannupoisi karjuse järel luurama ja too nägi kuidas karjus hästi salaja kuskile minema hiilis, siis - imelik küll - ei tulnud kannupoisile pähegi vanameest jälitada. Seepärast ka kolm. Muidu oli jutt isegi hea aga vat need ebausutavused mis viitasid püüdlusele lugu kohmakalt pikendada või salapärastada võtavad neljaväärilisuse ära.
Teksti loeti eesti keeles

Tõi meelde kunagi Mirabilia sarjas ilmunud Robert van Guliki Hiina kriminullid, eriti muidugi "Kummitused kloostris". Erinevalt Kristjan Rätsepast ma loodud fantaasiamaailma küll millekski eriliseks ei pea.

Silma torkab et kohati on keskajalaadses maailmas elavate peategelaste mõttemaailm ootamatult progressiivne. Ju püütakse selle läbi meile kätte näidata selle ülejäänud maailma vaimset piiratust, aga tulemuseks on minu vähenenud usk niisuguse peategelase eksisteerimise võimalusse antud maailmas.

Kokkuvõtteks ütleks et tegu on tubli keskpärase tükiga, millele vastav ka hinne.

Teksti loeti eesti keeles

Hinne oleks viis kui seda lõpus kõige ja kogu tõe väljaselgitamist pluss süüdlase hukkamist vähem oleks olnud. Minupoolest oleks võinud ta tõe lihtsalt välja uurida ja ära minna. Õige mul vaja, et keegi kõik maailma asjad korda seaks. Ja lugeja uudishimu, et mis neist patustajatest nüüd saab, ei pea ka alati rahuldama. Aga saan aru, et valitud peategelase roll seda ei lubanud.
Teksti loeti eesti keeles

Sellel lühiromaanil on puudus, mis on omane paljudele viletsatele krimkadele.
Haldurgi märkis, et ta vajab mõrvari vahistamiseks väga tugevaid tõendeid, vastasel juhul võib klooster tema tegevust mitte tunnustada ja omavoliks pidada. Ta sai need tõendid: mõrtsuk tunnistas üles. Aga kui poleks tunnistanud? Kui oleks lõpuni tagasi ajanud? Siis olnuks lõpp, tema vastu polnud piisavalt tõendeid!
Ei meeldi mulle krimkad, mis lõpevad "õnnelikult" ainult seetõttu, et roimar üles tunnistab. 3+
Teksti loeti eesti keeles

Peale Uido Truija "loomingu" lugemist on iga vähegi korralikult kirjutatud jutt nagu Jumala ilmutus. Meeldis, kuigi ka mina pole eriline krimkade fänn. Tubli käsitöö, mida kõlbab lugeda iga ilmaga, lihtsalt ajaviiteks.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus selline kriminaal-ulme segu. Eks ta vist oligi. Oli tundmatu maa, nagu ulmele kohane. Ning olid mõrvad ja uurija nagu krimkale kohane. Lugu oli hästi üles ehitatud ja meenutas tõelisi kriminaal romaane. Tulid meelde Stouti Wolfe ja Christie Poirot, kes ka lõpus kutsuvad mõrvaga rohkem või vähem seotud inimesed kokku ja räägivad neile, mis juhtus.

Ulme koha pealt ei ole see jutt eriti hea, sest pole eriti palju ulmelist. Kriminaali koha pealt ei ole ka eriti hea, sest jääb tõelistele kriminaal juttudele kõvasti alla. Selle tõttu pole see ka viie vääriline. Aga mulle meeldis.

Teksti loeti eesti keeles
x
Lily Tamm
06.01.1989
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Words Like Coins on Farseeri maailmas toimuv lugu, mis eelkõige meenutab muinasjuttu, mida sellest maailmast varasemast tuttavad tegelased võiksid rääkida.
Põuaga käivad kaasad rotid ja pecksie`d. viimased täidavad osasid inimesi hirmuga ja on teistele vaid väljamõeldis. Igatahes käib on nendega seotud see, et kui keegi neid aitab, peavad nad pärast tema käske kuulama. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et nad võtavad sõnu väga täpselt ning igaüks peaks korduvalt mõtlema enne kui ta pecksiele midagi ütleb.
Jutustus kirjeldabki paari päeva kahe naise elus, kellest üks on selgelt väikeste tähenärijate vastu meelestatud ja teine päriselt ei tea, kuidas suhtuda. Kuidagi peavad nad teineteise ja kaevule kippuvate pecksiedega hakkama saama.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle on juba Liveshipide seeriast Hobbi loodud Draakonite käsitlus põnev tundunud ja sestap nautisin ka The Dragon Keeperi lugemist.Tintaglia juhitud inimesed aitavad uutel Draakonitel ilmavalgust näha, aga selgub, et nende areng ei lähe kuigi lihtsalt. Draakonid asuvad ühes inimestest (suurest Rain Wildi elanikest) saatjatega teele lootuses leida iidne Elderlingide linn ja lubatud parem tulevik. Lisaks hooldajatele, kes suuri roomajaid ka toidavad, on teekonnal kaasas kroonik ja õpetlane ning muidugi ei pääse neist, kes Draakonitest omakasu loodavad saada. Jätkub nii inimeste kui Draakonite suhete lahkamist ja õnnestub kohtuda ka mõningate Liveshipide seeriast tuttavate tegelastega.
Teksti loeti inglise keeles

Speckide maailmast tahaks tegelikult rohkem teada saada, kuigi see pole siiski nii huvitav nagu triloogia esimestest osadest võinuks aimata.

Lugesin küll sellegi raamatu kiiresti läbi, aga meelde jäi tegelikult vähe.
Teksti loeti inglise keeles

"Taliesin" on lugu Taliesini nimelisest mehest, kes elab Rooma Impeeriumi aegses Britannias ning Charise nimelisest tüdrukust, kelle koduks on Atlantis.
Charis on Atlantises ühe kuningriigi printsess, kes pole oma perega just parimates suhetes. Temast saab bull drancer, sest ta otsib surma, aga kummalisel kombel on just tema see, kes peab üritama vähemalt osasid Atlantise elanikke päästa hukust, mida kõik selle müstilise saarega seostavad. Neil õnnestubki väikese seltskonnaga pääseda ja nad leiavad oma tee Britanniasse, kus neid haldjateks peetakse.
Taliesin on leidlaps, kellele juba algul ennustatakse suurt tulevikku. Temast saab druiid ja bard, kes on oma võimete poolest väga hinnatud. Ta on sunnitud lahkuma oma kodupaigast ja satub kokku Charise rahvaga.Muidugi ei ole suhted lihtsad, aga nagu juba algusest aimata võib, armuvad kaks peategelast ja neile sünnib laps Merlin, kelle nimeline on ka sarja järgmine raamat.

Tekst on küllalt kiiresti ja kergelt loetav ning üsnagi huvitav. Veidi veider tundub teda lõpuks kokku võttev kristlus, sest alguses on juttu maagidest ja loodususunditest, aga see on ilmselt kirjanikku arvestades mõistetav. Igati meeldiv lugemine, kuigi konati tundub, et sündmused võiksid veidi kiiremini avaneda.

Teksti loeti inglise keeles

Olen nõus, et paralleele võib Fitziga tõmmata, aga päris koopiaga ka tegemist ei ole. Vähemalt jätavad tegelased inimliku mulje.
Samas olen nõus, et tuleb jääda viimast osa ootama, eriti selle tõttu, et tahaksin rohkem Speck`idest teada saada.

Perekond ei võta Nevare just kuigi soojalt vastu ja pärast mõningaid intsidente lahkub ta kodust. Keegi ei usu tema kummalist lugu ja ta loobub selle rääkimisest, aga juba tema välimus sunnib inimesi temast halvasti mõtlema. Nevare otsustab, et ta siiki peab saama sõduriks ja hakkab selle nimel tööle, kuigi tundub vahepeal Amzili nimelise tegelase juurde peatuma jäävat. Võiks isegi väita, et talle naeratab lõpuks õnn ja ta astub teenistusse. Tasapisi hakkab ta avastama, kuidas läheb Spinkil, Epinyl, Yarilil ja Carsinal.
Lisaks tavalisele elule maadleb Nevare enda sees pesitseva maagiaga, mida ta järjekindlalt eitab. Samas viivad uued töökohustused teda metsa, mis seob teda ja tema teist poolt.

Teksti loeti inglise keeles

Kooli kohustuslik kirjandus ja mulle täitsa meeldis. Andis võimalust arutada erinevate detailide üle ja kuigi mõned asjad võivad olla aegunud, siis on seal mõtteid mis ka praegust ühiskonda puudutavad.Väärtulik kül jah pigem filosoofilisest kui ulmelisest poolest.Omamoodi üllatunud olin minagi, et Voltaire siit eest leidsin, aga kui juba siis juba...
Teksti loeti eesti keeles

Hea ja lihtne, noor ja veidi nõrk. Ma ei tea, kas loeksin seda ka siis kui sel Saphirat poleks.
Ilus unistus võib see maailm autorile olla. Vähemalt nii arvan mina.
Teksti loeti eesti keeles

Tõesti päris meeldiv, omajagu kerge ja teist niipalju mõtlemapanev.
Ingel on lahe, Mina on kindlasti üks äärmiselt sisukas noor neiu ja minategelane teeb teoses läbi hämmastavaid muutusi.

Ning muidugi see kuulamise lugu... kuulakem kõik tähelepanelikumalt
Teksti loeti eesti keeles

Sisust on korralik kokkuvõte tehtud, seetõttu ei hakkaks seda kordama.
Samas ei olnud Akadeemia osa minu arvates nii hull midagi. Seal olid mõned tegelased, kelle kohta tahaks rohkem teada saada. Ning mõned vägagi huvi pakkuvad episoodid, mis ilmestasid kergemaid koolipäevi.
Huvitavaid tegelasi jagus muidugi ka Akadeemiast välja, näiteks Epiny.

Mul on muidugi ka Hobbi vaimustus, aga hindes siiski kahtlust ei ole.
Ja tõesti, tegelased panid kaasa elama ja ajasid vahel vihale. See on mõjuv.
Teksti loeti inglise keeles

Mullegi oleks natuke pikemas versioonis ehk rohkem meeldinud, sest jutustus ise jäi kogu selle faktide rägastiku keskel kuidagi skemaatiline.
Teksti loeti eesti keeles