Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Vend Rus

(jutt aastast 2002)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2002; mai
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Hathawareti teener» 2002

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
2
7
0
0
Keskmine hinne
4.059
Arvustused (17)

Hea lugu, mis kindlasti kuulub Hargla loomingu paremikku. Juhul, kui tulevase kogumiku ülejäänud materjal oleks samal tasemel, saaks sellest arvatavasti esimene IH teos, mille ostan.

Muuseas ei saa ma eriti aru, miks Raul seda õudusjutuks nimetab... St ma ei usu, et see autori kavatsuste järgi oleks üldse kuidagimoodi õudne olema pidanud. Õudusjutuna oleks tegemist tõesti läbikukkunud üritusega, sest mingit õõva tekitada see küll ei suutnud ja kroonikastiil pole selleks ka kõige sobivam -- kuid nagu öeldud, minu arvates pole sellel õudusega suurt midagi pistmist. Ega`s kõik lood, milles Vanapaha tegutseb, veel õudus ei ole. Minu arvates on see lihtsalt üks hea üleloomulikuga segatud ajaloohõnguline ja väljapeetud lugu.

Teine asi, mis Rauli arvustusega kuidagi ei haaku -- jutt saab punkti juurde veel selle eest, et suur ja paks raamat Necronomicon ei olnud... ;)

Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest on see üks üsna keskpärane õudusjutt Harglalt. Mõne üksiku helge hetkega. Teaseriks eriti kummaline valik.

Pikemalt ei kommenteeri, sest

1) takistavad teatavad professionaalsed nüansid;

2) lugesin ma seda vist umbes aasta tagasi ja enne "analüüsi" kirjutamist, peaks üle lugema.

Sorry!

Teksti loeti eesti keeles

Peale pan Gropowski lugude jutt, mida nautisin. Ja mu meelest eelmine kogu oli ka täitsa seeditav, ei jätnud kõrvalnähtusid ega midagi.

Sümpaatne oli see, et kristlus ja sellega kaasnevad nähud nagu ordud ja muud vennas-,õeskonnad olid suht asjalikult ja ilma otsese negatiivse varjundita esitatud. Autori hoiak kristluse suhtes on muidu üsna selge ja arusaadav, aga siin jutus ei olnud see forsseeritud ja just see mitterõhutamine meeldis mulle. Kuna lugu ise on vist üsna fifti-fifti tõepärane, siis tuleb Harglale au anda, et ta keskaegset materjali osavalt kasutades on ilusti ka enese mõtteid sinna juurde lisanud ja tulemus on hää.

Teksti loeti eesti keeles

XVI sajandi algupoolel hakkab Taanis Esrumi kloostri tsellaarius (=laekahoidja?) Heicko kahtlustama, et kloostri kokk Rus mehkeldab saatanaga ja on oma võrku püüdnud juba abti Sveni.
Teksti loeti eesti keeles

Vastukäiv on Hargla juures see, et lp. autor harrastab jutte ehitada Ühele lausele/mõtteterale. Seekord siis oli fraas selline: "Saatan on inimesest suurem." Eeltöö nii ajaloo kui sõnavara vallas on tunda, läbimõeldud tekst niisamuti. Kuigi I.H. on andnud teistele noor-ulmekirjanikele n.ö. pika puuga, ootan t`alt midagi enamat... miks muidu ma lühiromaanidele kõrgemad hinded olen pannud?
Teksti loeti eesti keeles

Paraku pean ytlema, et mitte midagi ytlev lugu. Kahtlemata hästi kirjutatud ja ei saa öelda, et sisu kui selline puuduks, kuid hämaraks jääb, et milleks seda vaja oli. Hargla EI PEA t6estama, et ta hästi kirjutab, se on niigi selge (v6i vaidleb keegi vastu???). Ehk ongi häda selles, et tema enda poolt on latt suht k6rgele aetud ja nyyd pyyab ta (ehk ka mitte päris teadlikult?) vana rasva peal elada. Paraku tuletan meelde Indrekule, r6hudes tema kulinaarsetele teadmistele, et vana rasva kasutamisel on teatavad ohud ja l6puks v6ib asi lausa hapuks minna.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku, kus jutt ilmunud, parim lugu! Vormilt pretensioonitu, kuid sisult bulgakovlik. Kujutan ette, millise laia muhelusega Woland & Co vend Rusi kloostris müttamist jälginud oleksid...

Ja see suur raamat seal lõpus - see väärib eraldi viit.

Teksti loeti eesti keeles

Ilma erilise väärtuseta lugu, mida võib vabalt võtta autori näpuharjutusena. Pole seal muljetavaldavaid tegelasi, erakordselt huvitavat sündmustikku ja meeldejäävat sõnumit. Täiesti tavaline ajaviitekirjandus, mis ununeb juba paari päeva pärst peale lugemist.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt kuulub arvatavasti Harlgla paremikku. Vend Rus oli selline rõve kuju, kellele sarnast võib leida mõnes Maniakkide Tänava loos. Kuid Hargla erineb Maniakkide Tänavast selle tõttu, et on mitu korda parem.

Vend Rus oli üks esimestest Hargla lugudest, mida ma lugesin. Kui ma paari kohta mõnele sõbrale jutustasin ütlesid, et see on rõve, kuigi ma ei saa pihta mis võiba ühes heas jutus rõvedat olla?! Igatahes lahe jutt jne.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Lõpplahendus valmistas mulle pettumuse. Selline tunne oli, et loo ladumiseks kasutati rohkem telliseid, kui neid pärast üldse vaja oli. Lugesin igaks juhuks läbi ka eelnevad arvustused ja veendusin, et (vist) mitte midagi mulle arusaamatuks ei jäänud.
 
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes tundus nagu tegu oleks näidendi käsikirjaga. Dialoogil oli palju suurem roll, kui tegelaste tegevustel (või pigem tegevusetusel).
Loo oleks kergesti saanud palju paremaks sellega, et kui oleks keskendatud väiksemale arvule tegelastele ja leitud mingi sügavam süzhee. Kirjutada autor justkui täiesti oskas.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli kobe, kuid lõpp valmistas ka mulle pettumuse.
Suht arusaamatu on, kuidas Zurgutt suutis seda raamatut lugeda audioraamatuna: kirjanik kasutas ülemäära igasuguseid väljamõeldud kentsakaid sõnu, teooriad ja nimesid, mida oli isegi kirjapildis raske jälgida.
Lisaks häiris ka raamatu enda sisemises loogikas olnud aps: tähelaeva 4 erinevat rassi peaksid olema väljasuremise protsessis, kõige vanem rass kõige ennem. Põhjuseks "õigete" mateeriate segunemine "valede" mateeriatega, mis entroopia mõjul oleks tähelaevas pidanud aastasadade juures juhtuma. Esimeses järjekorras näiteks hapnik. 
Teksti loeti inglise keeles

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles