Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Vend Rus

(jutt aastast 2002)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2002; mai
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Hathawareti teener» 2002

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
2
7
0
0
Keskmine hinne
4.059
Arvustused (17)

Hea lugu, mis kindlasti kuulub Hargla loomingu paremikku. Juhul, kui tulevase kogumiku ülejäänud materjal oleks samal tasemel, saaks sellest arvatavasti esimene IH teos, mille ostan.

Muuseas ei saa ma eriti aru, miks Raul seda õudusjutuks nimetab... St ma ei usu, et see autori kavatsuste järgi oleks üldse kuidagimoodi õudne olema pidanud. Õudusjutuna oleks tegemist tõesti läbikukkunud üritusega, sest mingit õõva tekitada see küll ei suutnud ja kroonikastiil pole selleks ka kõige sobivam -- kuid nagu öeldud, minu arvates pole sellel õudusega suurt midagi pistmist. Ega`s kõik lood, milles Vanapaha tegutseb, veel õudus ei ole. Minu arvates on see lihtsalt üks hea üleloomulikuga segatud ajaloohõnguline ja väljapeetud lugu.

Teine asi, mis Rauli arvustusega kuidagi ei haaku -- jutt saab punkti juurde veel selle eest, et suur ja paks raamat Necronomicon ei olnud... ;)

Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest on see üks üsna keskpärane õudusjutt Harglalt. Mõne üksiku helge hetkega. Teaseriks eriti kummaline valik.

Pikemalt ei kommenteeri, sest

1) takistavad teatavad professionaalsed nüansid;

2) lugesin ma seda vist umbes aasta tagasi ja enne "analüüsi" kirjutamist, peaks üle lugema.

Sorry!

Teksti loeti eesti keeles

Peale pan Gropowski lugude jutt, mida nautisin. Ja mu meelest eelmine kogu oli ka täitsa seeditav, ei jätnud kõrvalnähtusid ega midagi.

Sümpaatne oli see, et kristlus ja sellega kaasnevad nähud nagu ordud ja muud vennas-,õeskonnad olid suht asjalikult ja ilma otsese negatiivse varjundita esitatud. Autori hoiak kristluse suhtes on muidu üsna selge ja arusaadav, aga siin jutus ei olnud see forsseeritud ja just see mitterõhutamine meeldis mulle. Kuna lugu ise on vist üsna fifti-fifti tõepärane, siis tuleb Harglale au anda, et ta keskaegset materjali osavalt kasutades on ilusti ka enese mõtteid sinna juurde lisanud ja tulemus on hää.

Teksti loeti eesti keeles

XVI sajandi algupoolel hakkab Taanis Esrumi kloostri tsellaarius (=laekahoidja?) Heicko kahtlustama, et kloostri kokk Rus mehkeldab saatanaga ja on oma võrku püüdnud juba abti Sveni.
Teksti loeti eesti keeles

Vastukäiv on Hargla juures see, et lp. autor harrastab jutte ehitada Ühele lausele/mõtteterale. Seekord siis oli fraas selline: "Saatan on inimesest suurem." Eeltöö nii ajaloo kui sõnavara vallas on tunda, läbimõeldud tekst niisamuti. Kuigi I.H. on andnud teistele noor-ulmekirjanikele n.ö. pika puuga, ootan t`alt midagi enamat... miks muidu ma lühiromaanidele kõrgemad hinded olen pannud?
Teksti loeti eesti keeles

Paraku pean ytlema, et mitte midagi ytlev lugu. Kahtlemata hästi kirjutatud ja ei saa öelda, et sisu kui selline puuduks, kuid hämaraks jääb, et milleks seda vaja oli. Hargla EI PEA t6estama, et ta hästi kirjutab, se on niigi selge (v6i vaidleb keegi vastu???). Ehk ongi häda selles, et tema enda poolt on latt suht k6rgele aetud ja nyyd pyyab ta (ehk ka mitte päris teadlikult?) vana rasva peal elada. Paraku tuletan meelde Indrekule, r6hudes tema kulinaarsetele teadmistele, et vana rasva kasutamisel on teatavad ohud ja l6puks v6ib asi lausa hapuks minna.
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku, kus jutt ilmunud, parim lugu! Vormilt pretensioonitu, kuid sisult bulgakovlik. Kujutan ette, millise laia muhelusega Woland & Co vend Rusi kloostris müttamist jälginud oleksid...

Ja see suur raamat seal lõpus - see väärib eraldi viit.

Teksti loeti eesti keeles

Ilma erilise väärtuseta lugu, mida võib vabalt võtta autori näpuharjutusena. Pole seal muljetavaldavaid tegelasi, erakordselt huvitavat sündmustikku ja meeldejäävat sõnumit. Täiesti tavaline ajaviitekirjandus, mis ununeb juba paari päeva pärst peale lugemist.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt kuulub arvatavasti Harlgla paremikku. Vend Rus oli selline rõve kuju, kellele sarnast võib leida mõnes Maniakkide Tänava loos. Kuid Hargla erineb Maniakkide Tänavast selle tõttu, et on mitu korda parem.

Vend Rus oli üks esimestest Hargla lugudest, mida ma lugesin. Kui ma paari kohta mõnele sõbrale jutustasin ütlesid, et see on rõve, kuigi ma ei saa pihta mis võiba ühes heas jutus rõvedat olla?! Igatahes lahe jutt jne.

Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvan, et see on seni Skarpi parim lugu. Küll lühike ja sirgjooneline, kuid siiski huvitav jälgida ja isegi etteaimamatu käänak on sees.
Lugu siis sellest, kuidas üks tehismõistus ärkab ja saab aru, mis ta on ja tahab enamat.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks veidi liiga tavapärane ja etteaimatavates raamides minev. Liiga rahvajutulik, et suuta seda ulmeloona võtta. Ma näeks siin sihtgrupina selliseid vanemaid, pensionipõlve pidavaid inimesi. Nooremat ulmerahvast see vist väga kaasa ei kisu.
Teksti loeti eesti keeles

Oli emotsiooni ja müstilisust ja salapära. Tegevus ja tegevuspaik ise meenutasid mingit friigifilmi - kõik oli veider ja millestki ei saanud aru, aga oli huvitav. Huvitav just omas oma- ja eripärasuses ja selles, et ei osanud ühtki järgmist tegevussuunda ära arvata ja kogu aeg muudkui ootasid, et kuhu see nüüd siis jõuab omadega? Mis toimub? 
Teksti loeti eesti keeles

Vaikselt lubab juba. Tehnot ja kosmost on ja see tõmbab kohe ootused üles. Aga maailm jäi häguseks ja lõpp jäi häguseks ja vahele oleks tahtnud veel midagi... eredat.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelkõnelejaga, et varem oleks võinud "asjast" rääkida ja et lõpp jäi õhku rippuma. Samas oli täitsa mõnusaid detaile vahele puistatud.
Teksti loeti eesti keeles

Hästi kirjutatud. A mind ka ei tõmmanud kuidagi käima, et mingi tüüp lihtsalt magas kogu loo maha. Oleks tahtnud, et peategelane ikka mingi eriti vahva krutski välja mõtleb. Tema krutskid jäid minu maitse jaoks veidi lahjaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üks korporatiivne kosmose pearahakütt saab eraviisilise ülesande leida ja vabastada üks tegelane. Kappabki siis kosmosesse otsinguretkele.
 
Lugu läks minu jaoks käima kuskilt teisest poolest, siis, kui läks Mardusega rebimiseks ja märulit ka sekka viskas. Siis hakkas pinget tekkima ja tunnet, et midagi on vist kaalul. Mis nimelt ja kus nimelt, see oleks võinud veidi varem ilmneda, see lõpuseletamine on rohkem krimilugude teema, kauboivärgis võiks see pidevalt ja jooksvalt välja mullitada.
 
Kuid jutt hoidis huvi üleval, nii et isegi kui Reaktoris ilmumisele tulid reklaamipausid sisse, siis sai porisetud ja edasi otsitud. Suur miinus loos oli ebapiisavalt loodud atmosfäär. Vaid mõnest üksikust kohast sai täpsemalt aimu, et milline see koht umbes nagu võis olla. 
 
Aga muidu, päris ladus kosmosekauboilugu.
Teksti loeti eesti keeles

See seagripi värk läks nüüd küll lappama seal keskel. Kohutavalt pikk, liiga pikk, segane ja kahtlane. Muidu oli täitsa lobe lugu.
Teksti loeti eesti keeles