1.
36
3.889
2.
15
4.267
3.
24
4.208
4.
25
4.6
5.
12
3.333
6.
8
3.75
7.
5
4.4
8.
5
4.6
9.
1
4.0
10.
6
4.667
11.
3
2.333
1.
15
4.2
2.
15
4.667
3.
24
4.625
4.
18
4.778
5.
13
3.923
6.
6
4.333
7.
8
3.875
8.
19
4.737
9.
13
3.923
10.
10
4.0
11.
7
4.714
12.
6
3.833
13.
3
4.333
14.
6
4.333
15.
3
4.667
16.
5
3.8
17.
5
4.8
18.
2
4.0
19.
5
4.8
1.
4
3.75
1.
11
4.636
2.
10
4.0
3.
8
4.5
4.
19
4.263
5.
14
4.714
6.
11
4.909
7.
10
3.2
8.
14
3.857
9.
15
4.333
10.
15
4.667
11.
10
3.7
12.
7
3.571
13.
18
4.722
14.
15
4.2
15.
15
3.467
16.
11
4.364
17.
12
3.083
18.
12
3.917
19.
12
2.917
20.
10
4.0
21.
9
4.0
22.
18
4.333
23.
8
4.375
24.
7
4.143
25.
8
3.875
26.
7
4.429
27.
7
4.0
28.
5
4.2
29.
6
4.833
30.
6
3.833
31.
8
4.5
32.
5
2.8
33.
7
4.429
34.
14
4.357
35.
7
2.571
36.
17
4.059
37.
12
4.25
38.
14
4.429
39.
8
3.875
40.
8
4.75
41.
15
4.267
42.
9
3.111
43.
7
4.286
44.
1
3.0
45.
1
3.0
46.
2
3.5
47.
5
4.4
48.
9
3.889
49.
10
4.0
50.
7
3.714
51.
9
4.667
52.
6
4.333
53.
6
2.667
54.
5
4.6
55.
5
4.0
56.
3
3.0
57.
2
3.0
58.
4
1.75
60.
3
4.333
61.
6
4.167
63.
2
5.0
64.
3
2.667
65.
2
3.5
66.
4
4.25
67.
3
3.333
68.
1
4.0
69.
2
4.5
1.
13
4.231
2.
22
4.909
3.
14
4.357
4.
6
4.333
5.
3
3.667
6.
4
4.5
1.
5
4.0
2.
1
4.0
3.
3
4.0
(jutt aastast 2001)
eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas
Leedu nime -auskas-lõpp on sama mis slaavi nime -ovski-lõpp, seepärast poleks ma leedulasele sellist nime pannud, aga et ta erineks rohkem lätlase nimest, võib ka nii olla.
Olles ennem lugenud umbes viit Kornbluthi juttu, mis enamus oleksid viie väärilised, asusin seda kogumikku õhinal lugema. Kuigi selle kogumiku jutud on seinast-seina, ei pidanud ma pettuma.
Üldiselt jagunevad minu arvates selle kogumiku jutud kahte ossa. Pikemad, mis on üldiselt paremad ja kuhu saab hästi sisse eldada ning lühemad paari leheküljelised laastud, mis on küllaltki segased ja arusaamatud, millesse ma arvatavasti ei suutnud sisse eldada. Kuid on ka erandeid nagu alati.
Pikematest jutustustest tõstaks esile Two Dooms, The Little Black Bag, The Adventurer ja Time Bum. Lühematest meeldis enim Everybody Knows Joe.
Seega igati tasemel kogumik, kindel viis
Niisiis A Song of Ice and Fire saaga kolmas osa. Saaga jätkub oma tuntud headuses, samas tuleb ka palju üllatusi, tuleb juurde uusi tegelasi ja tapetakse maha vanu. Eks enamus ole juba eespool ka ära õeldud. Kindel viis.
Hea jutt, mõnus paroodia/austusavaldus Wellsi loomingust/loomingule.
On 19. sajandi lõpp ja ühte edumeelsesse farmi (kasutatakse elektrit ja puha) sajab taevast meteoriidiks peetav tulnuklaev. Rikas logardist peategelane, kes soojemad suhted talumehe tütrega, asub asja uurima, lootes "sõbralike", "sotsialistidest" tulnukatega kontakti saada, saates samas ka raporteid oma sõbrale H. G. Wellsile. Peagi aga näitavad tulnukad oma tõelist palet.
See pealkirjaski figureeriv süljepuu teema on aga sisse toodud vast illustreerimaks peategelase arvamust tulnukate käitumisele, aga vist mitte eriti õnnestunult. Igastahes üks segane värk.
Teos on hästi kirjutatud, mõnus feeling ja mõnusad tegelased. Kindel "5"
Üsnagi tüüpiline Veskimehe teks oma heade ja halbade külgedega. Meeldis rohkem kui "Operatsioon "Ogaline Päike". Hea ja puhas action, segatud nati horroriga. Korralik ajaviide, mida saab igal hetkel kätte võtta ja naudinguga lugeda.
Mis mind häiris lugemisel (ja mis on tüüpilised ka enamustele teistele Veskimehe tekstidele), oli tegelaste kriipsujukulisus. Samuti oli kohati liigagi palju dialoogi (vahest ülearugi) ja tegelaste omavahelised suhted jäid kohati arusaamatuks. Siiski annan raamatule tugeva "4".
Mõneti raske on mul Kristjan Sanderi tekste hinnata, kuna nad lähevad mul suht ruttu meelest. Olen sageli kimbatuses, püüdes meenutada kuu aega varem loetud Sanderi tekste. Ainuke mis tavalisel meenub, on, et oli ladus ja mõnus lugeda.
Niisamuti on ka selle teosega. Meeles on omapärane, natuke strugatskilik feeling. Ja mõni fragmendike siit ja sealt. Sanderit on süüdistatud süzhee puuduses, võib-olla on selles asi. Igastahes lugeda oli mõnus, sellest ka "4".
Aga minule see jutt täitsa meeldis, kuigi tegemist on järjekordse spekulatsiooniga "Mona Lisa" ja Leonardo da Vinci üle. Eks neid ole omajagu ja igaüks meist ole neid kuulnud.
Seekordne on siis puhas ilukirjandus, mitte mõne "teadlase" poolt kirja pandud, ning sellisena ta mulle meeldis. Leonardot oli minu meelest väga hästi kujutatud, ning süüdistused tema venepärasusest ja muust on täiesti kõrvalised ja asjasse mitte puutuvad. Kindlasti oleks mõni ameerika kirjanik kujutanud Leonardot ameerikalikult, ja ma kahtlen kas see oleks ikka paremini välja kukkunud. Pigem vastupidi.
Lõppkokkuvõttes igati viievääriline teos. Soovitan!
Üks parimaid küberpunki teoseid, mida olen lugenud. Kindlasti annab see silmad ette Gibsoni loomingule. Vahest ainukesena peaksin ma võrdväärseks "Snow Crash"-iga Gibsoni juttu "Burning Chrome".
Erinevalt "Cryptonomicon"-ist algab see raamat ühe kõva pauguga ja läheb nii välja kuni lõpuni. Lugejale ei jäeta ühtegi hingetõmbe pausi, ning kohati võtab tempo lausa silme eest kirjuks. Siiski on seda nauditav lugeda. Soovitan!
Minu esmatutvus Stephensoni loominguga ja alguses pidin pisut pettuma. Eelreklaami põhjal ootasin sellest raamatust üht raju küberpunki (umbes nagu "Snow Crash""), kuid osutus see hoopis väga heaks techno-thriller-iks, kus ulmet väga vähe, või üldsegi puudub.
Kuigi raamat algab väga aeglaste tuuridega ja saavutab täistuurid alles pärast paarisadat lehekülge, on lugemine algusest peale nauding. Raamatus vahelduvad kiiremad, tänapäeval toimuva sündmustikuga lõigud aeglasemate, Teise Maailmasõja ajal toimuvate lõikudega.
Selline tempomuutus on igati hea, muidu oleks raamatu tempo lugejal kindlasti üle pea tõusnud ning järg käest ära libisenud. Samuti on minu arvates need Teise Maailmasõja aegsed lõigud ühed raamatu parimad ja ainuüksi nende eest saaks see raamat viie. Kuid ka kõik muu on viie vääriline.
Lõpp küll tundus natuke kiirustatud ja ma oleksin hoopis midagi muud oodanud, kuid see ei muuda eriti üldpilti. Mis on väga hea. Soovitan!
