Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Sindbadi kaheksas reis

(jutt aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.364
Arvustused (11)

Vananev seikleja Sindbad saadab päevi mööda oma seiklustest jutustades. Ühel päeval juhtub kuulma ta jutte Basra valitseja vesiir El Hazlil. Ta teeb Sindbadile ülesandeks kihutada meredelt välja korsaarid, kes hoiavad meresid India ja Aafrika vahel oma hirmuvalitsuse all. Ühes sadamas teel India poole korjab Sindbad üles hullu luuletaja Alhazredi, kes kirjutab salapärast raamatut Nekronomiconi ning sonib pidevalt sõnu Cthulhu, Yogsthoth, Aisharyan jne. Siis aga algavad alles tõelised seiklused.

Jutt on kenasti kirjutatud segu Cthulhu ja Skandinaavia mütoloogiast, kuid sellega menitab ainult neljale plussi taha.

Teksti loeti eesti keeles

2000. a. "Stalkeri" valimistel hindasin loo 2. koha vääriliseks jutustuste hulgas.

Lugu algab "1001 öö" stiilis, aga jõuab siis algul lendinimesteni, siis viikingiteni, siis Tarapitani ning lõpeb müstilise ürgkurjusega.

Teksti loeti eesti keeles

Lugesin just yle, et meenutada "Sindbadi üheksandale.." eelnenud syndmusi. Ei suuda kiitamata jätta tublit ja p6hjalikku tööd k6igi jutus mainitud algmaterjalidega (ehk m6nda mainides siis "1001 ööd", "Sindbadi reisid", Skandinaavia ja germaani mytoliigia, Lovecrafti Cthulhu mytoloogia jne). Ja see siis siduda ja kokku kirjutada! Härrased, ilma igasuguse pugejalikkuseta väidan ma, et seiklusulme kirjutamisel Harglale vähemalt Eestimaa pinna peal praegu vastast ei ole. Julgen esineda isegi väitega, et Harglat t6lkides v6iks tal ka teisel pool Maarjamaa piire edu olla (pean silmas k6ikv6imalikke ilmakaari). Tase!
Teksti loeti eesti keeles

Rahuldava hinde andsin sellele tykile pärast Maxwelli suure sõbra arvustuse lugemist intelhiirest. Midagi muud ei jää sedakorda üle, kui neandertaallasega nõustuda.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna jutu kirjapneku vorm ei meeldi, siis üle nelja ei saa. Ja kuna päris hea ka ei ole, siis saab hoopis kolme. Rahuldas lugemisvajadust küll. Kõvasti ei rahuldanud, nii et 3+ ka ei tule. Kiidusõnu hetkel ei viitsi jagada. Nüüd hakkan lugema "üheksandat".
Teksti loeti eesti keeles

Vähe on kirjanduslikke tekste, mille lugemisel oleks mind valdavaks tundmuseks kadedus, kadedus, et end ise niimoodi väljendada ei oska. "Sindbad" kuulub kindlasti selliste hulka. Minu meelest on see Hargla loomingu üks säravamaid tekste, lihtsalt puhas lugemismõnu. Pole vist enam originaalne juhtida tähelepanu sellele, kui mugavalt, nagu kala vees (või oleks õigem öelda "nagu Dagon vees") tunneb IH end Eesti, Poola, Araabia või mõnes hoopis olematu kauge planeedi miljöös. Kui ei teaks, arvaks, et kõnealuse teksti ongi jutustanud mõni kauge Pärsia jutuvestja. Võib olla arvatakse tuhande aasta pärast see jutt "1001 öö muinasjuttude" hulka, kui keegi enam täpselt ei mäleta, millest see kanooniline tekst koosnes.

Tore, et autor vinti üle ei keeranud ja Lovecrafti Eestiga ei sidunud - lugedes selline hirm tekkis. Sest ainult kauge ja eksootiline tekitab (pette)kujutelma, et äkki seal siiski on midagi, mis ei ole ainult käegakatsutav maailm, et on tumedad kultused, müstilised jõud... Cthulhu ja Eesti - no ei!

Kui midagi norida ka, siis seda, et saarelt pääsemine käis nagu nõiaväel ja head said palga ning pahad malga. Aga olgu. Hinde osas kauplemisruumi ei ole.

Teksti loeti eesti keeles

Ütlen ausalt, et enne kui ma seda juttu lugesin kuulsin igalt poolt, kuidas seda kiideti. No, ma siis mõtlesin, et peab seda kindlasti lugema, sest ikka ju nii hea ja pealegi Sindbadi kohta. Aga kui ma seda lugesin polnud ma üldse nii rõõmus, sest see jutt polnud minu arust nii hea, kui ma olin oodanud. Võib olla on süüdi seesama ootus, et ma arvasin, et jutt on algusest lõpuni viis, kuid minu arust ei olnud. Lugemiseks hea küll ja tekib ka tunne, et Sindbad jutustabki, kuid...
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Lõpplahendus valmistas mulle pettumuse. Selline tunne oli, et loo ladumiseks kasutati rohkem telliseid, kui neid pärast üldse vaja oli. Lugesin igaks juhuks läbi ka eelnevad arvustused ja veendusin, et (vist) mitte midagi mulle arusaamatuks ei jäänud.
 
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes tundus nagu tegu oleks näidendi käsikirjaga. Dialoogil oli palju suurem roll, kui tegelaste tegevustel (või pigem tegevusetusel).
Loo oleks kergesti saanud palju paremaks sellega, et kui oleks keskendatud väiksemale arvule tegelastele ja leitud mingi sügavam süzhee. Kirjutada autor justkui täiesti oskas.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli kobe, kuid lõpp valmistas ka mulle pettumuse.
Suht arusaamatu on, kuidas Zurgutt suutis seda raamatut lugeda audioraamatuna: kirjanik kasutas ülemäära igasuguseid väljamõeldud kentsakaid sõnu, teooriad ja nimesid, mida oli isegi kirjapildis raske jälgida.
Lisaks häiris ka raamatu enda sisemises loogikas olnud aps: tähelaeva 4 erinevat rassi peaksid olema väljasuremise protsessis, kõige vanem rass kõige ennem. Põhjuseks "õigete" mateeriate segunemine "valede" mateeriatega, mis entroopia mõjul oleks tähelaevas pidanud aastasadade juures juhtuma. Esimeses järjekorras näiteks hapnik. 
Teksti loeti inglise keeles

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles