Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Sindbadi kaheksas reis

(jutt aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.364
Arvustused (11)

Vananev seikleja Sindbad saadab päevi mööda oma seiklustest jutustades. Ühel päeval juhtub kuulma ta jutte Basra valitseja vesiir El Hazlil. Ta teeb Sindbadile ülesandeks kihutada meredelt välja korsaarid, kes hoiavad meresid India ja Aafrika vahel oma hirmuvalitsuse all. Ühes sadamas teel India poole korjab Sindbad üles hullu luuletaja Alhazredi, kes kirjutab salapärast raamatut Nekronomiconi ning sonib pidevalt sõnu Cthulhu, Yogsthoth, Aisharyan jne. Siis aga algavad alles tõelised seiklused.

Jutt on kenasti kirjutatud segu Cthulhu ja Skandinaavia mütoloogiast, kuid sellega menitab ainult neljale plussi taha.

Teksti loeti eesti keeles

2000. a. "Stalkeri" valimistel hindasin loo 2. koha vääriliseks jutustuste hulgas.

Lugu algab "1001 öö" stiilis, aga jõuab siis algul lendinimesteni, siis viikingiteni, siis Tarapitani ning lõpeb müstilise ürgkurjusega.

Teksti loeti eesti keeles

Lugesin just yle, et meenutada "Sindbadi üheksandale.." eelnenud syndmusi. Ei suuda kiitamata jätta tublit ja p6hjalikku tööd k6igi jutus mainitud algmaterjalidega (ehk m6nda mainides siis "1001 ööd", "Sindbadi reisid", Skandinaavia ja germaani mytoliigia, Lovecrafti Cthulhu mytoloogia jne). Ja see siis siduda ja kokku kirjutada! Härrased, ilma igasuguse pugejalikkuseta väidan ma, et seiklusulme kirjutamisel Harglale vähemalt Eestimaa pinna peal praegu vastast ei ole. Julgen esineda isegi väitega, et Harglat t6lkides v6iks tal ka teisel pool Maarjamaa piire edu olla (pean silmas k6ikv6imalikke ilmakaari). Tase!
Teksti loeti eesti keeles

Rahuldava hinde andsin sellele tykile pärast Maxwelli suure sõbra arvustuse lugemist intelhiirest. Midagi muud ei jää sedakorda üle, kui neandertaallasega nõustuda.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna jutu kirjapneku vorm ei meeldi, siis üle nelja ei saa. Ja kuna päris hea ka ei ole, siis saab hoopis kolme. Rahuldas lugemisvajadust küll. Kõvasti ei rahuldanud, nii et 3+ ka ei tule. Kiidusõnu hetkel ei viitsi jagada. Nüüd hakkan lugema "üheksandat".
Teksti loeti eesti keeles

Vähe on kirjanduslikke tekste, mille lugemisel oleks mind valdavaks tundmuseks kadedus, kadedus, et end ise niimoodi väljendada ei oska. "Sindbad" kuulub kindlasti selliste hulka. Minu meelest on see Hargla loomingu üks säravamaid tekste, lihtsalt puhas lugemismõnu. Pole vist enam originaalne juhtida tähelepanu sellele, kui mugavalt, nagu kala vees (või oleks õigem öelda "nagu Dagon vees") tunneb IH end Eesti, Poola, Araabia või mõnes hoopis olematu kauge planeedi miljöös. Kui ei teaks, arvaks, et kõnealuse teksti ongi jutustanud mõni kauge Pärsia jutuvestja. Võib olla arvatakse tuhande aasta pärast see jutt "1001 öö muinasjuttude" hulka, kui keegi enam täpselt ei mäleta, millest see kanooniline tekst koosnes.

Tore, et autor vinti üle ei keeranud ja Lovecrafti Eestiga ei sidunud - lugedes selline hirm tekkis. Sest ainult kauge ja eksootiline tekitab (pette)kujutelma, et äkki seal siiski on midagi, mis ei ole ainult käegakatsutav maailm, et on tumedad kultused, müstilised jõud... Cthulhu ja Eesti - no ei!

Kui midagi norida ka, siis seda, et saarelt pääsemine käis nagu nõiaväel ja head said palga ning pahad malga. Aga olgu. Hinde osas kauplemisruumi ei ole.

Teksti loeti eesti keeles

Ütlen ausalt, et enne kui ma seda juttu lugesin kuulsin igalt poolt, kuidas seda kiideti. No, ma siis mõtlesin, et peab seda kindlasti lugema, sest ikka ju nii hea ja pealegi Sindbadi kohta. Aga kui ma seda lugesin polnud ma üldse nii rõõmus, sest see jutt polnud minu arust nii hea, kui ma olin oodanud. Võib olla on süüdi seesama ootus, et ma arvasin, et jutt on algusest lõpuni viis, kuid minu arust ei olnud. Lugemiseks hea küll ja tekib ka tunne, et Sindbad jutustabki, kuid...
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles