Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Kindel linn

(jutt aastast 1999)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; august
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Pan Grpowski üheksa juhtumit» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.909
Arvustused (11)

Grpowski sarjas seni ilmunud lugudest parim. Poola vanahärral on seekord päris vintske vastane, aga hakkama ta saab (sari peab ju jätkuma!). Väga hea on idee vampiirist paavsti nahas, see võtab küll itsitama...

Mis veel? Aus ülestunnistus: olen väljakujuned Hargla loomingu fänniks...

Teksti loeti eesti keeles

Mis siin rääkidagi, iga Grpowski looga läheb asi yha paremaks. Nyyd juba kahetsen, et "Nokturnile" viie panin. Mitte selle pärast, et see viit väärt poleks, vaid sellepärast, et see võtab mult võmaluse "Kindlale linnale" veelgi paremat hinnet panna. Tänu Grpowskile olen ma revideerinud põhjalikult oma arvamust Harglast kui ulmekirjanikust ja luban, et võtan lähemal ajal ette ja loen ka tema varasema loomingu uuesti ilma igatsugu eelarvamusteta yle.
Teksti loeti eesti keeles

Hargla, oma tuntud ja üha paranevas headuses. Just too ühtlane, loost loosse jätkuv areng, mis veel aasta tagasi tundmatuna alustanud autorist tänaseks siinsete kirjutajate seas vaieldamatu liidri ja suure osa lugejate soosiku teinud, on asi, mis mind isiklikult kõige enam rõõmustab. Senise arengutempo jätkumise korral ei tohiks Hargla kasvamine jutuvestjast romaanikirjanikuks enam teabmis kaua aega võtta. See aga tähendaks, et maarjamaise väärtulme auriiulil hetkel nukra üksinduse all kannatav, Markus Vetemaa kirjutatud tõeline tippteos (vt. arvustust M.V. "Valgelinnu maailm" kohta) võib juba õige pea väärilist seltsi leida. Igatahes annavad Hargla senine produktiivsus ja tema juttude praegu veel lühiromaani määratluse alla mahtuv pikkus sellisteks oletusteks piisavalt alust.

Kolmandana loetud, ning minu teada ka kirjutaud grpowskikas mõjus niisiis kirjanduslikult hoomatavalt küpsemana ja kihilisemana kui kaks sellele eelnenud ülestähendust võimeka pan`i tegemistest, kuigi ka need oli igati nauditavalt kirja pandud, ning tavaline "hea-heam-kõige heam"-vormis rittaseadmine ei tundu mulle sugugi vajalikuna. Ega võimalikunagi.

"Kindlas linnas" meeldis mulle eriti see, kuidas pan Grpowski kogu tavapäraste vampiirilugude sümbolitest (puust ristid, jne.) teadmatusest ja ebausust tuleneva kasutu atribuutika tegi. Too "kohustusliku" krempli arutu kokkukuhjamine pluss vampiirikatele ülimalt omane seksuaalhälbeline iseloom on reeglina põhjuseks, miks ma sedalaadi kirjandusest midagi ei arva.

Südamelähedane on mulle ka see, kohati suisa teadusmehelik kainus ja ratsionaalsus, mida Grpowski oma juhtumeid lahendades kasutab ning mis ka loole tervikuna sellise protokollilikult asjaliku meeleolu annab. Ei mingit King`ile omast lõputu-tüütut lugeja lapsepõlvehirmudele panuse tegemist ega äkk-böösid nõrganärviliste tarbeks, mis üksnes totaka teatritegemisena mõjub. Hea ulme ei tundu ulmena, vähemalt lugemise ajal. Hargla juttude õuduslikumast poolest tõelise elamuse saamine eeldab ehk teatud asjade loomuse sügavamat mõistmist, kuid kui sellega hakkama saadakse, siis ei ole ka nood eksortsisti-lood enam lihtsalt "teater", vaid miski, mis on vägagi realistlik ning leiab aset kuskil vägagi lähedal lugejale. Täiskasvanud inimesele igati jõukohane ja sobiv lugemisvara – "5" ("viis").

Teksti loeti eesti keeles

Nüüd tegutsab vampiir Igaveses Linnas. Kurilane tahab saada maailma valitsejaks -- nagu Hollywoodi õudukates! Aga lugu ise on palju parem Hollywoodi õuduka stsenaariumist.
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes neid Grpowski-jutte, mis kõik toimuvad erinevates Euroopa nurkades, jääb mulje nagu ei oleks autor neis kohtades mitte lihtsalt isiklikult kohal käinud vaid seal ka mõnda aega elanud. Kuna ma Indrek Harglat ei tunne, siis mine tea - äkki ongi! Igatahes kipuvad Grpowski-lood minult boonuspunkte saama ka suurepäraselt edasiantud olustiku eest, mis lugejas tekitab sellise mõnusa tunde, justkui istuks seal Rooma tänavakohvikus kõrvallauas ja kuulaks Grpowski ning tema kolleegi vestlust pealt.

Ei jää muud üle kui aga luhvtitada jälle oma viielisi... muidu löövad veel koid sisse...

Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldib viis, kuidas Hargla mõnele fraasile või mõttele läheneb. Eriti veel läbi Grpowsky silmade. Aga mõtlemisainet võiks lugejale rohkem jääda.
Antud arvustus siiski on vale koht, kus Hargla plusse/miinuseid välja tuua. Lihtsalt tahan öelda, et kõva lugu oli... "Kindel linn" on kindel jutt, mis väärib kindlalt viit.
Teksti loeti eesti keeles

Ei hakka mina ka virisema, kuigi mulle tundus, et see dramaatika jutu lõpus oli pisut otsitud. Aga see ei seganud, võib-olla muutis asja isegi natuke paremaks. Kindel jutt, kindel viis, mis muud
Teksti loeti eesti keeles

Mu jaoks märksõna "vampiir" muudab teose automaatselt tüütuks, jamaks, ettearvatavaks, klišeeks ja nii edasi. No ei suuda keegi seda igivana stampi kuidagimoodigi huvitavamaks muuta, vampiirlus per se on sama seksikas kui Tallinna linnapea: mingit vähegi huvitavat nüanssi sinna juurd emõelda ei õnnestu isegi relva ähvardusel. Selles mõttes oli loos kohe üks suur miinus, mis (minu jaoks vähemalt) tõmbas punkte maksimumist vähemaks. Aga siis astus mängu Hargla jumalast antud jutuvestjaanne, hoolikus ja täpsus loo väljatöötamisel ning pädev taustatöö, ning välja kukkus päris mõnus õuduk ja asjakohane täiendus pan Grpowski - sarja. Meeldis ja ei meeldinud kah, hindeks tugev "neli".

Mulle ei meeldi vampiirid, nad on igavad ja tüütud.

Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Lindpere
05.10.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Mulle meeldisid ka lühijutud veidi rohkem. Millegipärast jõudsin Sapkowski lugemiseni alles nüüd, kuigi Witcheri mängud mitu korda läbi mängitud. Hea teada, et ka teisted on kõrgelt hinnanud, mitte pole ma mängude fännina väga erapoolik.Sapkowski stiil meeldib -- kirjeldused on piisavad aga mitte liigsed ja rohkelt dialoogi.Sari läheb tegelikult veel paremaks, kuigi antud romaani järg on veidi igav.
Teksti loeti inglise keeles

Üks parimaid romaane, mida olen lugenud. Stephenson kirjutab ikka väga hästi -- kuigi sõnakasutus ja lauseehitus ei ole just päris sama hea kui näiteks Gibsonil, siis kohati esineb ikka päris korralikke pärle ja mulle meeldis üldiselt rohkem kui Gibson.
Lõpp oli aga kehv.
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Sattusin just vaatama intervjuud autoriga kus ta räägib, et teda on tüüdanud fantasy üksluisus ja paistab suht veendunud, et ta ise suutis teha "something different". Njah, minu arust oli siin klišeesid küll, aga mingi omapära selles raamatus on. Õnneks pole ma Rowling`ut lugenud, võib-olla seepärast nägin vähem klišeesid kui teised. Maailma päästmiseni lugu igatahes ei jõudnud, loodetavasti ei jõua ka järgmistes osades, mida kavatsen igatahes lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

See on esimene Abercrombe raamat, mida lugesin. Meeldis igal juhul rohkem kui Martin. Martini künism hakkas tegelikult juba natuke tüütama. Abercombe esimene teos on vaheldusrikkam ja humoorikam, kuigi ka jõhkram; ta ei võta ennast nii tõsiselt (ja see on hea).
Teksti loeti inglise keeles

Viit ei tõuse käsi panema põhiliselt selle pärast, et tean kui pikk see seeria on, kuigi lugemisel on alles kolmas osa. Suhteliselt väiksemastaabilistest sündmustest -- võrreldes teiste sama žanri romaanidega -- suudab Robert Jordan kuidagi ülipikalt ja detailselt kirjutada. Lugemise ajal see ei häiri ja kohati on isegi päris mõnus, küll aga tundub tagantjärele, et eriti midagi olulist nagu ei toimunudki ja Randi ja tema kaaslaste loo lõpplahendusele pole väga oluliselt lähemale liigutud.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Pikkusest hoolimata oli romaan päris tempokas, eriti lõpu poole, kui Caemlynis kõik jälle kokku said, ei toimunud mingit venitamist, mis oli meeldivalt üllatav.Tolkieniga mõjutused on täiesti tuntavad, aga siiski pole tegu koopiaga. Päris Tolkieni põhjalikkust ja süstemaatilisust siin ei tunne, küll on aga maailm meeldivalt keerulisem -- eriti hea ja kurja piiride suhtes.
Teksti loeti eesti keeles

Olen natuke nõus Andreiga. Venimise tunne oli küll ja vahepeal jäi raamat mitmeks päevaks seisma, kuigi esimene osa põhjustas unepuudust. Lõpp ei meeldinud. Jäi ka natuke arusaamatuks, miks just Lyra ja Will nii olulised olid ("mother of all" jne.).
Teksti loeti inglise keeles

Lugemist alustades lappasin kohe raamatut edasi, et vaadata millal siis Aslevjali saarele jõutakse. Ei rõõmustanud eriti, et alles 280. leheküljel. Ei rõõmustanud ka see, et sealt lahkumine toimus alles 300 lk. pärast. Terve selle triloogia juures häirib mind, et iga üksik raamat on keskendunud ainult ühele tähtsale sündmusele, kuigi vahepeal toimub palju väiksemaid Fitzi jaoks olulisi asju. Farseeri seeria puhul see päris nii ei olnud.Lõpp tundus kuidagi liiga läila, ja viimased leheküljed rikkusid terve triloogia ära. Teisest küljest mulle meeldis, et kunagi ei suutnud kõike ära arvata, mis ikkagi edasi juhtub. Alati segas Fitz-Changer vahele ja tegi midagi teisiti.Kokkuvõttes päris hea; kuna ma süvenesin raamatutesse ja vast ka samastusin Fitziga rohkem kui ühegi teise raamatutegelasega kunagi varem, siis ärritasid ka mõningad vead rohkem kui kunagi varem.
Teksti loeti inglise keeles

Kuskil keskel tekkis õudne tahtmine raamat pooleks rebida ja ära põletada. Eriti siis kui Fitz mõtiskles asjade üle, mis tundusid mulle kui lugejale ilmselged, aga Fitz ei jõudnud kuidagi järelduseni. Seda on ka teistes raamatutes olnud, aga siin häiris eriti. Ka oli vastik kuulda mingi sündmuse toimumisest lähiajal ja siis oodata 300 lk. selle toimumiseni, kusjuures vahepeal nagu midagi erilist ei juhtunudki.Aga muidu mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Farseeri triloogia on selle raamatuga saanud üheks minu lemmikutest. Keskmine osa on kahjuks veel küll lugemata (kolmas jõudis enne kohale ja ei jõudnud oodata).Triloogia on minu vähese lugemuse jaoks paljuski mõttes väga erinev kõigist muudest fantasy romaanidest. Siin kirjeldatakse sama palju seda, mis peategelase peas toimub, kui seda mis temaga juhtub või mida ta teeb. See vist ongi, mis muudab ka kõik kirjeldused huvitavaks, kuigi need on vahel päris pikad.Päev tagasi lõpetasin lugemise, aga siiani hõljub see maailm veel pidevalt kuskil mu mõtetes ringi.Kahte asja heidaks ette. Esiteks draakoneid, kuigi nende käsitlus vähemalt tundus mingil määral originaalne. Teiseks läks, nagu enne juba teised on maininud, mägedesse saabumise ja Verity leidmise vahepeal natuke igavamaks. Aga hinnet see alla ei kisu -- just siis kui tundus päris käest ära minevat tuli mingi uus pööre ja läks jälle huvitavaks.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Strugatskeid jäljendas tõesti hästi. Kui palju selle nõukogude õhustiku loomises loogikat oli on tõesti küsimus, kuid see ei häirinud piisavalt, et hinnet alla viia. Lõpp oleks võinud parem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin väga 5 panna, aga esimene osa tundus mõttetult pikaks venitatud sissejuhatusena. Üldse ei meeldinud. Aga õnneks lugesin edasi ja teine ning kolmas osa olid tõesti tunduvalt paremad, viie väärilised. Kokku neli.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu igati hea romaan, kuid mind häirisid ikkagi liiga palju need ebaloogilisused. Ei tundunud eriti usutav. Näiteks seda asja, et ahvid ja inimesed käitumise osas vahetavad kohad kuid välimuselt jäävad samaks. Ahvid endiselt oma riiete all karvased, inimesed see-eest alasti kuid ilma karvkatteta.Seega siis päris viite ei pane.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelpool Öelduga (negatiivsega). Mulle käis Kõige Rohkem Närvidele see, et mingit Lapsikut Targutamist esitatakse kui "Universumi Mõistust" ja See, Et Igal Pool Kasutatakse Suuri Algustähti. See oli lausa Vastik.Päris Ühe Vääriliseks ma Seda Raamatut siiski Ka Ei pea, nii Et Kaks.
Teksti loeti eesti keeles

Paar lugu olid nõrgapoolsed, aga Pan Grpowski tegelaskuju on väga hea ja enamik juttudest samuti. Täiesti võrreldav Agatha Christiega minu arvates.
Teksti loeti eesti keeles