Minu veidravõitu maitse ja vaist ütlevad, et tegemist on ühe äärmiselt olulise looga viimaste aastate kohalikus ulmes. Grpowski on loomulikult nähtus omaette, kuid just "Excelsuse konkistatoorid" ja "Õnnekosk" kuuluvad mu meelest Hargla loodud säravaimate pärlite hulka. Võib ju tunduda kummalisena, et just viimasena mainitud loo asetan selleks kõige-kõige olulisemaks, mis siinkandis kirja pandud. "Õnnekosk", see esmapilgul "mitte-midagi-erilist" ent lõpuks täisti talutava puändiga kulmineeruv lugu, hämmastab oma ääretult lihtsa, loomuliku ja veenva tegevuspaigaga, millesarnast ükski teine kohalik autor senini ei ole luua suutnud. Too perfektselt kujutatud maailm kätkeb endas vaieldamatult tohutut potentsiaali ja, nagu näha, inspireerib ka teisi kirjutajaid sulge haarama. Kahe B abitud katsetused (B1: "Pika tee algus"; B2:"Memphis, igaveseks") seda väidet muidugi tõestada ei suuda, kuid olen veendunud, et meistrikspürgija I. H. ise või mõni teine soonele sattunu suudaksid tollest suurepärasest maaimast vahendada lugejatele veel nii mõnegi vägeva loo.