Sissejuhatav osa oli täiesti paigas ja mõnuga loetav, kuid edasi läks asi koledasti käest ära. Tundus, et loo algversioonile tehtud etteheited said kirjaniku üle võimust, ning ta minetas oma sõbraliku huumori, millega tolle remixi kallale asunud oli. Kuna ma aiman teadvat, kellele too lugu esmajärjekorras mõeldud oli, siis ei tahaks öelda, et tegemist "Nad tulevad täna öösel" idioot remixiga, kuigi just selleks näis autor lugejat pidavat. Iga loetud rea järel mõistsin üha selgemini, et sihtgrupp, kellele Hargla nüüd kirjutas, jääb minust kuhugi lootusetult kaugele, ja kuigi lugu sai kuidagiviisi lõpuni loetud, siis elamuseks on seda küll võimatu nimetada. Lühikesed lõpuread, mis ettevaatlikult kuid vankumatu kindlusega pidid sisestama lugeja teadvusesse "kohutava" teadmise sellest, et meid kõiki vahetatakse ümber ja siis ei jää meist leinagi, olid kohe eriti nõmedad.