Kasutajainfo

Andrzej Sapkowski

21.06.1948-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Anatoli Glebov ·

Bolšoi den na planete Tšungr

(jutt aastast 1962)

eesti keeles: «Tšungri suurpäev»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
3
5
4
4
Keskmine hinne
2.438
Arvustused (16)

Muhe lugu, õigem oleks öelda küll poleemiline paroodia...

Polemiseeritakse Aleksandr Kazantsevi ja Ivan Jefremovi seisukohtadega võõrtsivilisatsioonide asjus... sotsialistlik sula kogu oma võlus: ukraina kirjanik pilab vene nõukogude ulme suurkujusid!!!

Lugu sellest, et mis oleks kui võõrtsivilisatsioonid ammutaksid oma teadmisi maalaste arusaamade kohta Maa ulmekirjandusest. Jutt on ongi ühe Marsi (Tshungr) õpetlase kriitiline loeng maalaste ekslikest seisukohtadest teemal «Võõrad eluvormid teistel planeetidel».

Nelja saab vaid sellepärast, et teema polnud juba enam siis kõige värskem ning teostus on ka pisut puine...

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Vat see lugu mulle kyll peale ei läinud. Idee muidugi oli iseenesest suurepärane aga... Teisel poolel ma lihtsalt väsisin natuke ära tingituna sellest suurest moraalilugemisest mis seal toimus. Otsisin puhkust aga sain mingi koledalt punase varjundiga moraali kaela. Sry, aga ei meeldinud.
Teksti loeti eesti keeles

Hea idee aga liigne punane värvitoon on tulnud kahjuks. Eelkõige – hirmus pikk! Poole lühemana oleks jutt kaks korda löövam.
Teksti loeti eesti keeles

Vot see oli nüüd juba üsna ilge jutuke. Võimatu tõsiselt võtta, pila jaoks liiga puine ja punane, üleüldse ja kokkuvõtlikult saast. Ja idee läbikulunud, nii et valgus paistab läbi.
Teksti loeti eesti keeles

Märkimisväärselt igav teos. Tõepoolest, tegu oli puise ning igava teosega, milles mina isiklikult midagi naljakat ei näinud. On tõsi, et autor ei suhtu vist eriti soojalt NL-i teistesse kirjanikesse ning laseb sellel arvamusel ka välja paista, aga... Minu meelest oleks ta võinud sellise tegevuse jaoks välja tulla palju parema ideega ning eelkõige märksa parema teostusega. Sest kahtlemata oli ta jutu liiga pikaks venitanud ning liiga moraliseerivaks teinud. Punasuses ei saa teda süüdistada, sest aeg lihtsalt oli selline, kuid see ei tähenda, et ta mulle meeldima peaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kui jätta välja kõik see nõukogude kommunistlik propaganda, oli lugu iseenesest päris vaimukas, aga jällegi, nagu teisteski kogumiku lugudes, oli puänt justkui puudu. Ma peaaegu et ootasin seda, et lugu lõpeb sellega, kuidas inimene saabubki Marsile ja kuna tšungrilastel suurusjärkudest aimugi polnud, ei kujutanud nad ettegi, et ongi sipelga suurused ja inimene astub nad lihtsalt neid märkamatagi laiaks, otsides Marsilt tsivilisatsiooni. Minu jaoks oleks selline pööre loole pannud koomilise punkti ning oleks andeks andnud ka selle kommunistliku soigumise. Panen 4, sest loos oli siiski päris palju päris head kriitikat inimmõistuse pihta. Miks ka mitte.
Teksti loeti eesti keeles

Õudne ila, loengu vormis paroodiline polemiseerimine Kazantsevi ja Jefremovi ammu unustatud ja tolmuga kattunud mõningate lugude üle. Tõsi küll, usun et ka see lugu on üsna unustatud ja ega põhjust polegi tolmu mahakloppimiseks: kogu see nn. "marslase" peetud loeng on veel täis punast ila, "rahupooldajate" kommunistide ja "sõjaõhutajate" kapitalistide vastasseisu ja Engelsi(!) tsitaate.

Suht kõva pask, pardon my french. Vältige iga hinna eest. See jama ei ole kahjuks isegi naljakas sinna juurde.

Teksti loeti eesti keeles

Engels Engelsiks, kodanik Glebov oli eluaeg säärast tüüpi tööga tegelenud ja klassikute tsitaadid tulid tal küllap automaatselt. Aga antropotsentrismi harrastajatel tasuks see lugu ikka läbi lugeda. Pealegi on seal üsna antisovetico alamteema -- suur õpetlane Khruar... mistandoligi hukatakse oma vaadete pärast ja tema õpetus keelustatakse. Vaat'  sulle Engelsit.
Teksti loeti eesti keeles

Loengu vormis võib esitada ... loengut. Või siis äärmisel juhul lühikest humoorikat jutustust. Ulmekirjandust loengu vormis edastada ei saa. 
Kogu see jahumine heade kommunistide ja jubedate kapitalistide vahel rikkus lugemisisu täielikult. Ime, et veel Lenini tsitaate ja viisaastakute töösaavutusi ei kajastatud. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles

Sarja neljas osa on omakorda veel rohkem alla käinud, kui kolmas osa. Lugedes oli tunne, et autor on oma valdusesse saanud maagilise loheloba sule ja kasutanud seda peaaegu igas peatükis.
Sarja esimesed kaks raamatut ja lühiromaan "Edgedancer" olid aga tasemelt kõvasti üle keskmise. Nende lugemist ei kaheste. Hetkel aga on meeleolu selline, et seda sarja ja autorit rohkem edasi ei loe.
Teksti loeti inglise keeles

"Tiffany Aching" + "Kärbeste jumal" + "Pipi Pikksukk" + "Aarete saar" + "Rapanui vabastamine..."
Mõnus lugemine, kuid tegelikult ei saanudki hästi aru, mida kirjanik selle raamatuga saavutada tahtis. Ootused olid palju suuremad.
 
Teksti loeti eesti keeles