Kasutajainfo

Brian N. Ball

1932-2020

Teosed

· E. T. A. Hoffmann ·

Der Sandmann

(jutt aastast 1816)

eesti keeles: «Liivamees»
Tartu «Istandik» 1917 (Hirmu ja õuduse jutud X)

«Uneliivamees»
E. T. A. Hoffmann «Uneliivamees. Tõotus»

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
2
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (2)

Ulmeklassikaks peetav teos, mis enne Shelley` "Frankensteini" tõi kirjandusse mehhaanilise inimese käsitluse (automaton). Sandmann on lääne mütoloogias tuntud tegelane, kes puistab lastele uneliiva silmadesse. Tõlgenduste ühes otsas on siis Hoffmanni kuri doktor Coppelius (jah, mad scientist) ja teises meie Une-Mati; sinna vahepeale jääb veel hulk variatsioone H.C. Andersenist alates, Neil Gaimani ja James Hetfieldiga lõpetades. Hoffmanni jutu peategelane üliõpilane Nathaniel, kelle kodus käis lapsepõlves kuri ja vastiku väljanägemisega doktor Coppelius. Poiss uskus, et ta on Sandmann, õel üleloomulik olend, kes puistab lastele liiva silma ja silmad kukuvad välja. Nathanieli isa suri ühe Coppeliuse teaduslik-alkeemilise eksperimendi käigus. Hilisemas elus kohtab Nathaniel doktor Coppolat, kes sarnaneb Coppeliusele ja müütab optilisi instrumente. Nathaniel armub tüdrukusse, kes tegelikult on Coppola loodud automaton, elusast inimesest praktiliselt eristamatu. Edasi on veidi sentimentalistikat ja madinat, kuni loo lõpus hulluks läinud Nathaniel end tapab. Põhimõtteliselt siis on Sandmann siin mad scientist, kes ehitab inimese sarnaseid masinaid ja tema seos Sandmanni müüdiga seisneb selles, et ta vajab inimese silmasid oma automatonitele.

Teksti on rohkesti tõlgendatud, sellest on leitud nii sotsiaalkriitikat kui psühholoogilis-freudistlikku mõistujuttu ja nii edasi. Hinnang sõltub sellest, kuidas seda üritada tarbida. Mina üritasin leida otsekohest meelelahutust aga see ei õnnestunud (ilma otsese kõneta, pidev jutustamine, lugeja poole pöördumised, ajastule iseloomulikud vohavad ülipikad ja keerutavad laused jne.) Romantismiperioodi ja ulmekirjanduse ajalugu uuriv teadlane hindaks kindlasti teisiti; põnevaks ajaviiteks lugemine on aga paras vaev. Samas, kui rafineeritud jutuvadast story välja filtreerida, saame päris korraliku sü?ee. Mille eest kas siis „rahuldav” hinne.

Teksti loeti inglise ja eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Greenworld — unustatud planeet“ on lugu kosmoses laevahuku üle elanud seitsmeliikmelisest seltskonnast, kes satub ühele nurgatagusele planeedile. Maa-sarnase planeedi teeb eriliseks, vähemalt autori arvates, selle koloniseerimise ajalugu. Greenworldi koloniseerimist alustati 2000. aasta paiku. Peagi pärast uusasukate planeedile toimetamist jäeti sealsed kolonistid kas tahtlikult või juhuslikult isolatsiooni ja unustati. Päeval, mil sinna saabub laevaõnnetusest pääsenud seitsmik (see on u aastal 2250), on Greenworld olnud juba üle paari sajandi Päikeseimpeeriumist ära lõigatud.

 

Tegelaste hulk, keda selles suhteliselt lühikeses tekstis lugejale tutvustatakse, on mõistlikult väike – nimeliselt mainitakse neist umbes 20-t. Üldiselt tegelastelimuse kirjeldamisele sõnu ei kulutata. Peale nime antakse teada tolle elukutse-tegevusala ja sõjaväeline auaste (kui on). Kohati on ära toodud tegelase vanus, Raamatu peategelaseks võib pidada hiirkobras Gucky’t. Umbes meetripikkune näriline on sageli pildil. Teised tegelased jäävad Gucky varju. Neist võiks mainida kapten Per Durac’i, tehnik Markus Rondinit ja professor Wladimir Bogowskit.

Lugedes jäi mulje, et sündmused toimuvad kiiresti. Nagu öeldud, tegelaste kirjeldamisega eriti vaeva pole nähtud. Sama võib õelda ümbruse kohta: loodus ja linnaruum esinevad siin pigem väljajätuna, millegina, mille lugeja oma kujutlusvõimega täitma peaks. Ja isegi sel juhul mõjus teose lõpus Gucky arvamus, nagu oleks Greenworld’s olnud midagi paradiislikku, üllatavana.

 

Teksti loeti vene keeles

Jutt vananevast seiklejast, keda kuulujuttudest ajendatud uudishimu toob kaugele planeedile. Ta on teada saanud, et Seitsme Maskiga Planeet on üsna omapärane ilmaruumi asustatud planeetide hulgas. Sellel puuduvad sõjad, vaenutegevus ja kannatused. Mingis mõttes olevat tsivilisatsioon seal jõudnud oma viimasesse arengujärku. Üldiselt aga on Seitsme Maskiga Planeedist teada vähe — maalane Stello ei ole isegi kindel, mis päritolu on sealsed asukad.
Teksti loeti vene keeles

Tegemist on justkui gootiliku õudusjutuga, millele autor on keelemänguga pisut vinti peale keeranud. Loo tegevus toimub Inglismaal ühes keskaegses lossis. Peategelaseks on keegi daam, kes on selle maja pärija.
Teksti loeti vene keeles

Jutt rünnakrühmlasest, kes on võõral planeedil oma naha võimude eest turule viinud. Pärast karme lahinguid on sõjamees taas koduplaneedile jõudnud, olles väliselt terve, sisemiselt aga muserdunud. Peategelase mälestused sõjaväljal juhtunust on katkendlikud ja teda painavad sund-unenäod, nagu posttraumaatilise stressi häiret põdevale veteranile kohane. Kahjuks sellega tema kannatused ei piirdu — võimud tahavad teada ühe lahingu üksikasju, ja kui osaleja neid mäletada ei suuda, asutakse vahendeid valimata "tõde" välja urgitsema. 
Teksti loeti vene keeles

Jutt on esitatud 16-aastase Monika päevikukatkendina. Peategelane räägib oma raskest ja üksildasest elust tulnukate okupatsiooni ajal.
Teksti loeti vene keeles

Matkahuvilisest riigiametnik on saanud puhkuse vihmaperioodil. Peategelane ei lase kehval aastaajal ennast heidutada ja alustab jalgsimatka oma kodumaa väheasustatud piirkonnas. Peagi jõuab väsinud rännumees  teeäärsesse kõrtsi, kus kohtab rohkem ja vähem värvikaid tegelasi.
Teksti loeti vene keeles

Selle laastu peategelaseks on robot, kes oma võimekuse tõttu on saanud tülikaks korporatsioonile, mis ta kokku pani. Korporatsiooni direktorite nõukogu arvates ohustab too robot nende positsiooni ja tekitab ühtlasi alaväärsustunde kõigis ettevõtte vähem võimekamates töötajates-ametnikes. Igatahes alustab peategelane oma töökarjääri keldrikorrusel paiknevas laadimisosakonnas.
Teksti loeti vene keeles

 Tänu Fata-Morgana 4-le olen jõudnud selliste autoriteni nagu S Weinbaum, L Brackett, L Biggle Jr, C Cartmill ja P Anthony, kui mainida  valikuliselt. Käsitlemist leiavad erinevad teemad: Üliinimese suhted tavainimesega, sümbioos, postapokalüptika, hoiatus jne.
Teksti loeti vene keeles

Sõjaline ekspeditsioon on saanud ülesandeks uurida ühte tuumapommitatud maailma. Esimene ekspeditsioon leiab mitut liiki mutante. Sõjaväelased suhtlevad kohalikega ja kuidagi märkamatult eemaldub ekspeditsioon oma algsest ülesandest. Tuleb saata teine ekspeditsioon, mis hakkab mõne aja pärast samuti kõrvale kalduma. Ametlik aruanne sisaldab aruandeid mõlemast ekspeditsioonist ja mitmelt inimeselt.
Teksti loeti vene keeles

Tegelane J Verne on jõudnud oma rännakutel taevasse. Siin on tal lausa kaks teejuhti — kaptenid Hatteras ja Nemo. Tuntud kirjaniku nime kandev tegelane on seekord asetatud koolipoisi rolli, kes peab sageli kuulama oma teejuhtide targutusi.
Teksti loeti vene keeles