Kasutajainfo

Robert Jordan

17.10.1948-16.09.2007

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robert Jordan ·

A Crown of Swords

(romaan aastast 1996)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
3
1
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (8)

Seeria seni viimati ilmunud raamat. Autor Ÿtleb, et vShemalt kolm raamatud tuleb veel. Kui seeria paar esimest raamatut (eriti Dragon Reborn and Great Hunt) olid loetavad, siis nŸŸd on Jordan lihtsalt hakanud raamatuid valja lahmima. Arvatavasti raha teenimiseks. Vðib kŸll selda, et Jordan on vSga lSbimðeldud maailma ehitanud, aga seal toimub kðik nii aeglaselt! Crown of Swords kirjeldas paari nadala sŸndmusi, nii nagu nad kuuele peategelasele juhtusid.
Teksti loeti inglise keeles

Teine suur lemmik sarjast.Jällegi on põhirõhk Mati seiklustel Ebou Daris.Raamatu peateema on Bowl of the Winds´i otsing ja leidmine.Vist seni sarja naljakaim osa. Paris stseen on minu meelest Mati ja gholami võitlus, hea on ka lepingu sõlmimine Sea Folk´iga.
Teksti loeti inglise keeles

Tutvume lähemalt ühe lõunapoolse pealinna Ebou Dar`i olustikuga. Tegu ei tundu olevat kuigi turistisõbraliku paigaga, kuid just siin on viimased paar tuhat aastat kasutamata ja kellegi teadmata vedelenud üks Legendide Ajast terveks jäänud kliimakontrolli seade, kaasajal tuntud kui Bowl of Winds. Seda kasutades peaks olema võimalik asendada Dark One`i poolt esilekutsutud lõppematu kuumalaine jälle normaalse aastaaegade vaheldumisega. Sarja kaks naispeategelast, "peaaegu" Aes Sedaid Nynaeve ja Elayne, püüavadki seda eset leida. Samal ajal on neil pidevalt probleeme teiste Aes Sedaidega, kes ei taha neid kuigi meeleldi endaga võrdsetena tunnustada ning Mat Cauthroniga, kes on veendunud et ilma tema abita ei suuda need kaks piigat oma ninagi pühkida, rääkimata veel sellest et otsida pättidest kubisevas slumis mingisugust Bowl of Winds`i.

Samal ajal jätkab Rand al`Thor Dark One`i emissaride kätte langenud riikide vallutamist. Selles osas tehakse sotid sirgeks ühe võimsama Forsaken`i Sammaeliga kes on asunud valitsema Illianis. Samas on vihjeid mingitest uutest, isegi Forsaken`-itest võimsamatest Dark One`i käsilastest, kelle liikumapanevaks jõuks on One Poweri asemel True Power.

Erinevaid tegevusliine ja alamliine on sarja seniste tuhandete lehekülgede jooksul kogunenud nii palju et kindlasti unustasin mõne olulise mainimata.

Kes on sarja juba siiani lugenud, need seda niikuinii pooleli ei jäta, nii et soovitusel ka see osa läbi lugeda ei olegi nagu erilist mõtet.

Teksti loeti inglise keeles
3.2008

Kunagi loetud raamatute hindamisega on ikka see probleem, et kui nende kallale siin hiljem asuda, siis ei taha kuidagi meenuda, mis seal õigupoolest toimus ja mis tunded olid lugedes, kuid tänuväärselt on tänapäeval olemas selline leiutis nagu "wikipedia", mis on ülimalt kasulik väsinud mälu turgutamiseks. Wikit avades selgus aga Jordan`i spetsiifiline probleemike - nimelt ei suutnud ma kuidagi meenutada, et milline see viimane raamat nüüd õige oli, mida lugesin. Ning tegelikult ega saanudki seda nõnda kaua aega tagasi loetud - vaid umbes pool aastat, mis tähendaks, et nimi või vähemalt miskit sisustki peaks meeles olemas. Rahulikult aga mälus sorteerides ei meenunud kuidagi oma asukoht sarjas ja nõnda olin sunnitud baasist nimesid vaatama ja siis wikist erinevaid plot outline uurima, lootuses, et midagi ära ei spoili. Nõnda pahasti siiski ei läinud ja sai üles leitud see viimati loetud raamat, kuid keelele jäi ebameeldiv maik, mis on ka põhjuseks selle raamatu nõnda madalal hindel.

Raamatu arvustamises tegelikult polegi eriti midagi arvustada - paistab olevat nõnda, et kui arvustada ühte ajaratta raamatut, oled arvustanud neid kõiki. Kõik algavad mingist kohast, siis tulevad jubedalt venitatud seiklused ning lõpus tuleb siis suur lahing, kus keegi sureb, keegi saab valusaid mälestusi ning sünnib igasuguseid kangelasi. Peamiselt peategelaste kujul, kuid ikka. Siinse väljaande puhul oli vähemalt plussiks see, et lemmiktegelase Mat`iga seigeldi kõige enam, kuid see ei tähenda jällegi, et need seiklused alati kõige meeldivamad oleksid olnud. Tema armulugu kuningannaga on liigagi väsitav sellele Jordani naiste/meeste vaadet põlgavale mõistusele. Nimelt paistavad kõik mehed olevat labased mühkamid, kes südames soovivad head, ning arvavad, et naised aina vinguvad ning et nende sõbrad saavad alati paremini naistega hakkama kui nemad (kes muidugi tegelikult arvavad sama oma sõpradega kohta), naised aga on ülbed ja kõrgemal seisvad, kuid südames teevad seda vaid selle tõttu, et teisi kaitsta, ning nemad paistavad arvavat, et kõik mehed on lollid ning päris paljud teised naised on kah parajasti lollakad. Võib-olla eksisteerivadki Jordani maailmas vaid sellised sugupooled, kuid isiklikult pole kunagi uskunud, et mu sõbrad nõnda palju paremini hakkama saavad või et vastassugu vaid ülbeid näägutajaid täis on. Võib-olla on selles süüdi aga mu kogenematus, milles ma aga siiski kahtlen.

Ja siit tuleb omakorda Jordan’i kordamisprobleem. Nimelt on seda naiste/meeste värki korratud esimesest raamatust saadik ja täiesti kindlasti kavatseb Jordani kirjanduse-järglane Sanderson seda sama taktikat ka viimases raamatus kasutada. Teiseks Jordani probleemiks on juba mainitud venitamine. See venitamine poleks ka nii väga arusaadav, kui Jordan suudaks raamatuid mingit moodi üksteisest erinevaks teha, kuid pärast poolt aastat tunduvad nad kõik suht ühesugused. Pronto või keegi siin kusagil küll jagas raamatut 3stesse vms gruppidesse, kus siis igaüks jutustas mingit perioodi vastavates kroonikates (Randi võimule tulek, võimu hoidmine jms), kuid see kõik on lihtsalt nii kohutavalt ühte moodi venitatud, et ainult tõelised fännid suudavad raamatutel vahet teha. Mina lollike aga loen neidsamu raamatuid edasi vaid neil lihtsatel põhjustel, et paar tegelast on meeldima hakanud ning tahaks teada saada, mis neist kõigist lõpuks saab. Ning muidugi ka selle tõttu, et mul on rõve komme lõpetada raamatud, mida alustan.

Samas ei tahaks aga ka siiski öelda, et Jordan on üdini läbi kukkunud. Tema auks peab ütlema, et ta on siiski loonud suure maailma, kus on ikka päris palju küsimusi, millele tahaks vastust (mis on ju ometigi hea) ning kohati on ta võimeline isegi huvitavateks stseenideks. Kahju vaid, et ta neid kiiremini ei osanud jutustada.

Teksti loeti inglise keeles
x
Henrik Aavik
1973
Kasutaja rollid
Viimased 23 arvustused:

Jube hea raamat ikka... selline tunne oli, nagu oleks mitu raamatut läbi lugenud, tihe tekst.Sattusin seda lugema jube juhuslikult, rääkisin kellegagi Dan Brownist ning ta teatas, et häh! davintsikood on pläma, loe Ecot, siis saad laksu. Nii oligi :)
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei oska eelkõnelejate kõrvale midagi uut öelda, kirjutan hoopis kommentaari kommentaaridele: eriti nõus olin Raul Veede ja Avo Nappoga, Laurile ütleks, et oma viga, et enne koomiksit lugesid. Mina lugesin Sandmani vaid paar vihikut ja juba oligi kõnealune romaan väga nauditav, ehkki paralleele tuli robinal ka selle paari vihikuga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuna Pronto pani sellele hindeks nelja, siis pean siia ise kommentaari kirjutama. Minuarust selle kogumiku kõige kõvem lugu. JL-i haige fantaasia tipp... Kujutatagu ette, et vanglas peab inimene veetma aja kiviseinte vahel, kus iga kivi on omaette isiksus, inimese pea, pealegi kurjategija oma. Osadel neist on silmad välja kraabitud, lobamokkadel on hambad sisse pekstud. Kuid nad elavad. Nad ei saa surra. Nad on omaette ühiskond.
Teksti loeti inglise keeles

Stiilne. Hinne viis ja ei mingit kõhklust. Kusagil veidi enne lõppu kujunes minus mõte madalamast hindest, kuid lõpp otsustas. Võib-olla kippus veidi venima ja ehk pingutati situatsiooni loomisega veidi üle vahepeal, aga viie panen ära. Ja sisule ei tee siin ühtegi vihjet, kuna Eesti ulme peaks iga kohalik ikka ise läbi lugema :)
Teksti loeti eesti keeles

Jyrka kirjutatuga suurelmääral nõus, kuid mitte päris. Leian, et raamatul oli siiski kohati mõnus stiil ning kõik killud ei olnud pingutatud. Samuti ei ole ma päris nõus, et autor on kehva lugemuse ning nihestatud maailmapildiga punginiru. Mulle on jäänud tema kirjutistest mulje, et ta siiski on lugenud midagi mis tema kirjutisi on mõjutanud. Viite väärt lugu ma ei ole veel temalt lugenud ning kuna nelja annan Daamile Sinises, siis see saab kolme.Ja Seiklusjutte M-t ja M-t sarja sobivuse oletamine enese kohta oli ka liiast.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi on seda lugu järjejutuna raadios lugenud Tõnu Aav. Väga hea jutt. Hea oli ka tõlge (ma arvan - originaali pole lugenud tegelikult). Hea huumori ning paraja actioni saatel oli toodud välja totalitaarse riigi suht huvitavaid probleeme. Nimelt oli imperaator juba aastaid ..ee.. kui ma praegu edasi kirjutan siis võin lugejatel lugemisrõõmust poole ära lõigata nii, et... lugege ise ja lugege kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oska midagi uut lisada hinde 5 pannud arvustajatele. Neile kes vaidlevad teemal kas on ikka ulme või fäntäsi või sürrealism või armastusromaan väidaksin, et tippteostel tihti ei olegi nii kindlat zhanri. Hea lugu on eelkõige inimestest ja nende probleemidest. Teatavasti oli bulgakovi lemmiknäidendiks Faust - ta käis seda vist mingi 43 korda vaatamas. Tundub, et M&M on tema oma käsitlus sellest teemast. Ilgelt hea käsitlus minu arust.
Teksti loeti eesti keeles

Võib-olla on asi selles, et olen sarja esimest raamatut lugenud umbes 10 korda ja seda teist ainult 9, et järgi mõeldes tundub restoran mulle sarja parima raamatuna. Muuseas on minuteada selle raamatu järgi kirjutataud Vennaskonna lugu ''Maailma lõpus on kohvik...''
Teksti loeti inglise keeles

Minuarust parim Asimovi raamat mida lugenud olen. Tuleviklased kontrollivad ja poputavad inimkonda kuni see välja sureb. Ja siis mõtlevad nad enda jaoks välja diversiooniakti, mis põhineb inimsusel - relvadeks väiklus, armastus, kitsarinnalisus, suuremeelsus.
Teksti loeti eesti keeles

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles

Tegelikult raamat mis minust üldse ulmehuvilise tegi, või vähemalt üks esimesi ulmekaid mida lugesin. Tagantjärele meenutades raamat natuke ehk ''punane'', ent see ei teinud teda teps mitte halvaks. Idee _hoopis_ teistsugustest elu(?)vormidest kelle eesmärk on hävitada world as we know it ei ole ulmekirjanduses väga haruldane, ent selles raamatus ona ta esitataud küllaltki omapäraselt. Raamat oli täiesti nauditav.
Teksti loeti eesti keeles

Sarja teine raamat, kus asi hoo sisse saab. Illianis kuulutatakse välja jaht sarvele, mida puhudes avaneb maa ja ajastute sõdalased asuvad puhuja selja taha. Sarv varastatakse pahalaste poolt, kes koos sellega plehku panevad. Raamatu lõpus jõuab Rand koos sõpradega lelule järele ja kriitilisel hetkel Mat puhubki sarve.
Teksti loeti eesti keeles

Parima saaga mida ma lugenud olen esimene raamat. Tolkieni meenutab põhiliselt oma seotuse ja maailma kujunduse pärast. Kuid siiski on tegemist täiesti originaalse saagaga. Esimene raamat tundub igav esimesel lugemisel, ilmselt ka veidi segane. Kui ma seda sarja teist korda lugesin oli asi hoopis teine. Juba esimeses raamatus on iga juhtumine seotud hilisemaga, iga unenägu tegelastel tähendusega. Sarja nautimiseks peaks lugedes käepärast olema kõik raamatud nii et viimaseid osasid lugedes saaks huvi korral meenutuseks jälle esimese kätte rabada. Neile kellele esimene raamat igav tundub soovitaks selle siiski ära kannatada ja järgmine raamat samuti kätte võtta. Seal hakkab action juba küllaltki alguses peale, lugejale saab selgeks kes on kes (enam vähem) ja Trollocite veri voolab üle kogu maa.
Teksti loeti inglise keeles

Õudselt mõnus iisiriiding igavateks talveõhtuteks. Väga mõnus ja voolav inglise keel. Sama pehme ja peategelast sujuvalt ülistav stiil on omane kõigile Harrissoni raamatutele, mida lugenud olen. Need on nagu James Bondi filmid mis külll ei jäta sinusse kasvama migit probleemi,ent mida on lihtsalt mõnus vaadata. Huumor on ka täiesti tugevalt olemas, põhiliselt paroodia vormis (muudes rattides on seda isegi rohkemkui ''The Stainless steel ratis''). Ia raamat mu arust.
Teksti loeti inglise keeles