Kasutajainfo

Michael Crichton

23.10.1942-4.11.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Michael Crichton ·

The Andromeda Strain

(romaan aastast 1969)

eesti keeles: ««Andromeda»»
Tallinn «Eesti Raamat» 1975 (Mirabilia)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
33
19
2
0
0
Keskmine hinne
4.574
Arvustused (54)

Hea. Omapärane. Haarav. Miski 4-5 korda olen lugenud praeguseks juba. Mõnusalt palju technot ja teadusfilosoofiat (kuigi see viimane on rohkem ridade vahel).
Teksti loeti eesti keeles

""Andromeda"" ilmumise järel sai Crichton tõesti kuulsaks. Raamat on ka asjalik ning kompetentne, nagu kõik, mida ma sellelt autorilt lugenud olen. Et raamat on ka eesti keeles ilmunud, siis pole ehk eriti mõtet siin tast pikemalt rääkidagi. Rääkides sisust, võin ka mõne saladuse välja lobiseda. Nelja saab ta seetõttu, et sealt puuduvad mulle mitmed olulised asjad, mida ma raamatuis hindan: mulle lihtsalt ei meeldi sihukesed dokumentaalsusele pretendeerivad jutud. Samas tegi just see (näiv)dokumentaalsus raamatust bestselleri: esimestel trükkidel (minu teada) polnud isegi kaanel märget, et SF. Pigem võikski selle kohta öelda: scientific thriller (teaduslik põnevusromaan). Ma ei tea kas Crichton on selle suuna leiutaja, igatahes on ta selle suuna usin järgija.
Teksti loeti eesti keeles

Crichtoni puhul on nauditav see, et ta kunagi tehnilise atribuutika kirjeldamise poole pealt ämbrisse ei astu, ei teki tunnet, et kirjanik tahab sind haneks püüda. Ehkki kommertsedu poolest kuulub Crichton justkui Kingiga ühte klassi, et ükspuha, mis ta sõrmede all sünnib, müüb hästi, pole ta (erinevalt Kingist)õnneks kuigi viljakas. Käesolev raamat räägib sellest, kuidas teadlastest grupp uurib maa aluses laboris maakerale kosmosest sattunud mikroorganismi, mis ühe Ameerika väikelinna on inimestest puhtaks teinud. Põnev, tasakaalustatud ja autentne teos.
Teksti loeti eesti keeles

Selline kuiv ja jube puise mekiga dokumentaalse vormiga üllitis, kuid vaatamata kõigele sellele siiski suhteliselt talutav lugeda. Kuid eriti palju sellist värki vist välja ei kannataks ja on kahtlane, kas edaspidi enam lugemisele tuleb. Sisuliselt teine selline pinnapealne ja vähe avastamisrõõmu pakkuv. Täpipealt mingi hollivoodi aktsioonfilmi stsenaarium.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat, mis tekitas huvi SF kirjanduse vastu. Raamatut lugedes ei teadnud ma Crichtonist midagi ja lugema hakkasin üldse sellepärast, et raamatut sirvides sattus silma kahendkoodi selgitus. Vaatasin kirjutamise aastat ja tahtsin näha, mitu korda ta puusse paneb - ei pannud.Meeldis just raamatu dokumentaalsus. Peale raamatu lugemist olin üsna kindel, et kirjeldatud sündmused ka tegelikult aset leidsid.
Teksti loeti eesti keeles

Probleem oli aktuaalseks saanud seoses esimeste kosmoselendudega. Praegu jahitakse elu otsinguil mööda päikesesüsteemi ringi ja üsna edutult. Kuid raamatus kirjeldatud situatsioon avaldab muljet. Meeldib väga tõsiteaduslik suhtumine ning selle serveering. Arvestades teadlaste ääretut skeptilist suhtumist kõigesse (kaasaarvatud mingi asja "teaduslikuks" nimetamisel) võib just see raamat kuuluda auga "teadusliku" fantastika hulka.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu valmis just Kuulendude alguseks ja tabas täpselt märki. Nii täpselt, et hiljuti lugesin mingist paranähtuste ajakirjast, et jänkid tõid Kuu pealt alla mingi hullu haiguse. Selle pärast Kuu peal kondamine lõpetatigi. Edasine sündmuste käik muutus üha tuttavamaks ja kui asi jõudis "poismehehüpoteesi" ja võtmeni, siis olin ma juba täitsa kindel, et tegemist on "Andromeda" ümberjutustusega. Mulle isiklikult Crichtoni pisut dokumentaalne stiil meeldib. Mis puutub tehnikasse ja muusse butafooriasse, siis kuulub see tõesti sinna õndsate 60.ndate lõppu. Ja mis siis? Omas ajas oli see üks parimaid.
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest muidugi huvitav ja üdini crichtonlik. Tema raamatuid lugedes jääb tõesti mulje, et kogu tegevus on päriselt toimunud. Kui see on tõsilugu, et ta kõigi nende vennikestega on konsulteerinud keda ta mainis siis tahaks teada kui kaua ta seda kirjutas. On näha, et mees näeb tõsist vaeva.
Teksti loeti eesti keeles

Igaüks vaatab asja ikka oma mätta otsast (alt). Minu mätta poolt vaadates on see raamat küll kõvasti oma aja (Eesti) elust ees. Olen kindel, et ka 10 aastat hiljem polnud enamus Eesti arste enamusest nendest uuringutest kuulnudki, mida seal kirjeldatakse. On ka vigu, kuigi ma kaldun neid pigem tõlke vigadeks pidama. Sellegipoolest põnev raamat. Peaks iga meditsiinitudengi kohustuslik kirjandus olema.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu Verne, eks ju? Või Clarke? Haarav jutustus, enam-vähem realistlik teaduse ja tehnoloogia kirjeldus... isegi praegu hea lugeda. Ei sega ka, et arvutiasjandus on kirjeldatust tükk maad kaugemale läinud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Tase.Esimene raamat ulmevaldkonnast, mis jättis tõsiselt hea mulje. Muidugi see oli ka yx esimesi mida lugesin, aga see ei teda halvemaks. Techno-thriller nii teda vist kutsuti.Selline enneolnud süzee, kuid omapärane. Ei ytle yht paha sõna!
Teksti loeti eesti keeles
Tea

Jahe ja kompetentne. Näiv dokumentaalsus ühteaegu hoiab lugu koos kui ka lugejast piisavalt kaugel.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt, mis on niivõrd veenev, et hakka uskumagi, et midagi sihukest on juhtunud. Mõndadele raamatutele sobib lihtsalt selline dokumentaalsus nagu käesolev raamat ka kujukalt tõestab. Samas on raamat väga põnev, lihtsalt ei saa enne käest panna, kui läbi loetud. Omal ajal oli raamatus kirjeldatud tehnika ilgelt kõva sõna, mis praeguseks küll tuhmunud on, kuid oma mõju on tal ikka. "Andromeda" on minu meelest Crictoni parim raamat (eesti keeles ilmunutest), kui nüüd järgi mõtelda. Nii et "5", võib-olla isegi väikse plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea romaan, ka minule on äärmiselt vastumeelne SF ilma S-ta ning teeb südame soojaks, kui mõni autor sellist viga ei tee. Või, noh, teeb ju tegelikult... Ega ikka ei saa küll see viirus nii kiiresti ühes suunas muteeruda ning maa pealt lesta tõmmata... Aga hää küll, anname andeks. Olen näinud ka filmi kaunis omapärases soustis ... nimelt oli üks "McGyveri" ("Ihmenmies") seeria selle järgi tehtud - Halli osas muidugi McGyver ise. Paari asja kallal siiski tahaks norida: 1) desinfitseerimine, Oleks olnud loogiline, kui enne seda oleks kehalt kõik karvad eemaldatud. 2) lõpp. Liiga äraleierdatud põnevike stiilis, oodanuks midagi originaalsemat.

24.02.2012: Ülaltoodud väärnähtuste tõttu on hinnet alandatud.

Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat.Tõsiselt.Minu äärmiselt suur austus kuulub tehnika tõepärasele kirjeldusele.Mõni autor tundub arvutit kõige vähem 5m kauguselt näinud olevat aga kirjutab sellest ikkagi.Tõepärasus tundubki olevat Crichtoni üheks tugevamaks küljeks, hakka või isegi toimuvat uskuma(tegelikult 12. aasta vanuses, kui raamatut 1. korda sai loetud, uskusingi).P.S. MacGyveri koha pealt on eelkõnelejal tuline õigus.
Teksti loeti eesti keeles

Hoogne, huvitav ja haarav. Kohati ebaloogiline, kuid antud kontekstis oli see lausa hädavajalik. Huvitav, mida teeksid mikrobioloogid, kui seda loeksid? Paljud naeraksid end võib-olla herneks. Aga lugu oli ikkagi hea, seda ei saa eitada.
Teksti loeti eesti keeles

Võibolla polegi "Andromeda" tagantjärele Crichtoni romaanide seas mingi eriline suursaavutus, aga ta oli esimene. Ametlikult kodulehelt saab lugeda, kuidas selline omapärane dokumentaalne ja ärapettev teaduslik stiil sündis ja millist vaeva autor esikteosega nägi. Ei peaks raamatu juureks suurimaks väärtuseks teaduslikke ideid (kuigi ka need on igati OK), vaid pigem kirjutamislaadi ja oskust lugejat toimuva tõelisuses veenda. No ikka väga paljud arvasid, et see polegi ilukirjandus. Ulmena on asi muidugi piiripealne, kuid hindeks on ikkagi "viis".
Teksti loeti eesti keeles

Mulle jälle just see dokumentaalne raportite stiil kohe sugugi ei meeldi. Kuiva teaduslikku teksti saab teadusartiklitest niigi lugeda. Ehkki ma saan aru, et selles raamatus võis see omal kohal olla, ei kisu taoline värk ennast lugema. Omal ajal, kui seda lugesin, siis igavlesin kohe päris tõsiselt.
Teksti loeti eesti keeles

Paranduseks (või õigemini lisaks) härra Sanderi märkusega MacGyverist, annan teada, et ka otseselt raamtu järgi on liikuv pilt tehtud, mis muuseas ei olegi eriti imelik, arvestades, et raamatu autor on Crichton. Film ise 70ndatest ja sellest johtuvalt ei ole just teab mis tase. Ei mäleta peast, millal raamat on kirjutet, kuid julgen väita (kuigi ei oma mingit faktilist tõestust väitele), et lugu ise on kirjutatud tulevast filmistsenariumi silams pidades. Kuidagi liiga ühesugune oli film ja raamat (tavaliselt seda ju ei juhtu, et võetakse kätte ja pekstakse lugu yx-yhele maha). Kuba lugu on 10x kui mitte 100x paremini kirja pandud, kui ise seda suudaksin, siis 4. Viite nagu kah käsi ei tõuse panema, no ei ole austaja.
Teksti loeti eesti keeles

Kui oleksin pidanud seda raamatut hindama kohe peale lugemist (u. 1979) oleksin kindlasti `viie` andnud. Tõenäoliselt saaks ta `viie` ka juhul kui ma teda praegu esmakordselt loeksin.

Nelja panen seetõttu, et kordagi pole tahtmist tekkinud asja uuesti läbi lugeda. Sirvinud olen küll .. praegugi.

Teksti loeti eesti keeles

Üks väheseid tõelisi SF-teoseid, kus ei ole loogikaga ämbrisse pandud (mida ei saa kahjuks öeda ka autori hilisemate teoste kohta). Lõpp natuke hollywoodlik ja ega seal teist korda tõesti eriti midagi lugeda ei ole, aga tugev teos.
Teksti loeti eesti keeles

Igati konkreetne ja huvitav ulmeromaan. Konkreetne just sellepärast, et sisu ja romaanis kirjeldatud probleemid kosmosemasinate steriliseerimise kohta olid raamatu kirjutamise ajal just päevakorras. Kirjanik on väga usutavalt kirjeldanud ühte võimalust, mis võib juhtuda, kui kosmosest satub Maale tundmatu viirus. Võib-olla küll kaasaja bioloogidele tunduks raamat mõnevõrra naiivne ja äkki isegi naeruväärne, kuid 1969 aasta kohta on see jutustus igati korralik üllitis.
Teksti loeti eesti keeles

Usutavasti on selle raamatu soe vastuvõtt siinsete arvustajate hulgas osaliselt tingitud romaani eestikeelse tõlke ilmumise ajast: ajal, millal ulmet ilmus vähe, võis see lugu tunduda eriti väärt kraamina. Küllap on enamik kommentaatoreid lugemise ajal ka sellises vastuvõtlikus vanuses olnud. Et ise lugesin "Andromeda" läbi just äsja - üle kolmekümnesena - ei suutnud enam sellist lapselikku rõõmu tunda, mida tõenäoliselt tundnuks 20 aastat tagasi.

Et teatav põnevuse moment tekstis sees oli, panen siiski suhteliselt hea hinde. Üldiselt on tehnilistest lahendustest kubisev tekst mulle äärmiselt vastukarva. Võib olla seetõttu, et olen ise selline humanitaaräärmuslane, kes elektrijuhet või arvutit nähes tunneb hirmu ja ilmselt tehnikat hästi valdava kirjaniku tekst tuletab mulle mu enda küündimatust meelde. Rohkem müstikat! Vähem keerulisi tehnoloogiaid!

Teksti loeti eesti keeles

Põnev oli küll, nii põnev, et ei saanud kuidagi raamatut käest ära panna enne varaseid hommikutunde, aga minu arvates siiski mitte midagi nii erilist, et seda ka tulevikus mäletataks kui tõelist tippteost. Fakt, et ma praegu ei mäleta enam väga täpselt, millest üldse juttu oli ega mingeid olulisi detaile, mis eriti oleks meeldinud, ei tule ka meelde (lugesin umbes viie aasta eest), tingib ka selle, et panen nelja.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi mõjus see raamat tõeliselt ilmutuslikuna. Olin ikka tõsiselt shokeeritud kui selgus, et Jurassic Park on sama mehe sulest... ja ka kõik need muud hilisemad piinlikust valmistavad teosed. Ei tahagi üle lugeda, kui peaks selguma, et see hinne on peamiselt nostalgia eest pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Ei midagi väga erilist lõpuks - reaalne maailm, reaalsed asjad.
Kuid just säärane võõra toomine reaalusesse on kõikseparem.
Loetud sai ammu.
Teksti loeti eesti keeles

Enne "Jurassic Parkii" oli "The Andromeda Strain" Michael Crichtoni kõige kuulsam teos. Kindlasti õigustatult, sest tegu on üpris põneva lugemisvaraga, kuid kahjuks mitte kõigile. Žanrimääratluselt on "Andromeda" pisikese SF elemendiga tehnothriller, mis ammutab ainest, nagu mina olen aru saanud, segu tavalisest põnevuskirjandusest ning segab seda väljamõeldise piiri peal oleva teadusega. Kellel soont sellise asja peale on, see veedab meeldivalt, kellel ei ole, see igatahes eriti mitte. Mina kuulun vist nende viimaste sekka, sest kogu see pseudoteadus ei pane mul kahjuks käsi värisema. Sellepärast hindan ma selliste raamatute juures ka natuke teistsuguseid aspekte. Ühesõnaga Crichtoni tegelased on üsna ühedimensionaalsed ning ning kogu teos meenutab dokumentalistikat, mitte ilukirjandust. Õnneks aga ei ohverda autor põnevuse eesmärgil oma teose sisemist loogikat ning säiltab tänu sellele ka mingi põnevuse. Ajaviiteks ju lugeda kõlbas, kuid ei midagi erilist. Vähemalt minu arust
Teksti loeti eesti keeles

Algus oli paljulubav: müstiline valitsuse masin, mingi kahtlane objekt, tehnika, saladuseloor. Saigi puretud nii kuidas hammas momendil võttis, eriti kui laibameri rullus sellide ees lahti ja kutid isegi mingisugust kahtlast vennikest silmates vedru välja lasid vupsata. Küttis põnevust igast ilmakaarest. Tekkisid kohustuslikud küsimused, mille kaasabil paratamatult edasi minna on võimatu: mida otsiti? kust see tuli? miks nii salaja? miks inimesed suri? kes oli see valges hõlstus taat? jne. Aga, nagu alati on aga, asjad ei läinud nõndaviisi edasi, kohati pärssis ladusat lugemist kuiv tekst, mida lasid kui saepuru plaati vägisi läbi kihvade, ent siis naases harmooniline tasakaal üllatava nüansi tõttu ning uudishimu võidutses taaskord. Üldjoones mahe kirjatekst, eriti just lõpp. Sai asja ikka pinevaks aetud ja lugemisrõõm nõndaviisi ka lõpusrigele rullitud. Viit ei saa kuidagi, kuid neli ka hea. Lahedaid fakte ja mõtlemapanevat infot ja näputäis SFd.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea idee ja väga hea jutu kondikava. Samas miinuseks kuiv ja teaduslik sõnavara. Ei kutsu eriti lugema laused nagu "küll aga tegi analüsaator kindlaks ligikaudsed protsendid - kui palju valiini, kui palju argiini, kui palju tsüstiini ja proliini ja leutsiini".
Teksti loeti eesti keeles

"Andromeda" on väga põnev (lugemise ajal tekkisid paralleelid Dan Browni romaanidega, kes on küll mõnevõrra Crichtonist noorem) tõsiteaduslik raamat. Huvitavaks tegi ta minu jaoks see, et teadusvaldkonnad, millega peamiselt sündmuste käigus tegeletakse, on bioloogia ja meditsiin. Annab tunda, et kirjanik on nendes teemades kodus ja pikki ägedaid sõnu tuleb nagu kahurist.
 
Raamatu stiil on hästi lakooniline, isegi kuiv, aga see vaid tugevdab illusiooni dokumentaalteosest. Torkas silma, et naistegelasi oli vähevõitu ja kõik nad üsna ebaolulistes rollides, ent teadusmaailm tõenäoliselt oligi tollal paraku selline. Mulle meeldisid vahele torgatud laused stiilis: "Kui väga nad sel hetkel eksisid."; "Ta oleks pidanud seda ideed edasi arendama enne kui oli liiga hilja." ja "See oli saatuslik viga." Need lisasid muidu kuidagi huumorivaesele tekstile vürtsi.
 
Kuigi pealtnäha on tegemist esimese kontakti looga – kui sedagi – siis tegelikult on suurema tähelepanu all inimeste ja tehnika vahekord ja suurjõudude vääritud teod külma sõja ajal. Mida täiuslikumaks areneb tehnoloogia, seda võõrama ja tühisemana tundub selle kõrval inimene.
Teksti loeti eesti keeles
x
Tormi Ariva
2000
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Lühike jutustus ei jätnud sügavat muljet. Melanhoolsust oli, tulevikumaailm joonistati väga süngetes toonides välja, aga päris sellist nukrat võlu nagu olen kohanud mõnedes Bradbury juttudes, minu jaoks ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Tollest loost kumas läbi mingisugust soojust, oli nii hoogsat kelmikomöödiat – nagu eelnevaltki mainitud –, ent samas ka ääretut humanismi ja helgust. Tekst tekitas huvi autori ülejäänud loomingu vastu ning ühtlasi küsimuse, kuna Horisondis oli märge, et tõlge on lühendatud, kas on originaalversioon ehk veelgi parem või terviklikum. Jäi mulje, et lühiromaan annab muuhulgas huvilisele päris hea ülevaate van Goghi elust.
Teksti loeti eesti keeles

"Andromeda" on väga põnev (lugemise ajal tekkisid paralleelid Dan Browni romaanidega, kes on küll mõnevõrra Crichtonist noorem) tõsiteaduslik raamat. Huvitavaks tegi ta minu jaoks see, et teadusvaldkonnad, millega peamiselt sündmuste käigus tegeletakse, on bioloogia ja meditsiin. Annab tunda, et kirjanik on nendes teemades kodus ja pikki ägedaid sõnu tuleb nagu kahurist.
 
Raamatu stiil on hästi lakooniline, isegi kuiv, aga see vaid tugevdab illusiooni dokumentaalteosest. Torkas silma, et naistegelasi oli vähevõitu ja kõik nad üsna ebaolulistes rollides, ent teadusmaailm tõenäoliselt oligi tollal paraku selline. Mulle meeldisid vahele torgatud laused stiilis: "Kui väga nad sel hetkel eksisid."; "Ta oleks pidanud seda ideed edasi arendama enne kui oli liiga hilja." ja "See oli saatuslik viga." Need lisasid muidu kuidagi huumorivaesele tekstile vürtsi.
 
Kuigi pealtnäha on tegemist esimese kontakti looga – kui sedagi – siis tegelikult on suurema tähelepanu all inimeste ja tehnika vahekord ja suurjõudude vääritud teod külma sõja ajal. Mida täiuslikumaks areneb tehnoloogia, seda võõrama ja tühisemana tundub selle kõrval inimene.
Teksti loeti eesti keeles

Väga põnev hea salapärase õhustikuga jutt. Poe laseb ka lugejal oma kujutlusvõimet rakendada, et mõistatada, mis siis õigupoolest sündis ja kas kõik ikka oli nii nagu see peategelasele tundus. Jutustus näib osutavat, et ei tohiks jätta kasutamata võimalusi olla hea, ennast parandada või oma väärtegusid heastada.
Teksti loeti eesti keeles

"Lugu loos" tüüpi seikluslik jutustus, mis kirjeldab merd kui midagi võimsat ja inimese jaoks veel salapärast või arusaamatut. Mõnusalt pingeline ja kõhe ning ka viimane lause on täpselt omal kohal.
Teksti loeti eesti keeles

Suurepärane ja endiselt väga vaimukas lugu balsameerimise võludest. Minu jaoks kogumiku "Novelle" parim. Ühtlasi on tegemist üsna ulmelise looga, kuna Poe kirjeldab Vana-Egiptust ühiskonda kui väga kõrgelt arenenud tehnoloogia ja teadusega tsivilisatsiooni, olgugi, et ta teeb seda satiirilises võtmes (ja naerab oma kaasaegsete üle).
Teksti loeti eesti keeles

Selle kogumiku parimateks külgedeks on minu arvates mitmekülgsus ja hea tõlge. Väga huvitavaks teeb lugemise romantiline keelekasutus. On tõesti nii süngust, pinget, salapära, seiklust, nalja kui ka päris õõvastavat. Eriti meeldis mulle viimane lugu, "Mõni sõna muumiaga".
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei olnud varasemalt eriti tuttav ei Kingi ega ka õuduskirjandusega laiemalt, aga see tekst osutas tõigale, et need vead tuleb parandada. Lugu on sünge, atmosfäär rõhuv, jutustamine meisterlik. Pinge kerib aeglaselt, ent pidevalt kuni vältimatu lõpplahenduseni. Ja kogu selle kõheduse juures on siin juures mingit hubasust, mis võib tulla jutustuse vormist (kirjad ja päevikusissekanded). Toob ju ka tõlkija välja, et Kingi kirjutisi lugedes vaatad sa juhtunut pealt, mitte ei satu ise jubedate sündmuste keskele. Tõlge on samuti hea. Lugemise ajal küll tekkis korra kartus, et midagi on ehk vahelt ära jäetud (ilmus "Jeruusalemm" ju ajalehe järjejutuna), kuid see võis olla ka alusetu paranoia.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun enamike eelarvustajatega selles, et "Asumi äär" oli algsest triloogiast nõrgem, aga kuna eelnevad raamatud olid minu jaoks väga kõrgel tasemel, siis ei tähenda see tõik midagi väga paha või suurt pettumust. Ma olen sellise järjega väga rahul ja ka Gaia on päris huvitav idee. Raamat oleks võinud ehk pisut lühem olla ja eelmiste osade novellivorm oli kuidagi ägedam, aga see on ka kõik.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

"Kasuksepa" lugu on huvitav ja hästi jutustatud ning maailm selle ümber jätab küllaltki reaalse mulje, hoolimata – või isegi tänu – sellele, et selle kujutamisel on autor olnud lakooniline. Minu kesised ajalooteadmised ei luba väga palju spekuleerida selle üle, kuivõrd alternatiivse ajalooga tegemist on, aga tollel novellil on oma võlu. Ka puänt on hästi välja mängitud.
Teksti loeti eesti keeles

Tõsi, jutul on miinuseid: selle oleks saanud kirjutada ladusamalt ja peenemalt. Mõned kohad jätavad ebaloomuliku mulje. Sylphomanuse jutustust oli päris piinarikas lugeda, ent seda toredam oli avastada puänt, mille tõttu kaotas – vähemalt minu jaoks – eelnev senise moraliseeriva ja esoteerilise (vaimud ja puha) tooni. Lõpplahenduse absurd mulle päris meeldis.
Tahaks veel tolle huvitava kirjaniku jutte lugeda. Ühtlasi oleks põnev teada saada, kuidas too kirjatükk üldse tõlkimiseks välja kaevati. Ja loomulikult eriti meeliköitev on see rariteetne näidend, mille lugemisest ka kord ära ei ütleks.
Teksti loeti eesti keeles

Kütkestav lugu ühest küljest unetute inimeste ilmumisest ühiskonda ning teiset küljest peategelase elust ja kujunemisest. Lugesin teda ühest 1991. aasta asimovinimelisest ajakirjanumbrist ja seal olid loo juures üpris kenad illustratsioonid. Eriti võluv ja kohane oli pilt kahest väikesest õest, kellest üks magas ja teine vaatas läbi akna tähti. Nagu eelarvustajadki, soovitan lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

Mees nimega Jason Wright hakkab ühel päeval märkama, et maailm tema ümber muutub. Tasapisi, detail detaili haaval, saab talle tuttavast keskkonnast aina veidram ja võõram paik. Üleöö muutuvad näiteks rahatähtedel kujutatavad isikud ja inimeste keelekasutus.
 
Suhteliselt tundmatu autori jutt üllatas mind oma vaimukuse ja ladususega ning tuletas meelde Robert Sheckley stiili.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu räägib arstidest ja praktikantidest ühes viletsate tingimustega vaimuhaiglaosakonnas ning on seejuures üsna masendav ja minu jaoks liialt tehniline. Ent jutu päästab minu silmis selle põhiidee, mille kohaselt on olemas üks paik, millest kõik arstid teavad, ent ükski neist ei räägi: salapärane Juuliosakond.
 
S. N. Dyeri nime taga peaks peituma kirjanik Sharon N. Farber Californiast, kelle sulest on ilmunud 1976. aastast alates mitmeid novelle. Loetud jutu valguses näib mulle tõenäoline, et tal on muuhulgas ka meditsiiniline haridus.
Teksti loeti inglise keeles

"Bully!" räägib Theodore Roosevelti viibimisest Kongo aladel ning tema püüetest tuua sealsele rahvale oma riik ja demokraatia. Lühiromaan on niisiis alternatiivajalooline sissevaade XX sajandi alguse oludesse Aafrikas ja kui ma ei oleks seda lugenud asimovinimelisest ajakirjast (kus seda alternatiivajaloona serveeriti), siis poleks ma aru saanud, et tegemist on ulmega.
See on minu esimene tutvus Resnicku suletööga ja mulje on väga positiivne: lugu on põnev, tegelased huvitavad ja tõetruud ning dialoog väga hea.
Teksti loeti inglise keeles

Asimovi kohta ebatavaliselt sünge ajarännuteemaline jutuke, milles ei näi olevat (vähemasti minu kui võhiku vaatepunktist) eriti palju uut ega erilist. See on üks neist tema paljudest robotijuttudest, ehkki kolm põhiseadust siin väga rolli ei mängi ning rõhk on pigem inimlikkusel ja selle edasikandumisel.
Teksti loeti inglise keeles

Sarja viimase romaani ingliskeelne tõlge on eelmisel aastal kenasti ilmunud ning tundub seejuures ka üpris hea olevat.
 
Nagu ka eelmiste raamatute puhul pälvib mu imetluse "Järveemandas" ennemini vormiga mängimine, teksti kokkuseadmine ja vaatenurkade valimine kui sisu. Ehkki ka sisu on huvitav.
 
Palju on juttu saatusest ja selle erinevatest tõlgendamisvõimalustest ja sellest, mis on aeg, kuid kõlama jääb midagi optimistlikku ja selgub, et nii sünget asja nagu saatus ei pea vaatama kui masendavat deterministlikku ettekirjutust vaid selles võib näha midagi lootustandvat.
Teksti loeti inglise keeles

Võibolla on triloogia kolmas osa pisut nõrgem, kui esimesed kaks, aga see ei muuda tõika, et nad kõik on minu jaoks meistritööd. Raamat on täis ootamatuid pöördeid ja mõttekäike. Tegemist on väärilise järjega eelmistele raamatutele.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Võluv düstoopiline lugu mäletamise tähtsusest, mis tõesti tegeleb "451° Fahrenheidi" teemadega, ainult et teise nurga alt.
Teksti loeti inglise keeles

Selline tugevalt ühikonnakriitiline esimesel hetkel väga naljakas ja järgmisel hetkel enam mitte nii naljakas jutt. Selles mõttes, et ulmeline on loos vaid too intensiivne magnettorm, kõik muu on küllaltki reaalne.
Teksti loeti inglise keeles

Just selline mõnusa roalddahlilikult mustalt humoorika lõpuga lugu nagu mulle meeldib. Meenutas sellest tahust meisterlikku "Rohtlat".
Teksti loeti inglise keeles

Ehkki Bradbury mulle üldiselt väga meeldib, ei jätnud see looke erilist muljet. Hästi kirjutatud, aga suurema mõtteta jutustus.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumik sisaldab palju häid ja ka väga häid lugusid, ent samuti mitmeid nõrgemaid palu. Ulmejutte on raamatus julgelt alla poole, aga selle eest on mõni neist teistest eriliselt hea, nagu näiteks kogumiku nimilugu või jutt nimega "Some Live Like Lazarus". Läbivateks teemadeks on - Bradbury sulest ju sugugi mitte üllatavalt - nostalgia, meenutused ja lapselikkus. Silma hakkas ka kultuurirohkus: juttu tuli nii iirlastest, itaallastest kui ka mehhiklastest. "The Illustrated Man" jättis jutukogune küll parema mulje, kuid ka käesolev teos on lugemist väärt ja kokkuvõttes võluv.
Teksti loeti inglise keeles