Kasutajainfo

Jules Verne

08.02.1828–24.03.1905

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jules Verne ·

Vingt Mille Lieues sous les mers

(romaan aastast 1869-70)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation» nr. 121 (20. märts 1869) - nr. 151 (20. juuni 1870)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «20 000 ljööd vee all», Tallinn, ERK, 1958 (Seiklusjutte maalt ja merelt)
«Kakskümmend tuhat ljööd vee all», Tallinn «Eesti Raamat» 1982 (Ajast aega)

Hinne
Hindajaid
19
8
2
1
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (30)

Jules Verne'i võis vist omal ajal lugeda ka populaarteadusliku kirjanduse pähe, sest raamat on pungil täis viiteid tolle aja uusimatele sündmustele, avastustele ja leiutistele, tihti pühendatakse terveid peatükke ajaloolistele kõrvalepõigetele - väga õpetlik tegelikult. Tänapäeva inimene vaatab neile vana aja uudisasjadele tagasi küll kerge muigega, kuid see ei muuda olematuks teose väärtust ja haaravat stiili. Muuhulgas on Jules Verne'i raamatud ka kiidulauluks julgele avastajahingele ja loovale insenerimõttele, tugevalt on kohe aru saada, et Inimene olemine ikka üks hea asi on, kui sul pea ja süda õiges kohas on ja õigest materjalist koos seisavad.
Teksti loeti eesti keeles

Klassika. Vana head I tööstusrevolutsiooni laulikut ja prohvetit on küll tihti kritiseeritud kirjandusliku külje nõrkuse pärast, kuid millegipärast on tema raamatuid ikka hea lugeda. Iseenesest on see pisut naljakaski: XIX sajandi teise poole andmed merede ja ookeanide kohta on ammu vananenud, kirjeldused avaratest muuseumidest allveelaeval panevad muigama, tehnilised lahendused puhuti ilmvõimatud (iseenesest pole isegi kaasaegsed aatomiallveelaevad parameetrite poolest võrreldavad; vast ainult naatriumi soojusvahetina kasutanud nõukogude "automaadid" olid lähedased) tegelased on skemaatilised ja psühholoogiat pole ollagi (kuigi, kas kapten Nemo oli isiksus või mitte?... ja sellele kõigele vaatamata olen seda raamatut oma 10 korda lugenud ning mitte ainult mina. Võib olla on see lihtsalt autori/ajastu vaim, mis meid endaga kaasa veab? "20 000 ljööd" on kindlasti JV üks tugevaim teos.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Klassika koolipoistele. Omal ajal sai teda ikka hoolega loetud, aga viimasel ajal ei taha enam kuidagi vedu võtta. Selle viie sdaab omaaegsete meenutuste (heade) põhjal suurelt osalt. Ja see venelaste tehtud film oli ka hea, see kolmeosaline. Aga lugeda soovitaks sellist lugu ainult poistele, kuna vanad ei pruugi sealt enam sedasama leida, mis lapsepõlves.
Teksti loeti eesti keeles

See on romaan, millele tahaks õudsalt vähem kui viis panna, aga ausus ei luba. Minu mäletamist mööda oli see esimene ulmekas mida ma lugesin. Lugesin põnevusega ja mitu korda. Tagantjärgi võib sellele raamatule paljut ette heita. Teadusest ma ei räägi, see oli seal ju üsna tavaline. Laialt on levinud arvamus, et Jules Verne aimas selle romaaniga ette allvelaevade teket. Jama puha... alveelaevad (muidugi algelisemad) olid sel ajal juba olemas ning ka kasutusel. Häirib pigem see rännuraamatulik vorm ning kirjanduslik teostus. Ka olen ka vihane selle peale, et Jules Verne'ist on saanud prantsuse ulme klassik. J. H. Rosny-vanem on tunduvalt enam väärt, aga ta pole sedavõrd labane, et laiad massid tast aru saaksid... Kuid omal ajal lugesin seda romaani siiski hoolega ning ta meeldis... ning samuti ei saa eitada romaani kohta ja mõju (vaata kasvõi: Grigori Adamov "Kahe ookeani saladus") maailma ulme arengule. Viis, aga nostalgiline. Üle lugema enam ei kipu, kuigi ehk siiski...
Teksti loeti eesti keeles

No lihtsalt ei tõuse käsi rohkem andma noh. Ei meeldi mulle see raamat, ei meeldinud lapsena, ei meeldi nüüd. Midagi pole teha, kahju kohe.
Teksti loeti eesti keeles

Olen lugenud seda raamatut rohkem kordi üle, kui ühtegi teist ulmekat.Väga posittivne on minu meelest antud teose vorm, tuletab ilukirjanduse klassikuid meelde. ( näit. Balzac ) TÄIENDUS: Allpool on kurdetud, et tüütult pikad mereelukate kirjeldused ja nimed. Ka mind häirib see iga kord lugema hakates, aga kui sisse elada, mõjub harivalt ja omanäoliselt. Need nimed ja kirjeldused ongi üheks põhjuseks, miks viie annan.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tahaks nagu üle nelja anda, kuid alla samuti mitte, kunagi lapsepõlves sai seda raamatut tõesti huviga loetud, kuid nüüd on ta juba ajast ja arust. Selle raamatu õitseaeg on möödas, kuigi ta on klassika. Kujutan ette kui see raamat esimest korda ilmus oli ta kindlast edukas. Kuid nüüd...mnjah ei usu eriti, et ta kuigi edukas oleks. Kuid siiski huvitav ta on ja ega ma vist eriti valesti ei paku kui ma ütlen, et kõikidel ulmefännidel ja ka paljudel muidu raamatu huvilistel on see loetud nii, et see ei vaja rohkem kommentaare.Viimane kord kui seda lugesin oli 16 a. ja siis ta enam ei köitnud mind enam eriti, kui varem.
Teksti loeti eesti keeles

Väga igav raamat - pool lugesin läbi, siis enam ei suutnud ennast sundida. Aga muidu Jules Verne mulle kunagi meeldis küll. Granti, 15-aastast kaptenit olen lugenud väiksena, siis oli lahe. Aga seda raamatut lugesin üsna hiljuti ja kuigi mõte on vägagi huvitav, rikkusid lõputud koordinaatide, kohanimede, inimeste nimede ja mereelukate liikide loetelud selle ära.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis ulmekirjanduse verstapost. Raamatu tugev külg on see, et koomilise teadlase asemel esineb realistlik teadlane. Nemo on õnnestunud tegelane. On väga mõjuvaid stseene (õhupuudus, sõjalaeva uputamine). Samas on isegi omas ajas puudusena mõjuvaid asju (ustav teener on Verne`il peaaegu igas teoses).
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi sai teist loetud ning alguses, kaheksa-aastasena jättis külmaks. Mõned aastad hiljem juba meeldis väga. Nemo jättis mõnusalt sünge mulje. Mingit filmi olen sellest ka näinud, millel polnud ka suuremat häda.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea raamat, millest on vändatud ka mitu head filmi. Nemo on väga hea karakter. Raamat lõppes põnevalt ja ei andnud mingit vihjet, mis sai Nemost ja kes oli Nemo? Nemo oli India ülik, kes võitles maailma vabaduse eest.
Teksti loeti eesti keeles

Mida Verne`i juures hinnata? Kindlasti mitte kirjanduslikku psühholoogiliselt läbimõeldud inimesekäsitlust...selle jättis misjöö Verne teistele kaasaegsetele. Et siis seikluslikkuse ja ulmekomponendi haaravust? Nendega on jälle nii nagu on... Tegelikult ei meenu ühtegi Verni romaani, mis süzhee poolest kandnud oleks. Selgitan - vist kõik tõlgitud teosed on tal miski idee lahtikirjutused, tegelased seal ümber ja sündmustiku enda käik on teisejärgulised.

Kirjanikku huvitab, mismoodi võiks Maa seestpoolt välja näha, kuidas oleks Kuul, milline on elu vee all, kuidas üksikul saarel ellu jääda, kuis võimalik reisida ümber maakera ja mida sel teel näha võiks...Kõige selle juures pole üllatav, et Verne`i lugeja ongi eelkõige lapseohtu nooruk. Kui ainult sündmustikku arvestada on vist Kapten Granti enfandid kõige õnnestunum? Igatahes meeldib mulle see mitteulmeline asi Verne`ist kõige rohkem. Ja Govoruhhini film oli ka hea.

Selles romaani hakatakse alguses laevu ründavat hiigelvaala jahtima. Teadlane, tema teener ja vaalakütt satuvad aga ise vaala kõhtu...tegu hoopis supertehnoloogial ehitatud allveelaevaga. Ülejäänud osa kirjeldabki ookeani seestpoolt, väga ohtralt on üksikasjalisi meretaimede ja loomade kirjeldusi. Vürtsi ja värvi lisavad inglise sõjalaeva uputamine, vanad laevavrakid merepõhjas ja Atlantis ise. Viimane veel uus ja moodne asi kirjutamise ajal.

Sõnaga, leidis Verne süzhee, mis kandis ohtra alleveelaevatamise ja veealuse eksurseerimise välja. Autori põhihuvi oli rohkem siiski populaarteaduslikus kirjeldamises, natuke ka fantaseerimises kui sündmustikus eneses. Ahjaa, tegelased põgenevad allveelaevalt kohas nimega Maelström, milline kohanimi ingiliskeelseks nimisõnaks kujunenenud.

Minu jaoks see raamat siiski plussmärgiga, kuigi suuremaks elamuseks ei pea. Kui oleks seda fookust seal merekarpidest ja millimallikatest veidi rohkem kapten Nemo peale nihutanud...?
Teksti loeti eesti keeles

Ausalt öeldes tundus olema nõrgem kui triloogia ülejäänud kaks osa omal ajal. Sellest ning allveelaeva tehniliste lahenduste võimsuse ülepingutatusest hoolimata ei saa alla viie hinnata. Loomulikult olid tegelaskujud skemaatilised, kuid veidi päästis kapten Nemo kuju ning teisest küljest olen ka siin hinnanud viiega mitmeid teoseid, kus tegelased on vähemalt sama skemaatilised. Truu teener tegelikult vist jah häirib kõige rohkem...

Nemost rääkides, lahtiseks jääb veel küsimus peategelaste põgenemisest Maelströmis. Kas Nemo nägi toimuvat ja lasi sel juhtuda, et neist lahti saada, soovimata ise oma käsi nende tapmisega määrida, kes temaga koos olid juhuse tahtel ümber maailma rännanud? On raske uskuda, et ühelt allveelaevalt on nii lihtne komandöri teadmata jalga lasta, eriti veel, kui komandöriks on Nemo-taoline tegelane. Mulle tundub, et Nemo andis neile nimelt schansi põgenemiseks ning konstrueeris samas meelega võimalikult ohtliku olukorra, tekitades samas ka müüdi enda võimalikust hukust. Asi sarnaneb vana merekombega ebasobivad isikud kuskil ranniku lähedal üle parda saata -- ujuvad välja, nende õnn, ei uju, pole kah midagi. Nemo ise oli võtnud vabaduse eest võideldes vastu saatuse suurima väljakutse ning tahtis näha, kas tema vangid iseenda vabaduse eest oleksid valmis samasugust väljakutset vastu võtma.

30.07.2004: muide, allveelaevadest rääkides, need olid olemas ammu enne Verne`i. Väidetavalt ehitati Tallinnaski esimene allveelaev juba aastal 1854. Loomulikult oli see kaugel sellest, mida Verne kirjeldas, tehtud puust ning edasi liikus Arhimedese kruvi abil. Aluse ülesanne oli kohale toimetada ninaosas paiknev pomm, kuid tegelikus sõjas (Krimmi sõjast siis jutt) seda kunagi ei rakendatudki.

Teksti loeti eesti keeles

Ka Da Vinci "Mona Lisa" on ressansskunsti seisukohalt üks paljudest kesistest teostest. Ent "Mona Lisa" oli Esimene, tema tähistab pöördepunkti, esmakordselt püütakse edasi anda inimese sisemaailma, mitte ainult välist toredust.

Tundub, et vale jutt vales kohas. Tegelikult mitte. Ulmes olid esimesed just Wells ja Verne ja kuigi hiljem on kirjutatud hulgaliselt palju paremaid raamatuid kui nemad oleks kunagi suutnud, jäävad nende teosed alati ulme kui zhanri alguseks. Siit ka nende väärtus.

Teksti loeti eesti keeles

Verne`i klassika minu arvates. Olen peale esimest lugemist korduvalt lugenud. Mõnusaks teevad raamatu seal sisalduvad lõbusad seigad ja koomiline paar Kanada vaalapüüdja Ned Land ja Prof. Arronax teener Conseil näol.Seiklus algab humoorika kirjeldusega selle trio sattumisest Kapten Nemo laevale "Saladusliku hiidnarvali" jälitamise käigus ja Verne`i jaoks tüüpiline humoorikas stiil on läbiv kogu raamatus, olles läbi põimitud talle omase hea kirjeldamisstiiliga ( vaimustavad pildid merealusest maailmast ) ja Verne`ile tüüpiliste traagiliste käikudega ( Kapten Nemo elu ,tema meeskonnakaaslase hukkumine kokkupõrkes sõjalaevaga ja teise madruse surm hiidkalmaari kombitsa läbi ) Nemo eriline traagika ilmneb kirjelduses Nautiluse meeskonna veealusest kalmistust.Siin tekkib arusaam , et tema idee on hukule määratud ja lõpuks peab laev saama kusagil merepõhjas hauaks oma viimasele meeskonnaliikmele. hoolimata kõigist imedest saadab professorit ja tema kaaslasi pidev soov "maailma tagasi pääseda" ja see õnnestub neil meeleheitliku põgenemisega Maelströmi hoovuses. Raamatu lõppu jäetakse kummitma küsimus, mis sai vastuse "Saladuslikus Saares "- Kas Kapten Nemo ja tema laev pääsesid metsikust hoovusest või pidi isegi see tehnikaime looduse jõule alla vanduma . Ei saa vana lemmikut hinnata teisiti kui viiega .
Teksti loeti eesti keeles

Tegelastelt meeldis mulle kõige enam Nemo. Selline piinatud geeniuse tüüpi. Kuid lõpp ei meeldinud. Häving ja kaos iseloomustavad seda kõige paremini. Kuid headus pidi ju võitma, sest kapten Nemo tegelaskuju oli siin nagu hull teadlane, kes on halb. Raamat oli sellel ajal kindlasti hull ulme, kuid tänapäeval leiab selle ennemini seiklusjuttude kui ulme seast.
Teksti loeti eesti keeles

Vaatasin just filmi üle. Loomulikult nõukogude filmi. On palju parem kui raamat. Nagu vene filmidega ikka.

1975. Odessfilm. Vladislav Dvoržetski on prints Dakkar/kapten Nemo. Asjatundmatuile, et film teeb ära selle, millega Jules Verne hakkama ei saa. Ühendab India ja globaal-universaalse kättemaksu.

Ehk siis lisab romaanile "20 000 ljööd vee all" romaani "Aurumaja" (fr.wikipedia.org/wiki/La_Maison_à_vapeur), mis annab kapten Nemo India prints Dakkari taustale kõva lisaväärtuse. Gurmaanid maitsevad, loomulikult.

Teksti loeti vene keeles

Taas arvustus sarjast "paren hilja kui...".
 
Lapsepõlves mind häirisid kolehirmuspikadjapõhjalikud mereelukate kirjeldused, sest nemad olid pikad. Nüüdsel ülevaatamisel häirivad mind kolehirmuspikadjapõhjalikud mereelukate kirjeldused, sest ma ei viitsi hakata iga jumala kala peale võrgust järele vaatama, kas Verne'i andmed ka tegelikkusele vastavad.
 
Aga, noh, ei saa märkimata jätta, et Verne esialgses romaanis oli Nemo poolakas, kes võitles venelaste vastu. Sellest lähtudes saab ka triloogia daatumid nii paika panna, et mingeid vastuolusid  ei tekiks. Aga kirjastaja keelas selle majanduslikel põhjustel ära ja nii tuli Verne'il mingi ersats leida.
 
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2024
august 2024
juuli 2024
juuni 2024
mai 2024
aprill 2024

Autorite sildid: