Kasutajainfo

Jules Verne

8.02.1828-24.03.1905

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jules Verne ·

Voyage au centre de la Terre

(romaan aastast 1864)

eesti keeles: «Reis maakera südamesse», Viljandi, Sakala Kirjastusühisus, 1928
«Reis maakera südamesse», Tallinn «Kuldsulg» 1996

Hinne
Hindajaid
0
4
7
9
0
Keskmine hinne
2.75
Arvustused (20)

Ülepingutatnua tundub see raamat. Teised Verne'i teosed jäävad üldiselt mõist(likk)use piiridesse, see aga on tänapäeva kontekstis täiesti vale üllitis. Ostsin ta omal ajal miski reisi peal ja lõpuni lugesin ainult selle pärast, et lennukis polnud midagi muud teha. Kolmest madalamat hinnet ei pannud seetõttu, et tegelikult kirjutab Verne stiili poolest võrdlemisi hästi.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmselt jagunevad Verne teosed kaheks: need mis on tõesti äärmiselt sisukad ja huvitavad, näit.: "Saladuslik saar", ning sellisteks kiirustatult kirjutatuteks. Viimaste juurde kuulub ka antud teos.
Teksti loeti eesti keeles

Skemaatilisevõitu see raamatut ju on, mis seal salata. Eks siin toimi sama asi, mis Kuu tagakülge vaadates - mida sa vaatad, kui näha ei ole! :-))) Maa sisemus oli 1863 aastal nii tundmata maa, et nii paksugi raamatu kokkukirjutamine suisa ime on.
Teksti loeti eesti keeles

Utoopiaga liiale mindud oskan ma vaid selle kohta öelda. Sellised ülepingutamised teevad raamatu lausa igavaks. Kui ma ei eksi siis on ka minu arust selle teemalisi filme valmis vorbitud ja neid on rohkem kui üks. Kuid ega needki ei ole huvitavad. Tõsi võib-olla laste jaoks küll kuid mitte minu jaoks.
Teksti loeti eesti keeles

Nõrk on see romaan, ikka kohe väga nõrk... loomulikult on see siin vana ja paljulugenud mehenässi virin, aga usun, et nolgieas loetuna oleks selle üllitise hinne vaid palli võrra kõrgem...

Mis on romaani peamised vead? Kõik on ilgelt uimane... algus läks tempoga peatükk päevas, sest rohkem korraga ei suutnud, siis tuli miskit paremat vahele lugeda. Hiljem läks asi pisut käima. Aga siis hakkas see tohutu kirjelduslik kiirustamine... autor hülgas miskipärast selle alguseosa detailirohke kirjeldusliku stiili ning hakkas toimuvast hästi põgusalt üle libisema. Einoh, ma saan aru küll, et mingi saksa teadlase veidrusi on lihtsam tõetruult kirjeldada, kui elu «maakera südames»...

Mis on romaanis head? Lühidus vast? Kui see oleks niisama tüse kui need Nemod ja Hatterased, siis oleks see ikka hästi hull olnud.

Lugeda ju võib, et silmaringi arendada, kuigi... selle tegevuse jaoks on ju sadu paremaid teoseid! Parem siiski mitte aega raisata!

Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just kõige parem JV teos. Lugu oli kuidagi üksluine või igav. Liiga ülepingutatud. Algus meeldi, tegelikult oli see väga paljutõotav aga mis edasi sai...
Teksti loeti eesti keeles

Ulme... aga kohe hästi igav! Autor on roninud tundmatule maale, ja avastanud, et tegelikult ei oska ta seal midagi teha, ja nõndaviisi mingi palakese valmis keerutanud. Aga igavus, lausa tapvalt tühi tempo, praegusaegse teaduse seisukohast absurnde sisu... Ja tegelaskujud on lamedad, Island ebausutav. Kas midagi head oligi? Ehk vaid idee ise

Arvestades seda, et ilmumisaasta kohaselt on see tema teoste seas üks varasemaid, siis see aitab nigelamat hinnet vältida. Siiski on see midagi, mille lugemist ei soovitaks ma kellelegi.

Teksti loeti eesti keeles

Kunagi olid Verne`i raamatud need, mida poisid ikka esimeses järjekorras lugesid. Nüüd see vist enam nii pole.. tjah, teisigi autoreid ja raamatuid, mis suudavad seiklust ja põnevust pakkuda. Vähemalt "Reisist..." paremini.
Teksti loeti eesti keeles

Uhh, mina lugesin seda 1928.aasta väljaandes, gooti trükis, endisaegses keeles...ei taha mitte meenutadagi.

Tegevus ka ju suuresti pimedas toimus, sestap oligi lugedes nagu miski klapp silme ees - et kirja kuradi raske lugeda ja ei näe kah nagu seal maa all õieti. Aga kuidagi sai ikka läbi loetud.

Jälle, ei huvita siin Verne mitte inimesed, kes maa alla lähevad, vaid see endisaegne ja kummaline elu seal sügaval. Idee kindlasti julge oli, põnev ja intrigeeriv ka iseenesest. Maa alla on mütoloogia ikka kõiksugu elukaid ja muud salapärast paigutanud. Nüüd siis mindi uurima...

Ja ega suurt midagi väga huvitavat ei leitudki. Üldiselt kõike seda, mida võis arvata. Ega isegi eriti põnevaid seiklusi viitsinud autor välja mõelda, piirdus lugeja "ehmatamisega" looga tõest maa all. Muide, mingi pikemat sorti multifilm on ka sellest romaanist tehtud; see jooksis erinevalt algupärandist päris ladusalt.

Kuna "20 000 ljööd" sai kolme, tuleb sellele kaks panna!
Teksti loeti eesti keeles

Niih, eks ka mina võtan asja käsile.

Igav oli ta, maailma südame probleeme käsitlevad kummalisel kombel ka teised mehed, kui Verne. Esimese hooga meenuvad Bradsharm (kirjutas "The Godess of Atvatabar") ja muidugi Burroughs ("Tarzan at the Earth`s Core"). Mõlemad olid suht ebahuvitavad (esimese kohta ei oska tegelikult päris kindlalt öelda, sest ei ole seda lugenud...).

Tegevus ise oli suht venitatud, selles mõttes, et see ei olnud sugugi pinget tõstev. Ma ei taha sugugi öelda, et see peaks olema ulmeromaani põhiline eesmärk, kaugeltki mitte, kuid niimoodi ka päris ei maksaks, et lugejal sõna otses mõttes igav on. Küllap on asi ka selles, et Verne hakkas kirjutama tellimuse peale ja see juba iseenesest muudab korraliku töö keerulisemaks. Mis taas iseenest ei tähenda, et tellimuse peale ei kirjutata häid asju. Juhtub sedagi...

Verne ei suuda ülal hoida pinget. Selles on tema suurim probleem. Mõnikord tekib tunne, et ta tõesti ei tahagi, et lugejal huvitav oleks. Miks siis selline tekst? Kui Verne`le maksti tellimustöö eest(ja seda tehti), siis oli tal muidugi üsna ükspuha, mis ta valmis tegi. Aga asju see paremaks ei tee. Minu hinnang sellest raamtust on selline: igav, tüütu ja suht rumal. Andeksantav? Võib-olla... Aga seda teost ma siiski ei soovita, hoidke eemale...

Teksti loeti eesti keeles

Andke talle andeks, tüübi esimene raamat ikkagi! Aga ega seal lugeda küll midagi ei ole.

[24.05.04] Sai need read kirjutatud Golikoviga üsna sarnase lugemiselamuse põhjal ja lisaks oli mul millegipärast jäänud mulje, et tegu Verne esimese raamatuga (BAAS väidab, et üks oli veel siiski vanem). Nüüd, arvatasti vähemalt veerand sajandit peale esimest lugemist lugesin üle tolle uuema väljaande. Ei olnud sama raamat ;-), kuigi hinne ja arvamus jäävad suhteliselt samaks... Mingit kerget huvi pakkus Islandi kirjeldus, seda enam, et nende paari teksti poetatud islandikeelse sõna tarvis tõlget küll tarvis polnud. Samuti joonistus hoopis teises valguses - ütleksin karikatuurselt - välja too kretinistlikult entusiastlik "teadlane", kes tõenäoliselt sada korda surma oleks pidanud saama, noor naiivne kaastöötaja ja truu teejuht - kogu see kõigis Verne juttudes korduv galerii. Aga vaatamata neile muigamapanevatele momentidele, mis lubasid raamatut üldse lõpuni lugeda, on tegemist paraja jamaga.

Teksti loeti eesti keeles

See raamat on liiga üle pingutatud ja naiivne. Lugeda on seal küll midagi aga...mitte nii väga kui teistes Verni raamatutes! Kuna see oli tema esimene raamat on ka arusaadav miks nii palju vigu, kuid mulle isiklikult see meeldis ja selle tõttu saab ta nelja.
Teksti loeti eesti keeles

Ma arvan, et ka sellest raamatust oleks midagi saanud, kui autor vaid pingutada oleks viitsinud. Aga ei viitsinud. Idee ideeks, selle üle pole mõtet viriseda, kuid tegelased? Hull teaadlane oli veel kuidagi usutav, kuid tema hädapätakast vennapoeg ja igati leplik teener olid küll alla igasugust arvestust. Samuti ei kõlvanud kuhugi vorm, mis autor valinud oli. Algul suurelt-laialt kirjeldav ja lõpus tohutult kiirustav. Nõrk, väga nõrk, kuid mitte kõige hullem
Teksti loeti eesti keeles

Kolm tuleb ilmselt heast südamest, et sai jälle klassikat lugeda, aga... tegelikult on suurem osa JV raamatuid sellest asjast siin väga kõvasti üle. Siin jäävad igasugused intriigid ja muu säherdune pingetõst puudu. Ei kahetse et lugesin, aga enam ei puutu.
Teksti loeti eesti keeles

Ostsin "Eesti Päevalehe" 25-kroonise raamatu. Teadsin, et halb, aga et nii paha, ei uskunud. Odav oli, sellepärast ostsin.

Raamatul oli 2 keeletoimetajat. Mõlemad seebiks! Raamat on täis vigu (vaadake salakirja!) ja võõrsõnu, millel ammu omakeelne vaste olemas.

Kõige paremini on raamatu kokku võtnud Jyrka ja Ants Miller. Nii tegelaskujud kui ka tegevus on võimätult lollid. Idee oli omal ajal uudne, sellepärast ma üht ei pane.

Mõistan täiesti Obrutðovi, kes "Plutoonia" kirjutas näitamiseks, et maa sisemusest saab ka parema raamatu. Obrutðov 4+, Verne 2-.

Teksti loeti eesti keeles

See on üks minu vähestest raamatutest, mille ma olen läbi närinud prantsuse keeles. Ostsin ta just oma kaduvikku kippuva keele värskendamiseks, aga erilist lugemise naudingut ma kahjuks ei saanud. Kuidagi igav tundus ning jämedad loogikavead kriipisid silma.
Teksti loeti pole oluline mis keeles

Paras saast. Võib-olla 19. sajandil oleks see huvi pakkunud, kuid 21. sajandil on see raamat täiesti selgelt ajaloo prügikastis resideeruv. Poleks Vernest sellist nõrka teksti oodanud. Raamat on nii halb, et pea-aegu on juba hea. :) Jutt ajab kohati naerma, kuigi see polnud kohe kindlasti autori taotlus.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: