Kasutajainfo

Valerie J. Freireich

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Iain M. Banks ·

Surface Detail

(romaan aastast 2010)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
3
0
1
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (4)

Tegemist on Kultuuri-sarja romaaniga. Võrrelduna alustuseks kirjutatud Consider Phlebas`i looga on aeg vahepeal edasi liikunud 1500 aastat. Siin loos on Banks välja joonistanud universumi, milles Kultuur on üks väga paljudest tsivilisatsioonidest. Minu tagasihoidliku lugemuse juures oli vähemalt tsivilisatsioonide tasemete teema uueks nähtuseks. Samuti sellised üldised tsivilisatsioonidevahelised struktuurid stiilis Galaktiline Nõukogu jne.

Banksi stiil on see, mis ühest küljest võib olla ju nauditav: ta viskab lugeja ette (või lugeja nende keskele) terve hulga pusletükikesi, mis igaüks eraldi võetuna ei oma sisuliselt mingit tähendust. Nii hakkab tema lugu otsekui 5000-jupilise pusle ühest suvalisest punktist peale ja ta hüpleb selle pildi raames erinevatesse kohtadesse, ehitades tasa ja targu erinevaid süžeeliine üles. Kui sa oled seda tüüpi inimene, kellele meeldib 5000-tükilisi puslesid kokku laduda, siis võib seegi stiil olla väga viis. Minu jaoks võiks olla asi taandatud 500-tükiliseks. Ehk siis minu peamine etteheide sellele teosele on: liiga palju sõnu. Autor oskab kirjutada, seda kindlasti, aga kas peab siis ilmtingimata lugejat detailidesse uputama?

Surface Detail`i kiituseks. Teema, mille ümber see lugu keerles oli piisavalt huvitav, et jätkata lugemist. Jah - ma keerasid kokkuvõttes ikka kümneid lehekülgi lihtsalt niisama edasi ja võibolla jäi lõpuks mõni oluline detail ka märkamata. Mul lõppeks sügavalt savi... On üks natuke allpool (vist tase 5 või 6 võrrelduna Kultuuri 8. tasemega) tsivilisatsioon, Sichult Enablement (teise sõna tõlkimine jäägu proffidele), milles elab ultra-rikas tüüp Veppers. Too suudab mõrvata ühe talle kuuluvatest võlaorjadest - noore tütarlapse (pikk nimi lühikeseks) Lededje. Aga üllatus-üllatus: tüdruku ajusse on Kultuuri laeva Aru istutanud seadme, mis teeb temast virtuaalse tagavarakoopia ja edastab selle surmahetkel lähimale Kultuuri laevale.

Kuna lugemisrõõmu ei saa ju lõplikult röövida, siis võib öelda, et suur osa loost ongi seotud eluga pärast elu (eestlane vist ütleks Hauatagune Elu; ingl.k. termin Banksil on Afterlife). Erinevatel tsivilisatsioonidel Galaktikas on erinevad Hauatagused. On Taevad, aga on ka Põrgud. Ja paljud arenenud tsivilisatsioonid ei kiida Põrgute olemasolu heaks. Lõpuks otsustatakse pidada maha korralik virtuaalne sõda (War in Heavens), mille tulemus otsustab, kas Põrgu-Pooldajatele jääb luba oma väärastunud hobi edasi pidada või tuleb neil alluda Põrgu-Vastaste nõudmisele Põrgud likvideerida.

Loomulikult segab ennast asjasse Kultuur, mis on küll teadaolevalt Põrgute vastu, kuid ei osale sõjas (otseselt), asjasse saab segatud nii Eriolukordade Sektsioon, erakust sõjalaev, Kultuuri osa mille nimi eesti keeles võiks olla nt. Puhka Rahus :) (ingl.k. Quietus), veidi maniakaalsete kalduvustega sõjalaev Jäädes Väljapoole Normaalseid Moraalseid Piire (Falling Outside The Normal Moral Constraints), trobikond reaalseid, virtuaalseid ja korduvalt reinkarneeritud tegelasi. Aktsioon, suured laevad, kosmoseooper jne. Lõpp pole sugugi ühetahuliselt rõõmsameelne ja õnnelik. Huvitav kindlasti.

Võiks olla 5-vääriline. Kuid nii oli nii vihastamapanevalt raske lugeda, et kättemaksuhimu rahuldamiseks paneks "3". Mis seal`s ikka. Õigluse huvides siiski 4... Sest kõige selle tohuvapohu keskelt aimub ikkagi üks hea raamat.

Teksti loeti inglise keeles

Üldiselt mulle Banks ja tema Kultuuri-sari meeldib. Seekordne on aga nii fragmentaarne ja detailirohke, et lugeda oli piin: jõuad just süveneda võlaorja Lededje ja tema antagonistist peremehe Veppersi tegemistesse, kui kirjanik heidab su ei tea miks ja ei tea kuhu. Mitte üks raas ei huvita ei virtuaalne põrgu ega taevasõda põrgupooldajate ja põrguvastaste vahel. Jama. Kui üle seitsmesajaleheküljelisest raamatust saaks lugeda vaid kolmandiku (Ledeje liini), annaksin hindeks viie. Nüüd mitterahuldav, kaks.

Miks mitte üks. Sest kirjutada mees oskab ja pole põhjust tema teoseid niisama madalalt hinnata kui grafomaanide töid või ulmelist poliitpropagandat.
Teksti loeti soome keeles

Kuna polnud hulk aega mitte midagi kultuurset lugenud, siis haarasin riiulilt pihku juba paar aastat tagasi soetatud "Surface Detail" raamatu. Kultuuri sari on mulle ka seni meeldinud ja ka käesolev raamat ei valmistanud pettumust. Hinde tõmbab antud juhul alla ka teiste poolt kurdetud erinevate liinide üleküllus. Kuid kuna Banksi tase ulmekirjanduses on kõvasti üle keskmise, siis hindeks on pigem "4++"
 
Raamatut soovitaks lugeda kõigil, keda painab küsimus: "Mis Kultuurist edasi sai/saab?". Üldpildile lisatakse päris palju infot, poliitikat ja värve juurde.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

"Tiffany Aching" + "Kärbeste jumal" + "Pipi Pikksukk" + "Aarete saar" + "Rapanui vabastamine..."
Mõnus lugemine, kuid tegelikult ei saanudki hästi aru, mida kirjanik selle raamatuga saavutada tahtis. Ootused olid palju suuremad.
 
Teksti loeti eesti keeles

See jutt oli Matthew Hughesi poolt kirjutatud kogumikku "Rogues" (mis anti välja George R.R. Martini ja Gardner Dozoisi poolt). 
Wikipedia andmetel mõeldi tegelaskuju (hädavaresest varas) algselt vaid "Rogues" kogumiku jaoks, kuid autor nägi selles tegelases potentsiaali ja kirjutas talle hiljem lisaks veel 8 juttu. Koos on nad ilmunud kogumikus "9 Tales of Raffalon". Võibolla loeks millalgi ka neid.
Jutu stiil ja maailm on midagi Pratchetti kettamaailma ja Abercrombie "Esimese seaduse" maailma vahepealset.
 
Teksti loeti inglise keeles

Tegu on "Pikkmaa" sarja viienda ja viimase raamatuga. Ma jätsin selle sarja 3nda ja 4nda osa vahele, sest ei viitsinud Baxterit ülearu lugeda. Sama on teinud ilmselt ka muud lugejad, sest kolmandale osale eksisteerib hetkel 2 arvustust ja neljandale osale 0 arvustust, kuigi need raamatud on eesti keeles ilmunud 5-7 aastat tagasi. Soovitan sama taktikat ka teistel lugejatel ja võibolla tasub ka viimane osa üldse lugemata jätta. 
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu lugesin "Pikkmaad", kuid see oli liialt tuim raamat ja sarja ennast ma edasi enam ei lugenud. Nüüd aastaid hiljem olin sunnitud esimest osa uuesti üle lugema, et saaksin alustada teise osaga. Ühtlasi imestan,et miks ma esimesele osale aastaid tagasi hindeks "4" panin. Toda hinnet ma muuta ei viitsi. Aga kuna teine osa oli umbkaudu sama nüri, siis panen teisele osale hindeks "3".
 
Teksti loeti eesti keeles

Esimene osa oli kindel viis. Teine osa on aga minu arust veidi viletsam.
Eelmisel osal oli 80ndate nostalgia põhjendatud, järjes aga enam mitte. Autor oleks suutnud teise osa intriigid kokku treida kasvõi 1930ndate (või 2030ndate) nostalgiaga.  Või kasutades hoopis mingeid muid võtteid. Aga kahjuks ta ei suutnud seda teha ja lugeja üleujutamine Tolkieni-Hughes'i kultuuripärandiga osutus erakordselt tüütuks.
Teksti loeti inglise keeles

Kuna polnud hulk aega mitte midagi kultuurset lugenud, siis haarasin riiulilt pihku juba paar aastat tagasi soetatud "Surface Detail" raamatu. Kultuuri sari on mulle ka seni meeldinud ja ka käesolev raamat ei valmistanud pettumust. Hinde tõmbab antud juhul alla ka teiste poolt kurdetud erinevate liinide üleküllus. Kuid kuna Banksi tase ulmekirjanduses on kõvasti üle keskmise, siis hindeks on pigem "4++"
 
Raamatut soovitaks lugeda kõigil, keda painab küsimus: "Mis Kultuurist edasi sai/saab?". Üldpildile lisatakse päris palju infot, poliitikat ja värve juurde.
Teksti loeti inglise keeles