Veider lugu. Mõnes mõttes ei meeldinud mulle seal üldse midagi: kahemõõtmelised tegelased, palju (peamiselt ulmelisi) erivõimeid ja maailmaomadusi, millest enamikku puudutatakse vaevu-vaevu ja ülejäänud võiksid ka olemata olla, intriigid ja saladused, mis nagu algatatakse ja millest siis üle sõidetakse, ei saa ei asjade olemusest ega arengust sotti - ja samas ... MIDAGI selles oli. Umbes nagu ma noorena jäin telekast vaatama, kuidas Angelique looride lehvides kõrbes ringi sõidab, jäin ka seda lugu lugema, silmad pärani ja sees "OMG, niimoodi saab ka teha?!"
Ja noh. Ilmselt kirjeldustes ja kiires tegevusearengus, armuromantikas ja telepaatias kokku ikkagi oli midagi, mis mu ära rahuldas.
Ja noh. Ilmselt kirjeldustes ja kiires tegevusearengus, armuromantikas ja telepaatias kokku ikkagi oli midagi, mis mu ära rahuldas.