Kasutajainfo

Nicola Griffith

30.09.1960-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Nicola Griffith ·

Ammonite

(romaan aastast 1993)

Hinne
Hindajaid
0
0
1
0
1
Keskmine hinne
2.0
Arvustused (2)

Kuivõrd autori ainsa teise teose mõisted ("mirror" tähendab teatud liiki sõdurit ja "burnstone" maaalust põlengut) esinevad ka siin, on kardetavasti tegemist inimesega, kelle pagas ongi üks idee, mille ümber on ta nüüd suutnud 400 lehekülge teksti produtseerida. Kõigepealt - õieti pole tegu ulmega. Raamat ei ole ulme ainult sellepärast, et tegevus toimub teisel planeedil, kuhu peategelane Maalt kohale lendab. See on peategelase, Marghe, eneseleidmise lugu. Selles valguses keskpärane naistekas - pean kahetsuse ja häbiga ;-) tunnistama, et olen neid eesti keeles mõnda lugenud ja tuleb tuttav ette - kui autor ikka on nõuks võtnud midagi tõestada, siis küll ta sinna välja jõuab. Vahendeid valimata. See, kas tulemus ka usutav tundub, on kindlasti teisejärguline.Niisiis tegemist on planeediga Jeep, kuhu on kunagi ammu läinud inimesed maalt ja kus elab sellal, kui nad sajandeid hiljem taasleitakse, umbes miljon naist. Uurimisgrupp loob tugipunkti ja saab tabatud raskest viirushaigusest, mis tapab viiendiku naisi ja kõik mehed. Kehtestatakse garantiin, need, kes olid planeedi pinnal, jävad sinna, kuni leitakse midagi viiruse vastu. Viis aastat peale seda läheb peategelane planeedile, et uurida, kuidas nad paljunevad ja ühtlasi on ta vaktsiini katsejäneseks. Elavad need inimesed rauaaja tasemel. Marghe läheb, aisaks relvaks nuga. Kohalikel siis hea ta kinni võtta ja paeaegu maha lüüa, pääseb ta pooljuhuslikult. Õestub järgmise hõimuga, vaktsiin saab otsa, põeb haiguse läbi. Viirus on selle teose "jumala hingus", mille abil ta peale tervenemist on suuteline eelmiste põlvkondade mälus sorima ja koos teise naisega, kellesse ta armub, vastastikku tolle müstilise jõu abil teineteise kromosoome mõjutama, et selliselt koos sündivad lapsed (soestre) ei oleks ema geneetilised koopiad. Algusest peale on planeedil olijate kohal oht, et "Pahad" tüdinevad, lasevad õhku olulise satellidi ja jätavad nad saatuse hooleks. Juba palju enne leiabki aga Marghe, et seal on ta kodu, et mööda seda primitiivset maaima ringi rännata ongi see, mida ta elus teha tahab. Teos on täis oigamapanevaid ebaloogilisusi stiilis - kui usuhullud Maa sõdureid (noid mirroreid) kaigastega ründasid, oli parasjagu torm ja relvad ei toiminud (maalased ei ole viie planeedil oldud aasta jooksul aru saanud, et torm (peab see vast torm olema!) mõjutab nende süsteeme, esmajoones relvi, mis ongi selleks ehitatud, et igasugustes tingimustes toimida?!?). Psühholoogilises plaanis käis ainult sellise ürgaegse naiste maailma tõestamine. Ulmevallas ühtegi uut ja huvitavat ideed ei leidnud. Kahju raisatud ajast.
Teksti loeti inglise keeles

Ammonite on kerge sotsioloogilise kallakuga ulmelugu. Peategelane, antropoloog Marghe Taishan saadetakse planeedile, kus enam kui 300 aastat tagasi juhtus midagi enneolematut - tundmatut tüüpi ülinakkav viirus tappis asukate hulgas kõik mehed ja umbes 20% naistest. Sellest ajast saadik on see planeet olnud karantiinis ja igasugused kontaktid sellega on puudunud.
Hiljuti aga saatis üks suurfirma sinna uurimisrühma, mida ootas ees kaks üllatust - esiteks olid kunagiste asukate järglased (kõik ainult naissoost) ikka veel elus ning samuti oli ikka veel aktiivne ka viirus. Ka uurimisrühma kõik mehed surid viiruse kätte ning ellujäänud naised jäid planeedile, nüüd veelgi tugevamasse karantiini. Marghele antigi sellega ülesanne testida eksperimentaalset vaktsiini viiruse vastu, millega kaasnes võimalus uurida planeedil sajandite jooksul tekkinud unikaalset ühiskonda... 

Alustuseks peab kohe ütlema, et paralleelid Ursula K. Le Guini kuulsa teosega "Pimeduse pahem käsi" (mis on minu üks isiklikke lemmikuid) on üsna ilmsed. Mehi tapva viiruse tulemusena tekkiva "naiste maailma" idee on aga kõige tuntuim ilmselt Joanna Russi töödest (mille suhtes on mul väga vastakad arvamused). See äratas minus huvi vaatamaks, kuhu Griffith selle teema viib. 

Võib öelda, et mulle autori töö üldjoones meeldis. Griffith on loonud korralikult läbi mõeldud maailma, mis pole utoopia ega düstoopia, moraali- ega satiirilugu. Paljud samadel teemadel kirjutavad autorid kipuvad tihti loost tegema nüri instrumendi, millega lugejale lagipähe lajatada. Siin seda probleemi ei eksisteeri. Kohati on küll tunda primitivismi liigset õilistamist, aga selle kõrval on ka piisavalt palju reaalsemat tooni, et see häirima ei hakkaks. 

Kõige nõrgem osa raamatus on minu jaoks aga peategelane ise. Sisuliselt on see teos tema eneseotsingu lugu, mis ei ole paraku eriti huvitav. Raamatu keskkoht, mis ainult sellele keskendubki, liikus mu käes vaevaliselt ja tekitas soovi lehti lihtsalt edasi keerata. Ka peamine kõrvalliin uurimisrühma juhi ja suurfirma konfliktist ei ole mahu ja sisu poolest tasakaalus. Parimateks tegelasteks on minu arvates hoopis põhjamaise rändrahva juhid Aoife ja Uaithne, kelle lugu kui peamist vastandust peategelasele oleks võinud palju rohkem laiendada.

Üldiselt aga kannavad tugevused selle loo nõrkustest üle. Mulle meeldis, et autor oli tuntud ideede põhjal teinud midagi head ja selgelt eristuvat. Ning loobumine soolise olemuslikkuse teemast ning selle asemel inimolemuse rõhutamine oli minu jaoks kiiduväärt - seda veel raamatus, kus pole mitte ainsatki meessoost tegelast.

Hinnang (miinuseid arvestades): 6/10

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: