Kasutajainfo

Philip Nutman

1963-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stephen King ·

The Library Policeman

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Raamatukogupolitseinik»
Tallinn «Kupar» 1995

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
7
12
3
3
Keskmine hinne
3.267
Arvustused (30)

Taiesti normaalne raamat, pole midagi oelda. Mulle meeldis eriti Kingi humoori- kas stiil.Ka tegevus ei olnud paeris tava- pa"rane. Soovitan soojalt.
Teksti loeti eesti keeles

Säherdune keskmine kirjatükk, kus miski pahategelane ja miski politsnik üritavad igasuguseid jubedusi korda saata. Millegi erilisega ta silma ei paistnud seejuures. Oli sihke tüüpiline õuduk, millelaadseid loetud ja nähtud juba küll ja küll. On miski(d) tegelinski(d), kes juhtu(b)(vad) valel ajal valesse kohta sattuma ja ongi miski luupainaja kallal kohe. Loen parema meelega enne uuesti "Surmahotelli" (The Shining) läbi, kui uuesti selle kallale asun.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldinud. Üldse kohe ei meeldinud. Olen täiesti nõus, et selline madalatel instinktidel mängimine on õudukakirjutaja jaoks väga tulus tegevus, kuid kui tahetakse natuke paremini kujutada Hea ja Kurja vahelist võitlust, võiks selliseid madalatasemelisi vahendeid mitte nii ohtralt pruukida - kuidagi sopakalikuks läheb asi muidu. Ühesõnaga - kellele meeldib selline räigem stiil, võib lugeda, kes aga ülalmainitud võitluse filosoofilisemate aspektide vastu huvi tunneb, vaadaku Le Guini ''Meremaa'' triloogia poole hoopis.
Teksti loeti eesti keeles

Kupar on võtnud ette Kingi 90-ndal ilmunud kogu ''Four Past Midnight'' ja kukkunud sealolnud lühiromaane eraldi teostena välja andma (Lisaks käesolevale siis ka Salaaken, Salaaed). Kummaline valik hetkel, kui enamik Kingi tähtsamatest teostest on veel oma järge ootamas. Või loodetakse sellise strateegiaga enda poole võita lugejad? Pole ka kindel, kas see protseduur jätkub, s.t. kas tõlgitakse ära ka kaks ülejäänud juttu või ''aitab sellest küll''. Raamatukogupolitseinik on tegelikult üsna loetav raamat. Minu arust on siin raamatus põimuvad elemendid korralikult tasakaalu seatud. Lapsepõlve psühhotrauma, kuri tulnukas, kummituste maailm ja argielu. Ja asetakski ta senitõlgitud Kingi seos Shiningu järel paremuselt teisele kohale. Peaaegu et isegi meeldiv.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat, mille lugemist ei kahetse. Stephen Kingil on omapärane stiil ja seda võis kergelt ära tunda ka selles raamatus, kuigi nende tõlgetega ju on nii, nagu on. Pooli asju ei suudeta talutavasse eesti keelde nii ümber panna, et säiliks originaalkeeles väljendatud põnevus. Sellest on kahju. Raamat ise oli põnev ja huvitav, kasutatud oli mitmeid elemente, mida võib kohata SK teisteski raamatutes. Kursiivis teksti tegelaste mõtetega oli tükk maad vähem, kui "The Shining"us, mis jällegi hea, sest kõike ei ole võimalik tõlkida ja nii läheb seegi haige mõte, mis seal oli, kaduma. Kel võimalik, soovitan lugeda inglise keeles, annab palju juurde.
Teksti loeti inglise keeles

Noo ei olnud yldse Kingilik, kuidagi väga mage oli ja ei saanudki aru, et oli nagu õudukas või midagi taolist.Nagu mingi kuiv romaan kellegilt algajalt. Ning jälle see tõlge!! Ei suvatsenudki uurida, kes see tõlkis.Imestan, et kolm andsin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

See raamat polnud nagu üldse Kingi moodi. Oli tas küll õudust ja ootamatusi, aga ikkagi oleks nagu kellegi teise kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tahaks küll minna labaseks, aga see raamatu lõpp segatud seksiga on küll täielik jama. Ideed oleks pidanud paremini realiseerima.
Teksti loeti eesti keeles

Lapsepõlve psühhotrauma ja raamatukogupolitseinikud. Esimene võib-olla kuulub eestlastegi maailma (kindlasti on mul endalgi mõni taoline trauma, ainult hetkel ei tule ühtegi meelde, loomulikult ei pea ma silmas seksuaalset ärakasutamist, traumasid ju palju), kuid minu teada pole meie kultuurikeskkonnas kunagi olnud juttu teisest aspektist. Vähemalt mitte minu ringkonnas. Tean, et üsna paljudes maailma riikides seesinatsed tegelased ringi tammuvad, kuid Eestimaal pole veel ühtegi kohanud. Ilmselt seepärast jäi teose sisu minu jaoks võõraks, teise maailma kuuluvaks. Ta ei muutunud osaks minust, ei muutunud reaalseks, millekski niisuguseks, mis võib-olla tõesti juhtuda võib. Ning kui see juhtub õudusromaaniga, siis on sellest tõesti kahju. Sest oma mõju saavutamiseks peaksid nad ennekõike mõjuma reaalselt.
Teksti loeti eesti keeles

Järjekordne tõestus, et King on meisterlik stoorikuduja ja hea ninaga õuduseotsija. Nii tema teoste järgi tehtud filmide ja selle raamatu puhul eriti, tuleb tunnistada, et oskab ta asja häsiti käima lükata, tegevust pinevamaks kruttida ja põnevust koguda...ja siis jääb kogu lugu hetkeks õhku rippuma, tardub. Sõnaga, algus meeldis, siis kippus venima ja lõpuks läks päris jamaks. Ilmselt üks teisejärguline King.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Raamat tundus kuidagi nilbe. Üldiselt olen seda ka teiste SK raamatute juures tähele pannud aga siin torkas see eriti silma. Muidu sisul polnud väga vigagi.
Teksti loeti eesti keeles

Kena. Eesti kontekstis pole raamatukogupolitseiniku müüti kohanud, sellepärast jäi jutt natuke kaugeks. King on ikka väga ameerikakeskne. Aga: laiatarbepsühholoogia kasutamine on täiesti omal kohal (lagrits!). Soovitan soojalt, eesti keeles on Kingi raamatuid isegi vähe.
Teksti loeti eesti keeles

Adrifted arvab, et väga hea raamat oli. Lapsepõlve oli hästi tabatud, mingi mahajäetud tsirkuse laadne õhkkond jäi raamatust meelde. Väga huvitav. Jätsin raamatukogust laenatud eksemplari veidi kauemaks enda kätte, ootasin, et ehk juhtub midagi, kuid õnneks meil raamatukogupolitseinikke ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Paremuselt teine eestikeelne King. Just. Selline armas lugu pisilinnast, kus palju probleeme ja madalaid instinkte. Jah, mingit filosoofiat seal kyll ei olnud, aga kas peab seda siis igasse teosesse jaguma? Teoses po~imusid mo¤usalt mitu teemat - nagu ko~igis Kingi paremais teostes. Seda kudumit, varjatult kootavat maalilikku vaipa tegelikkusest - vo~i vähemasti tegelikkuse na"htavast osast, po~imitakse kogu teose vältel yha edasi, yha keerukamalt ja keerukamalt... See on taoline raamat, mille lugemist ei jää kahetsema. Mis sellest, et käest paned ta kergendusohkega - kui vajad tugevaid tundeid, siis vo~tad selle taas pihku. V”o~i lähed siis o"o"sel kuhugi ekstreemsemasse kohta jalutama.Kuna raamatut on aga ohutum ja mugavam lugeda, siis ... näpud villi!
Teksti loeti eesti keeles

Üks pisuke ideeräbal ja palju-palju juttu. Ikka seesama kitsuke maailm, minevikupaine - ja hakkabki juhtuma. Ei mingit seletust, asjad lihtsalt on üleloomulikud, muudkui käiakse tallatud radu, nii tegelaste, kui SK mõttes. Jah, on õnnestunud kirjeldusi, õhkkond päris hea, kindlasti võib keegi lugeda ja nautida, aga millalgi vist selle raamatuga tõotasin endale, et ma ei hakka enam iial oma aega SK-ga raiskama.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatukogupollarid võivad ju eestlastele võõraks jääda (ja ehk reaalsuse mõttes jäävadki!), kuid lapsepõlvehirmud on minu meelest kuidagi universaalsed. Kummitavad inimesi nii siin- kui sealpool ookeani. Raamat oleks olnud kohe mage, kui SK oleks hirmutaja lihtsaks kommionuks ristinud. Õnneks seda ei juhtunud ja lugemiselamus jäi alles. Mitte mingil juhul raisatud aeg.
Teksti loeti eesti keeles

"Raamatukogupolitseinik" on minu loetud raamatutest abituim katse "hästi õudne" olla. Ja sellega on hakkama saanud autor, kelle puhul sageli kasutatakse epiteeti "Master of Horror"! Oletan ja loodan, et see romaan on naljanumber nii psühholoogide, pedofiilide, raamatukogutöötajate, politseinike kui kirjandusspetsialistide silmis.
Teksti loeti eesti keeles

Kolm miinus. Mulle ei meeldi, kui kirjanik püüab lugejat šokeerida-see on justkui üleoleva suhtumise tunnus. Lisaks kohatine sentimentaalsus ja üldine ebaoriginaalsus-võib-olla on see minu viga, ent kohati meenutas kahtlaselt Dicki "Ubikut", näiteks viidi mõlemas raamatus läbi erilend Des Moainesi-kõik see annab kokku üsna tüütu jänkikompoti.
Teksti loeti eesti keeles

Üks vastikumaid raamatuid üldse mida kunagi lugenud olen. Ja kätte võtsin ta kuna üritasin endale sisendada, et autorit (King) ei tohi vihata ühe raamatu põhjal. Võtsin siis eesmärgiks lugeda vähemalt ühe veel (esimene oli vast Misery). Ja kahjuks leidsin, et Kingi enam lugeda ei taha.Kuna raamatut lugesin ammu, siis meeles vaid seksuaalse ahistamise täpne kirjeldus ning ainuüksi selle eest madalaim võimalik hinne.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud kohe üldse hea lugu. Algus venis ja lõpp oli väga kiire, nii et õieti ei saanudki aru, mis täpselt juhtus. Ega ei tahagi teada, kui ausalt öelda... Mitmed motiivid ja tegelaste käitumised korduvad, st neid võib kohata Kingi suurtemates raamatutes. Kordab ennast ja seda oli seetõttu - kergelt öeldes - piin lugeda. Ootasin, et lugu tiirleb rohkem raamatukogupolitseiniku ümber, aga see jäi rohkem kõrvalharuks. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tegu nõrga looga - ma ei usu, et originaalkeeles lugemine väga palju päästaks. King on kirjutan palju head, aga samas palju s****. See kuulub viimase hulka. Üksikud positiivsed seigad olid, aga tervet lugu nad kaugeltki ei päästa.
Teksti loeti eesti keeles

Jälle üks nendest "ilmselt olen kunagi lugenud" tüüpi raamatutest. Kusagil keskkoolis see ilmselt näppu jäi, mälestused olid... hägusad pehmelt üteldes. Eelmine nädal jäi Haapsalus Samaaria misjonipoes näppu, vaatasin tükk aega ja mõtlesin, et kas tasub kuna seesama hägune mälestus rääkis napakast, lollakast ja lahjast Kingist. Samas 50 senti polnud palju mälu värskendamiseks. Pealegi on ka lurrivõitu King tegelikult täitsa mõnus.



Kusjuures see raamat võiks mõnes mõttes siinsetele raamatukoguhuntidele huvi pakkuda. Endal on küll raamatukogudest erandlikult head mälestused, antud juhul räägib kirjanikuhärra siis ühest väga sadistlikust tegelasest, kes muuhulgas käib ja laenutajaid, eriti lapsi, terroriseerib. Sisu poolest on raamat üsna lihtsake seega väga pikalt ei tahakski sellel peatuda. Üldiselt on see päris lahe maailm, mille King on loonud - jah, visandlik ja napp aga huvitav ikkagi.


Kusjuures raamatu alguses on ka juttu sellest, kuidas ta sellise ideeni jõudis. Päris huvitav oleks kuulata, kuidas oli elu siinkandis raamatukogudes kuue- ja seitsmekümnendatel, kas siin hirmutati lapsi, et nad raamatud alati õigel ajal tagasi tooks? Eks King teeb seda, mida ta hästi oskab - otsib (enda) minevikust välja meeldejäävaid detaile ja keerab mõnuga vinti peale. Aga eks on ka siinkandis nõuka-ajal olnud väga tumedaid toone, kasvõi kui muinasjuttude peale mõtelda.


Lugemist ei kahetse aga on kahtlemata kõige kehvem King, mida lugenud olen. Aga noh, edasi saab ainult paremaks minna.


Teksti loeti eesti keeles
x
Jaanus Arumaa
26.06.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Kuigi ladina-ameerikliku "seebi" jooned ilmnevad üha teravamalt, oli huvitav. Ootan halva eelaimdusega järgnevaid osasid...
Teksti loeti inglise keeles

Kui lugeda Amberi osasid ajaliste vahedega, on tore meeldetuletusena igas raamatus saada lühiülevaade varem toimunust. Kui aga lugeda raamatud läbi järjest, siis rõhutavad taolised ümberjutustused tunnet, et tegemist on mingi seebiseriaali stsenaariumiga. Tegelastel kasvavad käed-jalad-ninad-pead jne... uuesti külge ja läheb algusest peale sama trall lahti. Tore, et läheb, endiselt on meelelahutuslik lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

No ei meeldi mulle jutud. Seetõttu on veidi ebaõiglane neid hinnatagi, aga kuna ma tõesti proovisin ennast neid meeldima panna - lugudes on ikka tavaliselt mingi huvitav point sees ning harivuse aspektist vaadates peaksid nad reeglina pikaks venitatud romaanidega võrreldes palju kasulikumad olema, siis võtsin suvalise jutuna antud pisipala ette.

Ja pettumus. Räägib ühes arheoloogist, kes avastab ja tõestab ära, et kõik jutud viikingitest ja nende Ameerika reisidest on fabritseeritud 19.sajandil mingite fännide poolt. Ja kuigi see on nii sensatsiooniline avastus, ei tunne ta sellest mingit rõõmu ja nukrutseb.

Mõttetu? Mõttetu.

Teksti loeti inglise keeles

Vonnegut on autor, kelle puhul olen ise alati kindel, et võttes ka suvalise teose ette, ei pettu ma kunagi. Isegi kui mõni tema teos tundub olevat kirjutatud liiga sügavas hullumeelsushoos, on selles alati paar kohta, mis annavad selle lugemisele mõtte ja kulutatud ajale väärtuse.

Slaughterhouse Five, peale kõige muu, ei ole ka Vonneguti suvaline teos. Lugege seda rohkem kui üks kord.

Teksti loeti eesti keeles