Kasutajainfo

Suzanne Palmer

Teosed

· Fred Saberhagen · Roger Zelazny ·

Coils

(romaan aastast 1982)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
2
0
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (3)

Peategelane elab algul mõnusat elu - ei tea kust laekub tema pangaarvele pidevalt raha, tööl käima ei pea. Peagi ta avastab, et tema mälestused ei klapi hästi tegelikkusega ning kahtlustades, et ta mälu on "välja vahetatud", hakkab asja uurima. Varsti selgub, et ta on unikaalne inimene, kes saab luua telepaatilise (?) side arvutustehnikaga, leidub ka teisi eriliste võimetega inimesi. Raamatu tegevuseks (paras märul) ongi oma "kadunud mälu" otsimine. Lõpplanendus oli põhijoontes üsna läbinähtav, ka tekst ise ei haaranud eriti kaasa (muuhulgas hakkasid lõputud "click-click"-id tekstis lõpuks juba ärritama).Tükk aega kõhklesin, kas panna hindeks 4 või 3, aga vahepeal lugesin üle "Amberi üheksa printsi" (seekord eesti keeles) ja selle kõrval üle kolme küll ei raatsinud panna.
Teksti loeti vene keeles

Aastat kaks lugemisest ja sisust ei mäleta enam suusrt midagi, kuigi lugemise ajal nagu konkreetselt ei häirinud. Ajaviiteks lugeda kõlbab. Zelazny kohta aga ikka nõrgavõitu.
Teksti loeti inglise keeles

Alustama peaks sellest, et kuigi internetis liiguvad tuhandetest ulmeromaanidest koosnevad paketid, pidin ma Coilsi lugeda tahtes ikkagi venekeelse tõlkega leppima. Ausalt öeldes alustasin ma selle – tõlke siis – lugemisega aastaid tagasi, aga esimesed leheküljed kuidagi ei haaranud ja sinna ta jäi. Hoiatavaid eelaimusi on ju palju: kahasse kirjutatud teoste puhul ei saagi autorid eriti kõrgeid eesmärke seada. Pigem on tolle perioodi kohta jäänud mulje, et jõudusid ühendades püüti väiksema vaevaga saada müügikõlbulik kokteil, mis samas ei sarnaneks liialt kummagi autori juba tuttavate stampidega. Teiseks on Zelazny & Saberhageni ühisloomingus ka väga nadi Black Throne (jah, kas ma polegi seda arvustanud?) – kirjutatud küll hiljem, loetud aga juhtumisi varem. No ja Zelazny osalusel kirja saanud Donnerjack oli nii õnnetu, et pani arvama – parem, kui meister Z oleks end arvutiteemadest eemale hoidnud.

Niisiis tuli lugemiseks läbi murda mitmest eelarvamusest – ja ega eelmised arvustused kah just ei julgustanud. Siiski oli imho tegemist huvitava lugemiselamusega. 82 ilmunud teose tegevusajaks on 90ndate keskpaik, mitte mingi suvaline tulevikuhetk. Seega on autorid jõudu katsunud konkreetse ennustusega. Ja nagu sellistel juhtudel ikka, on ennustused mõnes osas ülioptimistlikud ja mõnes jälle liiga pessimistlikud. Arvutid kõikjal ümberringi ja väga vähe asju, millele (kõiki arvuteid juhtida suutes) ligi ei pääseks – suht õige. Elektrimootorid sisepõlemismootorite asemel, autonoomselt ja inimese sekkumiseta pikki vahemaid läbivad liikursõidukid – ennatlik, esimesed katsed käivad alles praegu. Inimese kontroll kõigi fiskaaloperatsioonide üle – milleks, arvutid said krediitkaartide lugemisega juba suurepäraselt hakkama. Ja nii edasi – juba siis ühe tulevikunägemuse kontrollimisena huvitav lugemine.

Teiseks, küberpunk enne küberpunki. Raske öelda, kuidas asi tegelikult oli, aga kui eeldada, et inimesed enne loevad, kui kirjutama hakkavad, siis võiks Coilsi pidada mitmete teemade eelkäijaks: elektroonilistest pangapettustest alates ja tehisintellekti kehastumise ning surija teadvuse ‘arvutiprogrammiks’ muutumisega lõpetades. (Hmm, harrikingolik tervenemine jumaliku vaimu sekkumise läbi on küll teisest ooperist.)

Stoori on muidugi suht triviaalne – järjekordne zelaznylik mälukaotusest toibumine; poiss, kes pole tüdrukusse isegi mitte eriti armunud, aga kui pahad tüdruku konfiskeerivad, lammutab poiss tüdruku tagasisaamiseks väga palju loomu poolest ikka päris lagunematuid asju ära; eetilistest hoiakutest on ainult head ja pahad, ei mingit tasakaalu otsimist nende vahel.

Teksti loeti vene keeles
x
Raimond Raiskaja
1976
Kasutaja rollid
Viimased 21 arvustused:

Aastat kaks lugemisest ja sisust ei mäleta enam suusrt midagi, kuigi lugemise ajal nagu konkreetselt ei häirinud. Ajaviiteks lugeda kõlbab. Zelazny kohta aga ikka nõrgavõitu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimesi raamatuid mis sai inglise keeles ette võetud. Sellest tulenevalt ilmselt ka natuke kahvatum mulje. Kangelane isegi Zelazny kohta negatiivsevõitu. Muidugi eks tal need tegelased kõik kalduvad omaenda lahinguid eelkõige pidama ja hea kurja piiri mitte liiast teravdama. Jacki puhul muutub aga maailma vastu ette võetud erasõda kuidagi äärmuslikuks.
Teksti loeti inglise keeles

Noh ega see asi nüüd nii hull ka pole. Omal ajal ilmudes väga sügava mulje jättis. Hiljem on küll kahvatumaks muutunud Zelazny teiste asjade kõrval. Lugu võibolla natuke lihtsavõitu jah (Zelazny kohta). Kohal on aga vanameistri stiil ning pimedast julmast maailmast maalitud pilt jääb kokkuvõttes piisavalt mõjuvaks.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole segane. Ei ole venitatud. Ja illustratsioonid on ka kenad. Selline täiuslik raamat. Natuke kurb, natuke naljaks. Piisavalt palju kaasa mõtlema panevat ja muidugi klassikalised Zelazny stiilis kangelased, kellel on tihti kombeks aeg maha võtta ja maistele naudingutele (eriti suitsetamisele) anduda. Ja siis veel Sami jutlus munkadele jne jne jne
Teksti loeti eesti keeles

Njaa.Nagu ma kuulnud olen suisa mingi kultusteos olnud mingites ringkondades. Et indiviidi areng ja vabadus ja masside tühisusest kõrgemale tõusmine jne. Pelevini eraku ja kuuevarbalisega võrreldes jääb ikka kehvemaks kõvasti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemisest saab nüüd oma kolm aastat, aga midagi on ikka veel meeles. Oli vist mingi vana teener sellel rüütlil, kes nagu evolutsiooni käigus inimesest lahku läinud liini esindaja oli. Liigimälu ja pika elueaga.Ajaviiteks hea. Tugev kolm.
Teksti loeti inglise keeles

Või et ökoloogiline ulme. Loomad, olgu nad nii psi tundlikud kui tahes, põgenevad võimaluse korral ohu eest. Seiklusjutuna kõige halvem ei ole. Väärtust tõstab kurb tõsiasi, et järgmised osad on veel tunduvalt kehvemad, eriti teine.
Teksti loeti eesti keeles

Mitte, et ma ennast eriti vaimuhiiglaseks peaksin, aga Kalev Kaarna on minu arust küll täielik jobu. 12.05.2003.Pean vabandama. Ühe kirjatüki põhjal inimest jobuks nimetada pole ilus. Kirjatüki hinnet vabandus siiski ei muuda.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu esimene pool ei üllata küll millegiga.Täiesti tavaline action. Vapper kangelane peksab pahasid j.n.e.Teine pool on aga päris asja- lik. See viib hinde palli võrra kõrgemaks.
Teksti loeti eesti keeles