Kasutajainfo

Kadri Umbleja

Teosed

· Kadri Umbleja ·

Kollaborant

(jutt aastast 2018)
https://www.ulmeajakiri.ee/?jutt-kollaborant

ajakirjapublikatsioon: Reaktor
  • Reaktor
Hinne
Hindajaid
0
1
1
0
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (2)

Mõõdukalt põnev.
 
Ettearvatav (sestsaati, kui ma sain aru, et Iva on naissoost ja loos hakati otsima võimalikku reeturit, olin kogu aeg autori tempost kaks sammu ees ja "jah, ma teadsin ju seda juba"). Ülepakutud emotsioonidega, kõik tuleb kaks palli kangemana (viiepallisüsteemis), kui minu kogemuse järgi elus oleks ja olla võiks, inimesed on lihtsalt nukud, tunnete pillutada.
 
Aga samas just see emotsionaalsus, just see arutus on selle jutu sees ja juures sümpaatne. Et tegelased võivad küll olla tobedad, aga nad on elus, ja autor julgeb panna nad toore ja vabisevana pannile meie ette. Liiga palju on neid ülemäära tarku, ülemäära loogilisi isikuid kirjanduses, ja huumorit ja ülelibisemist kohtades, kus iga normaalne inimene midagi tugevat tunneks. 
 
Draama, mis väärib draama nime. Inimsüdamed ja nende rumalus. Need on siin jutus - ja see on HEA asi, mitte halb. 
 
Aa, mis jutus veel on? Võimulklass Pahad, Vastupanuliikumine, reeturi otsimine ja leidmine Vastupanijate killast, reeturi sisekaemus. 
 
Kõik.
Teksti loeti eesti keeles

BAAS ei luba kahjuks komakohtadega panna, nii et BAAS-is jääb minu hinne nelja peale, kuigi pean ütlema, et minu jaoks see oli tugev neli. 
Mis mulle meeldis? Setting, ma muutun üsna erapoolikuks, kui tegevus leiab aset postapokalüptilistes maailmates või düstoopiates, ja just düstoopiat autor kirjeldabki. Veel meeldis mulle see, et ulmelisel taustal pööratakse ohtralt tähelepanu tegelaste sisekaemusele ja mõtetele - mitte, et mulle action ei meeldiks, aga teinekord tahaks ma näha ka, kas androidid siis näevad robotlammastest und või mitte. Ja lõppeks meeldis mulle loo lohutu moraal - war, war never changes, kui tsiteerida "Fallouti". Lugu tõigi silma ette stseene mängudest nagu "Fallout" või "This War of Mine", eriti sellest viimasest, kuna tegevus toimus kuskil lagunenud majas, sõjaolukorras. Tegelastega oli vaeva nähtud, Iva oli erakordselt sümpaatne, ja kõrvaltegelased olid oma arhetüüpsuses samuti sümpaatsed.
Mis jäi viiest puudu? Mul on stampkriitika pea kõigile asjadele, et "oleks tahtnud rohkem teada". Ma oleks tahtnud rohkem sellest maailmast teada. Siiamaani tahan, ja keelitasin ka autorit sellesse universumi rohkem lugusid kirjutama. Ehk võtab vedu! Ma tahaks rohkem teada sellest slummist, kus inimesed elavad. Samuti sellest "rikaste linnast". Ma tahaks teada rohkem selle konflikti tagamaadest. Ma tahaks rohkem teada sellest, kuidas elavad inimesed väljaspool seda kaksiklinna süsteemi. Kas mujal on ka olukord hull? Või on tegu mingi Põhja-Korea stiilis eraldatud hullumeelsete tsooniga, kus kodusõda peetakse?
See isiklik kiiks "rohkem teada saamisega" kipub olema ka põhjus, miks ma juttudele harva hindeks viis panen. Ma tahaks alati rohkem, põhjalikumalt, sügavuti asjadest aru saada. Mistõttu juttudele eelistan jutustuste ja lühiromaanide vorme, jutustustele ja lühiromaanidele romaane, ja romaanidele pakse triloogiaid või lausa jõgiromaane. Siiski pean ütlema, et üks asi, mida ma juttude puhul vaatan, on nende lõpp. Ja "Kollaborant" lõppes väga mõnusasti, jättes paljugi lugeja enda mõistatamise hooleks.
Aga väga tugev debüüt Kadrilt, kes joonistas oma loole ka ise illustratsiooni. Kirjutatagu veel!

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018

Autorite sildid: