Dangerous Visions on ulmeantoloogia, mille eesmärgiks oli anda tolleaegsetele kirjanikele väljund piiranguteta kirjutamiseks. Tagantjärele on seda hakatud käsitlema kui ulmekirjanduse "uue laine" sissejuhatust, eriti seetõttu, et antoloogia koostaja Ellison reklaamis seda kui teadlikku Rubico jõe ületamist.
Peab ütlema ka seda, et Ellison ise on nende kaante vahel omamoodi tegelasena olemas. Antoloogia alguses on kõigepealt juubeliväljaande sissejuhatus ja eessõna, seejärel veel kaks eessõna ja täiendav tutvustustekst algsest väljaandest - ning ka siis kui need pole Ellisoni enda kirjutatud, räägivad nad peamiselt ikka temast.
Lisaks sellele on Ellison kirjutanud igale loole eraldi pika eessõna (kohati sama pika kui lugu), kus ta peaks rääkima autorist ja teosest. Seda ta muidugi ka teeb, kuid kõige selle juures on olemas jälle tegelasena Ellison ise. Kõik see annab raamatu lõpuks pea lühiromaani mõõtu tutvumisürituse koostaja ja toimetaja endaga.
1. Evensong - Lester del Rey 7/10
Ilmaruumis käib sõda ülivõimetega olendite vahel, kes kasutavad galaktika enda energiat ja ainet tohutute püüniste ja relvade loomiseks. Üks säherdune olend on just lüüa saanud ja pageb viimast jõudu kokku võttes ühele vaiksele pastoraalsele planeedile. Kuid sinna jõudes taipab ta lõpuks selle planeedi tõelist olemust...
Del Rey ise ütleb järelsõnas, et see lugu on puhas allegooria - mina aga kutsuks seda pigem pastiššiks. Algselt tundub olevat see lugu nagu kosmilistest koomiksi-superkangelastest rääkiv, kuid siis paneb puänt asja paika. Päris rahuldav selline lahendus ei ole, aga nutikas ja kiiduväärt on see sellegipoolest.
Ohtlikkuse tase: pühaduseteotus on tänapäevaks pea kogu oma jõu kaotanud, seega nüüd võib seda lugeda lihtsalt kui huvitava mõttega juttu.
2. Flies - Robert Silverberg 9/10
Päikesesüsteemis plahvatanud raketi rusudest püüavad tulnukad kinni ühe inimkeha, keda on veel võimalik terveks teha. Nad loovad selle mehe uueks ning annavad talle teatud võimed, mille kaudu nad plaanivad inimkonda uurima hakata. Kui see mees on Maale tagasi saadetud, läheb ta kõigepealt oma kolme endist abikaasat külastama...
Silverberg on ohtlike teemadega varemgi katset teinud ja tema lugu "Öösse kaduv tee" (1958) oli ka Ellisonil seda antoloogiat koostades meeles. Siin paneb Silverberg aga selle kunagise looga võrreldes mitu vinti juurde. See lugu on lihtsalt suurepärane - väga karmilt teostatud aga jääb sellevõrra ka väga hästi meelde.
Ohtlikkuse tase: naistevastane vägivald on jätkuvalt üsna õõvastav - avaldamata see muidugi ei jää, aga ettevalmistamata lugejat lööb see tõenäoliselt üsna korralikult.
3. The Day After the Day the Martians Came - Frederik Pohl 7/10
Marsi ekspeditsioon on avastanud sealt pärismaalased, kelle tsivilisatsioon tundub üsna lihtsakoeline. Olles just tagasi jõudnud, on nad kaasa toonud ka mõned marslased, kes näevad välja nagu suured kurvad hülged. Kosmosekeskuse lähedal asuva hotelli peremees ja tema (mustanahaline) hotellipersonal peavad tegelema tohutu ajakirjanike summaga...
Esimesel pilgul tundub see lugu olevat natuke nagu lihtsakoeline moraalijutt, sest selle mõte on selge juba hetkest alates, kui esimesi anekdoote rääkima hakatakse. Kuid kuidagi on Pohl selle kõik nii üles ehitanud, et puändini jõudes võib mõistvalt noogutada ja heaks kiita.
Ohtlikkuse tase: rassism on alati olnud huvitavalt mitmetahuline ja mõte, mis on puändi taha peidetud, ei ole senini kuskile kadunud.
4. Riders of the Purple Wage - Philip José Farmer 3/10
Pool-utoopilises, pool-düstoopilises tulevikus peab noor kunstnik (kelle roll on tulevikuühiskonnas oluline) võitlust kunstikriitikuga (kelle roll on veel olulisem). Samal ajal aga jälitab viimane maksuametnik kunstniku vanaisa, kes oli kunagi kauges minevikus viimane suur maksupettur...
Selle loo peamine tõmbenumber on jamesjoycelik stiil. Kahjuks on see võttena huvitav ehk paari lehekülje ulatuses, aga seejärel lugu muudkui jätkub ja jätkub. Ma hindan tohutut hulka kirjandus- ja kultuurilooliseid viiteid ning stiili taha on peidetud ka päris huvitav tulevikumaailm, aga see kõik ei päästa üritust.
Ohtlikkuse tase: seksuaalselt on siin üks näputäis ohtlikkust täitsa olemas, kuid kõige suurem oht peitub siin paraku igavuses.
5. The Malley System - Miriam Allen deFord 7/10
Lugu algab erinevate jubedate vägivallaepisoodidega. Nagu hiljem selgub, siis on need osa tulevikusüsteemist, milles kurjategijatele nende roimasid uuesti ja uuesti ette mängitakse. Selle tulemusena on kuritegevus pea kadunud, aga kõigel sellel on väike varjukülg ka...
DeFord on lisaks ulmele ka tunnustatud krimikirjanik ning ka see lugu oleks vabalt võinud ilmuda mitte-ulmelises kogumikus. Vägivalla kujutamisel on ta selgelt kogenud ja osav, mis on ka loo põhitugevuseks - loo mõte aga on pigem huvitav kui päriselt mõtlemapanev.
Ohtlikkuse tase: vägivald ei kaota oma relevantsust vist kunagi ja paras annus õudust peitub jutus jätkuvalt.
6. A Toy for Juliette - Robert Bloch 6/10
Kuskil kauges tulevikus, kus nii Maa kui ka inimkond on suremas, elab üks tütarlaps, kes on sarimõrtsukas. Tema vanaisa, kes on ajarändur, toob talle oma retkedelt erinevaid ajaloolisi isikuid, keda tüdruk siis oma tuju järgi tapab. Kuid siis tuuakse talle kedagi ootamatut...
Tegemist on korralikult kirjutatud looga, mis aga mõttele endale väga palju ei lisa. Puänt on siin meeldivalt ootamatu ja tänu sellele on tulemus keskmisest meeldejäävam. Eessõnas on viidatud ka Blochi ühele kuulsamale lühiloole, mille pärast kähku üles otsisin, ning too oli parem.
Ohtlikkuse tase: natuke vägivalda siin on, kuid ei midagi eriti märkimisväärset.
7. The Prowler in the City at the Edge of the World - Harlan Ellison 7/10
Kuulus sarimõrtsukas Rappija Jack on ühe kujuteldamatult kauge tulevikumaailma veidriku poolt viidud tulevikulinna. Seal linnas alustab Jack taas oma hirmutegusid, kuid mingil hetkel hakkab talle koitma, et midagi on kõige selle juures nagu valesti...
Ellison on õuduse käsitlemisel väga osav ning ka siinne lugu pole erandiks. Kõige mõjusamad osad on küll need, kus ta laenab ajalooliselt Rappija Jacki ohvritega tehtust, kuid hirmutegude kõrval on siin nii mõnigi hea sisuline mõte ka viktoriaanliku Inglismaa ja tulevikuilma kohta.
Ohtlikkuse tase: väga põhjalik vägivald, mis ei lähe küll teatud piiridest üle (isegi Jackil on mingi moraal), aga võib lugejale korralikult mõjuda küll.
8. The Night That All Time Broke Out - Brian Aldiss 9/10
Inglise maakohas oma esimest kodu sisustav abielupaar on rõõmus, sest lõpuks pärast pikka asjaajamist ühendatakse ka nende maja ajavõrgustikuga ja nad saavad aega edaspidi kraanist võtta just nii nagu vaja. Kuid samal õhtul toimub nende lähedal aja-pumbajaamas õnnetus...
Satiirilises võtmes jaburast ideest hoolimata on tegemist täiesti suurepärase looga. Mõne kehvema autori käes võiks see muutuda tüütuks targutamiseks loodusvarade ekspluatatsiooni ja väikekodanluse teemadel, kuid Aldiss kasutab siin meisterlikult hästi britilikku musta huumorit, mis ei lase lugu käest ka siis, kui see järjest hullemaid pöördeid võtab.
Ohtlikkuse tase: üsna keeruline on siit midagi ohtlikku leida, tegemist on lihtsalt väga hea looga.
9. The Man Who Went to the Moon - Twice - Howard A. Rodman 8/10
Ühes Ameerika väikelinnas juhtub nii, et üheksa-aastane poiss läheb kogemata kuumaõhupalliga kaduma. Tagasi tulles räägib ta, et ta käis ära Kuu peal, ning sellest loost saab väike kohalik sensatsioon. Teine osa loost toimub aastakümneid hiljem, kui kunagisest poisist on saanud üksik vanamees...
Tore, südamlik ja nukker lugu. Ulmega on siin väga vähe pistmist ning ilmuda oleks see lugu võinud ükskõik millises ajakirjas või antoloogias. Kuid alati polegi sellised kriteeriumid olulised, sest hea meel hea loo lugemisest on ikka sama, milline see ka poleks.
Ohtlikkuse tase: konkurentsitult kõige vähem ohtlik lugu siinses antoloogias, lihtsalt hea.
10. Faith of Our Fathers - Philip K. Dick 10/10
Sotsialismileeri riigid on Kolmanda maailmasõja võitnud ning maailm on nüüd ühtse kommunistliku partei juhtimise all, kus jäme ots on hiinlaste käes. Üks noor Vietnami parteifunktsionär satub ootamatult vastupanuliikumise huviorbiiti, kui teda edutatakse. Nimelt on tal võimalus kohtuda partei peasekretäriga ning vastupanuliikumine kahtlustab tolle kohta midagi...
Fantastiline lugu ja üks kogumiku parimatest. Siin on hästi palju dickilikke elemente - nagu küsimus selle kohta, mis on ikkagi reaalsus, aga ka üks eelmäng sellest palju veidramast ja spirituaalsemast poolest, mis Dickiga alates 70ndate algusest juhtus. Siin on Dicki romaani "Mees kõrges lossis" aga ka George Orwelli "1984" elemente. See kõik kokku on tõesti suurepärane.
Ohtlikkuse tase: totalitarismi võit ei kaota ikka veel relevantsust, ükskõik mis vormis - kuid eraldi huvitav (kuigi ehk mitte nii ohtlik) on siin väike pühaduseteotuse element.
11. The Jigsaw Man - Larry Niven 8/10
Surma mõistetud mees ootab kongis kohtuotsuse täideviimist, kui ootamatult tekib tal võimalus põgeneda. Ta haarab sellest kohe kinni, kuid iga hetkega tundub, et väga kaugele ta ei jõua. Meeleheitlikult otsustab ta lõpuks, et kui ta juba surema peab, siis teeb ta enne vähemalt midagi sellist, mis ka surma väärt on.
Minu jaoks täiesti ootamatu teemaga lugu Nivenilt, kes on mulle rohkem meelde jäänud kõva SF teemade kasutamise poolest. Hiljem on selle mõtte variatsioone muidugi korduvalt kasutatud (Kazuo Ishiguro "Ära lase mul minna" tuleb kohe meelde), kuid see võib olla üks esimesi. Lugu on hea ja mõnusalt seikluslik, aga oleks parem kui see oleks kirjutatud veel rohkem musta huumori võtmes ja natuke vähem tõsiselt.
Ohtlikkuse tase: elundidoonorlus kerkib tänaseni ikka veel aeg-ajalt ohtliku teemana üles, kuid ma ei usu, et enamikku inimestest see väga loksutaks.
12. Gonna Roll the Bones - Fritz Leiber 9/10
Vaene söekaevur läheb õhtul välja eesmärgiga täringuid mängida. Tema saladuseks on talle end aeg-ajalt ilmutav võime täringuid kontrollida, millega ta võib suurelt võita (aga kui võime kaob, siis tavaliselt kaotab ta kõik). Kuid sel õhtul ei suuda ta arvatagi, kelle vastu ta lõpuks täringulauas mängima satub...
Täiesti suurepärane lugu. Mulle meeldivad tõsiselt sellised rahvajuttude fantastika-töötlused, kui need on hästi ja asjatundlikult tehtud - ning Leiber seda ilmselgelt oskab. Selle loo raamteema kaevuri naise ja ämmaga ei andnud minu arvates siin suurt midagi juurde, aga kõik muu oli ikka väga-väga hea.
Ohtlikkuse tase: ohtlikkust on siin sama palju kui mõnes keskmisest süngemas muinasjutus - ma avastasin ka näiteks, et loost on olemas illustreeritud väljaanne (lastele?).
13. Lord Randy, My Son - Joe L. Hensley 8/10
Ameerika väikelinnas elab mees, kellel on kerge arengupeetusega väike poeg. Viimast on ümbruskonna lapsed kiusama kippunud, seetõttu istub ta peamiselt kinnises koduaias. Mehe abikaasa tegi mõned aastad pärast lapse sündi enesetapu ja mehel endal on just diagnoositud vähk. Mis saab lapsest siis, kui ka tema surnud on?
Loo idee ei ole väga üllatav (kohe tuli meelde näiteks Jerome Bixby väga kuulus juba varem kirjutatud "Elu on hea"), kuid Hensley oskab ilmselgelt kirjutada. Teostus, mitte idee, teeb selle loo meeldejäävaks.
Ohtlikkuse tase: eriliste võimetega lapsed on teema, mida ikka ja jälle lugudes kasutatakse, kuid ohtlikkuse poolest on see pigem keskmisest madalam.
14. Eutopia - Poul Anderson 10/10
Peategelaseks on siin paralleelmailmade vahel rändav noormees. Ta viibib parasjagu Ameerikas, mille on koloniseerinud tolle maailma Euroopa suurvõimud - skandinaavlased ja ungarlased. Kuid praegusel hetkel on peategelane põgenik, sest ta on ühes kojas sealset külalislahkust kuritarvitanud...
Mulle meeldivad väga igasugused hästi tehtud alternatiivajalood ning siinne paralleelmailmade süsteem on suurepäraselt välja mõeldud ja esitatud (lõbus on ka meie ajaloo esitamine täieliku düstoopiana). Mõtted selle üle, mis ühes utoopias puudu hakkab jääma, on küll varemgi nähtud, aga ikkagi ilusad. Puänt on siin üsna läbinähtav, aga ka see ei võta loolt mitte midagi ära. Üks parimaid lugusid siin kaante vahel.
Ohtlikkuse tase: see seksuaalne pool on praeguseks oma ohu kaotanud (hea on ka see, et puänt on esitatud kergel ja lõbusal, mitte surmtõsisel toonil) - kuid Antiik-Kreeka kultuuri teades võib seda mingis mõttes lugeda ka... ohtlikumal viisil.
15. Incident in Moderan - David R. Bunch 6/10
Moderani maailmas käib lõputu sõda. Nüüd on aga tehtud väike relvarahu, sest laskemoona varustamisega on tekkinud ajutisi probleeme ja sõda pole ju lõbus, kui kõigil võrdseid võimalusi pole. Selle relvarahu ajal tuleb ühe sõjapealiku juurde mees, kes tahab talle tänu avaldada...
Nagu teada sain, siis on Bunch kirjutanud Moderani universumis hulganisti kergelt seotud lugusid. See siin on korraliku ideega ja meeldivalt satiiriline tükk, aga muidu mitte liiga meeldejääv.
Ohtlikkuse tase: sellise musta huumori võtmes esitatud lugu võtab enamuse ohtlikkust ära ka lõputu sõja ideelt.
16. The Escaping - David R. Bunch 6/10
Ühe vangistatud olendi sisemonoloogina esitatud jutustus tema olukorrast ja kuidas ta sellega toime tuleb. Ilmselt paikneb lugu samuti Moderani universumis.
Jällegi täiesti korralikult kirjutatud tükk, kuigi vormi poolest sama autori eelmisest loost väga erinev. Mulle meeldis eriti see kujund õhu tükkideks jagamisest ja kokku rullimisest, kuid kokkuvõttes ega siit palju enamat ka meelde ei jää.
Ohtlikkuse tase: üsna abstraktne ja mitte millegi poolest eriti ohtlik.
17. The Doll-House - James Cross 7/10
Ühel ametiredelit mööda ülespoole ronival mehel ei läheks muidu just halvasti - kuid selleks kulutab ta ka kogu aeg kõvasti raha, et ennast paremast küljest näidata. Kord, kui raha jälle otsas, läheb ta viimases hädas oma naise onu juurde. Too avaldab talle saladuse, mille järgi olevat tal oma isiklik oraakel...
Muidu oleks see üsna tavaline lugu ennustustest ja nende mitte-nii-täpsest täitumisest. Crossi variatsioon on aga lisaks ka päris hea pildike 1950ndate äärelinnas oma ameerika unistust taga ajavast mehest, mis annab tulemusele kõvasti juurde.
Ohtlikkuse tase: selline klassikaline lugu, kus on küll natuke minu jaoks ootamatut vägivalda, kuid päris ehmatav see siiski pole.
18. Sex and/or Mr. Morrison - Carol Emshwiller 7/10
Ühe naise juures on allüürnikuks veidi vanem ja tohutult paks meesterahvas. Naisel on seoses selle mehe kehaga kergelt haiglased kinnisideed, mis sunnivad teda end selle mehe tuppa peitma, et vaadata, kuidas too lahti riietub...
Veider lugu, mille tugevuseks on kergelt nihestatud reaalsusega mängiv atmosfäär ja sellest tulenev ebamugavustunne. Ulmega on Emshwilleri loos side õhkõrn, on mingeid vihjeid nagu oleks ehk see mees tulnukas (või hoopis see naine ise)?
Ohtlikkuse tase: iseenesest juhtub siin loos väga vähe, kuid võib kinnitada, et kummaline tunne on seda lugeda igal juhul.
19. Shall the Dust Praise Thee? - Damon Knight 7/10
Viimne kohtupäev on käes. Taevad avanevad ning Jumal koos kõigi taevaste vägedega astub maa peale. Kuid kus on inimkond, kõik elavad ja surnud, kelle üle peaks hakkama toimuma kohtumõistmine?
Knighti jutustust lugedes on natuke kahetised tunded. Ühest küljest on see 50ndate tuumasõja-maailmalõpu hirm praeguseks juba üsna kulunud, kuid teisest küljest on see piibellik dimensioon päris korralikult, hästi lühidalt ja löövalt tehtud.
Ohtlikkuse tase: järelsõnas väidab autor, et erinevaid toimetajaid see idee šokeeris, kuid jällegi, pühaduseteotus on praeguseks oma jõu kaotanud ja järele jääb lihtsalt korralik lugu.
20. If All Men Were Brothers, Would You Let One Marry Your Sister? - Theodore Sturgeon 10/10
Üks mees on avastanud, et kogu asustatud universumis peaks eksisteerima mingi planeet, kus elavad küll inimesed, kuid üldsusele on see täiesti tundmatu. Asja teeb veel veidramaks see, et väheste infokildude järgi peaks koht olema veel erakordselt jõukas ja arenenud tsivilisatsiooniga. Ta hakkab asja lähemalt uurima, kuid teda takistavad kogu aeg veidrad kokkusattumused...
Sturgeon on siin kirjutanud tõesti ühe ohtliku jutu ning sellel oleks vast tõesti olnud raskusi väljaspool seda antoloogiat ilmumisega. Veelgi enam, kuigi lugu mängib teemat kohati ehk rohkem üle kui peaks, on see jätkuvalt reaktsioone tekitav. Mingis mõttes on tegu parima siinse looga.
Ohtlikkuse tase: tõenäoliselt kõige kõrgem, nii ilmumise ajal kui ka nüüd.
21. What Happened to Auguste Clarot? - Larry Eisenberg 6/10
Uuriv ajakirjanik Pariisis peab välja selgitama, kuhu on kadunud kuulus keemik Auguste Clarot. Selle tegevuse käigus juhtub tal mitmeid veidraid asju ja äpardusi.
Sisuliselt on Eisenbergi jutustus lihtsalt üks pikk naljalugu või anekdoot, aga kuna ma muigasin ikka päris mitmes kohas, siis võib seda hinnata kui üle keskmise sooritust.
Ohtlikkuse tase: vägivalda on siin küllaga, aga enamjaolt on see koomiline, mitte ohtlik.
22. Ersatz - Henry Slesar 6/10
Kolmas maailmasõda on tehniliselt veel käimas, kuid reaalselt pole vist enam ei juhte ega sõdureidki eriti järel. Üks kuidagi ellujäänud sõdur jõuab viimaks just selliseks olukorraks mõeldud jaama, kus ta peaks saama süüa, juua ja puhata. Kuid jaama varustamisega on nagu on...
Slesari jutuke algab natuke satiirilises võtmes, kuid siis võtab varsti paar lisatuuri juurde ning loo puändiks on tegu juba sisuliselt anekdoodiga. Erinevalt eelmisest loost see just muigama ei võtnud, aga oma tragikoomilisuse tõttu hindan seda siiski üle keskmise.
Ohtlikkuse tase: rohkem on siin siiski koomikat kui traagikat.
23. Go, Go, Go, Said the Bird - Sonya Dorman 8/10
Maailmalõpp on tulnud ja mööda läinud. Postapokalüptilises maailmas, kus oht varitseb iga nurga peal, peab hädas olev naine jõudma tagasi oma suguharu territooriumile, samal ajal mõeldes tagasi erinevatele episoodidele oma elust.
Sünge ja hästi kirjutatud lugu. Dormani pala on jõuline ja kiire, natuke nagu James Tiptree Jr. lugu “Your Faces, O My Sisters! Your Faces Filled of Light!”, natuke nagu Cormac McCarthy "Tee" ja üldiselt lihtsalt väga hea.
Ohtlikkuse tase: pärast maailmalõppu võib oodata igasuguseid õuduseid ja siin on need ka korralikult esindatud - kuni puändini välja.
24. The Happy Breed - John Sladek 9/10
Masinad on lõpuks ometi inimestest targemad ning austusest oma loojate vastu hakkavad nad ühiskonda kohe nii ümber korraldama, et inimestel oleks mugavam elu. Nagu välja tuleb, on inimeste õnnelikuks tegemine raske töö, aga masinad muudkui pingutavad ja varsti on õnnetuid inimesi ainult käputäis...
Sladek on kirjutanud ühe suurepärase düstoopia. Kõige parem on loo esitamine "õnnetute" inimeste seisukohast, kellel on isegi raske mõista, mis nendega samm-sammult toimub. See lugu on terav utilitarismi-filosoofia kriitika aga ka väga hea lugu ning nende kahe asja kombinatsioon on vägagi lugemist väärt.
Ohtlikkuse tase: kuna iseõppivad tehismõistused on just praktikas moodi läinud, siis on see lugu lausa üllatavalt relevantselt ohtlik.
25. Encounter with a Hick - Jonathan Brand 8/10
Ühe galaktilise konverentsi baarileti taga istudes on ühelt kolkaplaneedilt pärit vanem delegaat närvivapustuse saanud ja surnud. Noormees, kes temaga vahetult enne seda rääkis, peab nüüd politseile aru andma, et mis siis tegelikult juhtus.
Sisuliselt on Brandi lugu lihtsalt üks järjekordne anekdoot. Aga nagu ilmneb, siis see ongi vahest kõige parem viis pühaduseteotuse-teemalist juttu kirjutada. Igal juhul on see lugu parem nii Lester del Rey kui ka Damon Knighti juttudest ja ühtlasi ka parim naljakas lugu siin antoloogias.
Ohtlikkuse tase: raske on ette kujutada, keda see lugu praegu enam solvata võiks.
26. From the Government Printing Office - Kris Neville 7/10
Lugu on jutustatud kolmeaastase lapse vaatepunktist. Nagu näib, siis püüavad tema vanemad teda kasvatada parimate soovituste järgi, mida valitsus annab (ja valitsusele on vaja teadlasi, sest maailm on selleks ajaks juba üsna raisku lastud). Last ennast aga teeb see ainult õnnetuks.
Natuke lihtsakoeline võib see jutt oma idee poolest olla, aga kuidagi paneb see mõtlema erinevatele praeguseks mööda läinud viisidele lapsi kasvatada ning eriti neile, mis olid tagasivaates... üsna halvad. Lisaks veel see taust rikutud maailmast ja meeleheitlikust teadlaste kasvatamise programmist teeb lõpuks kokku ühe päris hea loo.
Ohtlikkuse tase: mõte, et iga põlvkond rikub oma lapsi lihtsalt järjest uutel viisidel on tegelikult ikka päris sünge.
27. Land of the Great Horses - R. A. Lafferty 8/10
Kaks geoloogi kaardistavad India kõrbes maavarasid. Järsku aga ilmub nende kohale seletamatu fenomen. Samal ajal tunnevad teatud inimesed üle terve maailma mingit kutset...
Kirjutasin sellest loost mõnda aega tagasi seoses kogumikuga "The Best of R.A. Lafferty". Lühidalt: see on väga hea lugu ja Lafferty on häbematult hea kirjanik, keda peaksid rohkemad inimesed lugema.
Ohtlikkuse tase: tegelikult on see lugu üsna pehme ja sõbralik (kui just "mustlased on ka inimesed" ei ole radikaalne mõte) ja Lafferty oskab ka palju karmimalt kirjutada - võrrelge seda näiteks tema looga "Ride a Tin Can"
28. The Recognition - J. G. Ballard 8/10
Ühte väikelinna on jõudnud rändav tivoli. See on õhtuks lõbutsevat rahvast täis saanud, kuid jutu peategelane märkab sealt lahkudes, et linna saabub just ka teine rändav tsirkus. See on aga väike ja lohutu välimusega, koosnedes vaid paarist inimesest ja mõnedest loomapuuridest...
Tõeliselt hea lugu, isegi mitte niivõrd sünge, vaid hoopis kurb. Ballard rõhub siin peamiselt õhkkonnale ja see on tal suurepäraselt välja tulnud. Lugu ise läheneb mõistatusele vaid vihjamisi ja jätab lõpus kõik lahtiseks, kuid antud juhul sobib see hästi. Järelsõnas mainib autor ka ühte mõtet, mis tal oli konkreetsema lahenduse jaoks ja see oleks olnud oluliselt halvem.
Ohtlikkuse tase: siin loos on tõesti midagi häirivat, eelkõige kogu selle ütlematajätmise taga.
29. Judas - John Brunner 6/10
Masinjumala templisse saabub üks mees, kes peale jumalateenistust nõuab preestritelt kokkusaamist jumala endaga. Nonde kinnitusel on jumal väga hõivatud, kuid mees pääseb lõpuks siiski takistustest mööda. Nagu selgub, on mees ja jumal vanad tuttavad...
Ma ei oska päris kindlalt öelda, mida sellest tekstist arvama peaks. Kui seda peaks võtma tõsiselt, siis läheb Brunner siin lati alt läbi. Kui aga see on kirjutatud sarkastiliselt, siis on see kohati päris hea (tehnikute kinnitus "Kolm päeva!" pani mind küll muigama). Jätame siiski pigem positiivse hinnangu.
Ohtlikkuse tase: kui tänapäeval tahetaks sarnast antoloogiat planeerida, siis pühaduseteotust ei võetaks ohtliku teemana isegi kaalumisele.
30. Test to Destruction - Keith Laumer 6/10
Diktaator jahib siin loos vastupanuliikumise juhti, et temalt välja pressida tolle poolt planeeritava revolutsiooni võtmedetailid ning siis see ennetavalt maha suruda. Samal ajal läheneb Maale tulnukate laev, mille tehismõistused otsivad testimiseks ühendust sobiva olendi mõistusega...
Laumeri lugu on väga korralikult kirja pandud klassikaline seikluslugu. Samas, peale paari väikse noodi loo päris lõpus ei ole siin väga palju mõtlemapanevat. Iseenesest on selline lähenemine täiesti OK, aga teiste siinsete lugude kõrval jääb see lihtsalt natuke kahvatuks.
Ohtlikkuse tase: näpuotsaga on siin vägivalda ja paar mõtlemapanevat kübet on ka puändi juures, kuid üldiselt on tegu üsna leebe looga.
31. Carcinoma Angels - Norman Spinrad 7/10
Geniaalne poiss otsustab, et ta tahab saada rikkaks - ja saabki. Siis tahab ta teha suuri tegusid - ja teebki. Kuid mis saab siis, kui ta avastab, et ta on haigestunud vähki ja meditsiiniteaduse järgi pole tal selle vastu vähimatki võimalust?
Spinradi laheda musta huumoriga kirjutatud lugu meenutab alguses natuke Vonneguti, kuid alates vähi-diagnoosist läheb sõit ikka päris muinasjutuliselt pööraseks - kuni päris hea puändini välja. Siin on täpselt üks idee, aga see üks on päris hästi teostatud.
Ohtlikkuse tase: vähi üle nalja heitmises on kindlasti mingi tilluke ohtlik element olemas.
32. Auto-da-Fé - Roger Zelazny 8/10
Kummalises tulevikus on härjavõitlus ammu unustatud, kuid nüüd seisavad areenidel autovõitlejad, kes seavad end tehismõistusega varustatud 20. sajandi autode vastu. Lugu jutustab ühe kuulsa autovõitleja viimasest võitlusest.
Iseenesest on see Zelazny lugu ikka täielikult jabura ideega. Kuid kuidagi pigistab ta sellest välja jutu, mis pole mitte ainult tõeline vaid tegelikult täiesti üllatavalt hea. Ma ei imestaks, kui Stephen King siit midagi oma loole "Veoautod" oleks laenanud.
Ohtlikkuse tase: rohkem eriskummaline kui millegi poolest märkimisväärselt ohtlik.
33. Aye, and Gomorrah... - Samuel R. Delany 9/10
Kosmose vallutamine käib parajasti täie hooga, kuid kosmosesse lendajad on nende enda huvides vaja operatsiooniga sootuks muuta. Jälgides loo kaudu rühma kosmonaute, kes on parajasti Maa peal vaba aega viitmas, tuleb välja, et eksisteerib märkimisväärne hulk inimesi, kes just sellise operatsiooni läbinud kosmonaute ihaldavad...
Täiesti suurepärane lugu. Delany kasutab siin osavalt juba Ernest Hemingwayle omast võtet (näiteks kuulus lugu "Mäed nagu valged elevandid"), kus jutustuse põhilisest teemast ei räägita mitte sõnagi. Kogu see pinge, mis kuhjub siinse "elevandi" ümber, on vaimustavalt edasi antud. Andekas on ka selle jutu paigutamine antoloogia lõppu, sest paremat ankrut kogu kontseptsiooni kinnistamiseks oleks raske valida.
Ohtlikkuse tase: seda juttu saab lugeda väga erinevatel viisidel ohtlikuna, vähemalt senikaua kui seksuaalsus eksisteerib.
Kui hinnata antoloogiat tervikuna, siis on selle "piiranguteta kirjutamise" kuulsusel kindlasti omajagu väga spetsiifilist ajaloolist elementi. Kui viis aastat varem võis ulmekirjanikel neid piire tõesti rohkem ees olla, siis oli keskkond ka juba samal ajal nii kiires muutumises, et veel viis aastat hiljem ilmunud jätku-antoloogia "Again, Dangerous Visions" oli küll hea sisuga kuid ei üllatanud enam kedagi.
Tegelikult on valik siin ka palju mitmekesisem, kui ainult kuulsuse järgi arvata võiks. Ellison oli ühest küljest siin selle ohtlikkuse teemale rõhudes ehk osava müügimehe rollis, kuid koostajana teadis ta kindlasti, et tegelikult ei olegi võimalik ühte antoloogiat ainult ühte tüüpi juttudest koostada, sest siis ei jõuaks keegi seda lugeda. Mitmekesisus nii teemade, stiilide kui ka tooni poolest on siin just vooruseks.
Ning tegelikult on lood ka praeguseks ajaks päris hästi vastu pidanud. Peale Philip José Farmeri lühiromaani ei ole siin ühtegi otseselt nõrka või viletsat lugu - ja isegi tolle puhul näen ma selgelt, kuidas see võiks teatud lugejale väga meeldida (Hugo auhind ka tõestab seda). Paljud lood on oma tähenduses muutunud, osasid saab lugeda ja mõtestada teistmoodi, kuid nii võibki ju kirjanduses juhtuda.
Lõpuks võib veelkord kinnitada, et seda antoloogiat ei pea lugema kui kohustuslikku kirjandust tema ajaloolise väärtuse tõttu. Siin on ka praegu täielikke tipplugusid rohkem kui ma olen kuskil mujal kaante vahel näinud. Kuid lugejatele lisaks võiks siia raamatusse sisse vaadata ka kirjutamisega tegelejad, sest isegi amatööri pilgule paistab siin olevat inspiratsiooniks saadaval täiesti igihaljaid mõtteid ja võtteid.
Hinnang: 9/10 (hinne asjale iseeneses, ilma kirjandusloolise kihita)
