Kasutajainfo

Dennis E. Taylor

Teosed

· Dennis E. Taylor ·

All These Worlds

(romaan aastast 2017)

Hinne
Hindajaid
2
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (5)

Nagu ma juba "Bobiverse" sarja eelmisest osast kirjutades mainisin, mõjub see sari pigem ühe romaanina mis ilmub mitmes raamatus. Erinevate osade sündmuste vahel ei ole ajalisi ega ruumilisi hüppeid, samuti ei ilmu uusi peategelasi. Kui sarja minategelaseks on intelligentne kosmosesond kes endast kogu aeg uusi kloone juurde vorbib siis võib viimase väite muidugi kahtluse alla seada, aga põhimõtteliselt ei ole tegu siiski erinevate tegelastega vaid ühe tegelasega kes tegutseb korraga mitmes lõimes (selline killuke aguristlikku arvutiterminoloogiat on sellest sarjast rääkides minu meelest igati kohane).
 
Keskseks tegevusliiniks seekordses osas on juba eelmises osas alguse saanud Taavet vs Koljat tüüpi konflikt vaenuliku võõrtsivilisatsiooniga, kellele autor pole miskipärast suutnud välja mõelda paremat nimetust kui The Others. Need on siis tegelased kes omaenda tähesüsteemis tegelavad Dysoni sfääri rajamisega ja selle jaoks ehitusmaterjali saamiseks viivad naabersüsteemides läbi ekstreemset röövkaevandamist, hävitades teisi tsivilisatsioone. Sihuke asi ajaks Bobil niisamagi sita keema, aga nüüd hakkavad need tegelased Maa kallale kippuma mida mõistagi ei saa käed rüpes pealt vaadata.
 
Samal ajal arendatakse edasi transhumanismi teemat - kuidas saaks Bob olla küll intelligentne kosmoseaparaat aga "ikkagi inimene". Selle tarbeks laseb autor Bobil välja arendada küllaltki elutruud androidid, mille abiga mõned Bobid tegutsevad inimeste, mõned aga teatavate Eridanuse tähtkujus elutsevate karvaste primaatide ühiskonna peaaegu et (ja kohati rohkem kui) täisväärtuslike liikmetena.
 
Kolmanda osa lõpuga jõuavad kõik seni algatatud tegevusliinid lõpuni, seega võib arvata et sellega ongi see sari lõppenud. Autori kodulehel enesetutvustuse sektsioonis seisab lause "I hope my novels will give you a few hours of entertainment and escape."
 
Igatahes.
Teksti loeti inglise keeles

Bobiversumi kolmandas osas jätkub pendeldamine erinevate Bob'ide ja erinevate ajalõimede vahel. Mis ausaltöeldes hakkab selleks hetkeks juba veidi väsitama, eriti kui arvestada, et osa põnevust toimub ajaliselt hilisemates lõimedes ja siis põrgatatakse mind tagasi minevikku mõne teise Bob'i manu...
 
Aga olgu pealegi. Kolmandas osas toimub siis Suur Finaal. Lugeja avastagu selle tulemus ise. Kiita saab raamat selle eest, et erinevalt esimese osa optimismist ja teise osa pessimismist on siin selline mõnus tasakaalukas pinge. Kolmandas osas on kolm-neli suuremat liini: Bob-1 ja tema sehkendamised Delta Eridanil sealsete pärismaalastega. Howard ja Bridget ning nende lugu. Marcus ja Poseidoni-nimelises koloonias toimuvad poliitilised võitlused, sest oh üllatust - inimlikul rumalusel pole tõesti piire, see on levinud nüüd tähtedele. Ja muidugi kõige olulisem, mismoodi ja kas üldse õnnestub kott pähe tõmmata Teistele - tulnukatele, kes süstemaatiliselt hävitavad kõik elava ja korjavad tähesüsteemidest kokku kogu metalli, et ehitada oma kodutähe ümber seda va Dyson'i sfääri ja noh - soovivad, et selle käigus kõht ka täis oleks.
 
Kokkuvõttes olen nõus triloogia tervikut hindama millegi enamaga kui lihtsalt neljaga, seetõttu siis viimasele osale ka kõrgem hinne.
 
PS. Tänaseks teada olevatel andmetel on triloogiale järg ka tulemas. Eks aeg annab arutust, kas see ka hea mõte on.
Teksti loeti inglise keeles

Triloogia sai läbi. Kahjuks oli siin kadunud agressiivse tulnukaliigi Teised (Others) tõeline antagonismus. Põhimõtteliselt said nad veidi sõna lavastuse lõpus. Kogu see üle romaanide kestev tundmatu suhtes ärev ootus ja triloogia lõpplahendus jäid minu jaoks veidi kesiseks (ja lihtsaks?). Need vanemad suhteliinid, kuhu pidevalt hüpati ning millega prooviti vägisi otsad kiirelt kokku tõmmata, olid suures plaanis ok (transhumanism ikkagi), aga võtsid jutul hoogu maha. Kõik huvitav toimus kusagil mujal ja seda "mujal" asja anti meile ainult sõrmkübara jagu. Tundub, nagu oleks triloogia kolmada osa jaoks liiga palju liine harali jäänud ja lihtsalt ei jaksanud enam huvitavust ülal hoida. Bobid käisid pigem lihtsalt asju kõrvalt jälgimas või suhteid arendamas/lõpetamas. Tegelaste arengud oleks justkui seisma jäänud ja autor nõutult Bobide vahel pendeldama.
 
Kuid... kogu sari kokkuvõetuna on siiski lahe ja mulle mõjus värskendava lugemiskogemusena. Seega viimase osa hinne 3 -> 4 peale kui koondtulemus sarjale tervikuna.
Teksti loeti inglise keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles