Kasutajainfo

Margus Haav

  • Eesti

Teosed

· Margus Haav ·

Kuidas lõhnab kuri

(romaan aastast 2016)

Hinne
Hindajaid
1
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (4)

Tsilisatsioon on hävinud ja mõnda aega mägede ja karmi ranniku varjus peidetud külas elanud poisike, tema isa, vana retsidivist ja külahull asuvad teele üle tühermaa lähima linna suunas. Üldiselt väga The Road-i filmi meenutav lugu (raamatut ma pole lugenud). Ehk märuli asemel on rõhk tegelaste mõttemaailmal, sisekaemustel ja ümbriseva atmosfääril. See on kõik kirja pandud ehk vahel küll kohmakalt aga haaravalt. Liigsed sisekaemused olid ehk asjad mida sai mingihetk liiga palju. Mõned neist oleks võinud mehed ka lõkketulede valgel ära pajatada, liiga palju autoripoolset kirjeldust ilma dialoogita on muarust liiga elutu. Kuigi võibolla oligi autori taotlus antud zanris rohkem elutut hingust saada ja filmilikke "flashbacke" jäljendada? Satiiri ja kibedat irooniat ei hoia autor hävinud ühiskonna suunas samuti tagasi. Aga erinevalt Tarlapist ei soovitata ka tagasi metsa onni elama minna. Põhimõtteliselt oli elu enne halb, silmakirjalik ning tühine ja sõda tõi välka halvima ning viis asja veelgi hullemaks.

Lugedes jäi mulje kangesti, et autorit on kõige rohkem inspireerinud just filmid. Väga palju oli hetki, kus ma diivanil nihelema hakkasin omaette pobisedes "ma tean seda kohta, ma tean, ma olen seda kuski filmis näinud!" ja see toob meid raamatu ehk teise probleemimin milleks on ajutine klisheelikus. Kuid ka siin ei taha ma hoiatavalt näppu viibutada. Aegajalt suutis ta ikkagi päris korralikult üllatada, näiteks toonekurgede evolutsioon oli väga vahva detail. Ka lõpp oli hästi puäntiseeritud, kuigi saabus sedavõrd aeglase loo juures liiga kiirelt. Mis puudutab tegelasi siis üllatuseks muutus kõige põnevamaks tegelaseks aegamööda just vana gänster-retsidivist. Poiss ise oli lihtsalt, noh poiss, tema isa oli teadlikult jäetud salapäraseks ning külahull, tema kadus lõpuks üldse areenilt (see on ka kohe kindlasti miinus). Kokkuvõtteks (pärast seda hulga vigade otsimist) pean üllatuslikult tunnistama, et mulle meeldis. Nagu korralikult lavastatud ja üllatusmomentidega Hollywoodi (mitte ehk kõige suurema eelarveline) film, mida on igati mõnus vaadata. Lugesin pühapäeval ühe hingetõmbega lõpuni ja ei kahetse, sain ideid ja ka elamust. Korralik debüüt, mille suunas listis ja facebookis lennutatud kriitika pole sugugi õigustatud (eriti veel kuna kriitika põhineb tagakaane tekstil). Tasub proovida.

Teksti loeti eesti keeles

Hoogsa ja seiklusliku süžeega, ent üsna sünge ning lohutu-küüniline postapo-romaan. Silma torkab, et kui viimastel aastatel kodumaises ulmes levinud postapo-buumis on üldjuhul kirjeldatud tuleviku-Eestit (Mandi ja sõprade looming, Lauriku "Süsteem" jne), siis Haav jätab oma romaani tegevuskohad teadlikult lahtiseks-geograafia, isikunimede ja üldise tausta osas ei kattu need päriselt ühegi reaalselt eksisteeriva kohaga.
Eelarvustaja mainitud tegelaste (eriti külahullu) areenilt kadumine polnud tõesti parim võte. Ja ilmselt peaks veel lisama, et romaani lõpposas mängutulnud Ränitaeva-usund meenutas väga Stirlingi ja Drake´i "Raj Whitehalli" sarjas kirjeldatud postapokalüptilist arvutireligiooni.
Üldiselt täitsa tubli romaan, eriti eelmise aasta kodumaise ulme kontekstis.
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi juhtus nii, et sattusid kolm postapo-romaani järjestikku - Jana Vagneri "Vongozero", Risto Isomäki "Sarasvati liiv" ning Margus Haava "Kuidas lõhnab kuri" kõige sappa. Kusjuures lugemise eesmärk oli hoopis muu - Vagner jäi raamatuhunnikust näppu kaanepildi tõttu, Isomäki kuna kaasaegset soome kirjandust olen vähe lugenud ning Haav seeõttu, et seos eesti ulmega kipub viimasel ajal endal kokku kuivama.

Sisust - inimkond on endale korralikult jalga tulistanud. Sõjad kasvasid järjest suuremaks kuni lõpuks said otsa nii taplejad kui laskemoon. Raamat algab peale ühes väikses kalurikülas, meile tutvustatakse mitut huvitavat tegelast. Nooruke Erik ja ta isa Einar, suur mehekolge Hull-Andreas, hõbedase hambaga Katariina - ja eks neid on mõned veel. Raamatu üks suurimaid plusse ongi algusepoole olev rahulik õhustik, kus saame tegelastega tuttavaks ning räägitakse ajaloost, et mis pagan siis küll juhtus. Sest raamat algab ajal, mil inimkond on kusagil keskajas; elekter, arvutid, masinad, tulirelvad - sisuliselt kõik see on kadunud.

Ühel hetkel lõhutakse rahulik olustik ära ning raamat liigub üle roadmovieks, kus teel Lõunasse kohatakse mitmeid värvikaid indiviide ning taaskord on kogu see lohutu ja nukker maailm omamoodi võluv, endale tulid silme ette kohati "Half-Life" ja kohati "RAGE". Taaskord on tempo pigem rahulik ning kogu kompott enda koleduses hästi mõnusalt värvikas.

...aga siis hakkab raamatu lõpp lähenema ning vägisi on tunne, et autoril on ajaline surve. Viimase veerandi sisse mahub sama palju tegevust kui esimesse kolmveerandisse, lapats põhja ja sulg suitsema! See mõjus kõik kuidagi väga rabisevalt - ning kuigi lõpp-lahendus on tegelikult igati sobiv siis päeva lõpuks muutis natuke kurvaks. Kuna tegu on debüütromaaniga siis saab kiirustamise andeks anda, eriti kuna esimest korda nägi käsikiri lugejasilma vististi romaanivõistlusel...? Jäi kusagilt see infobitt silma, ei mäleta enam kindlalt. Igaljuhul sealt edasi viis tee siis Eva Lutsu toimetajakäe ja Fantaasia kaante vahele.

Miinuspoolele jääb autori lauseehitus. See on lihtsavõitu. Vahepeal on okei. Aga siis hakkab tulema lihtlause lihtlause sabas kinni. Ma ei saa aru. Miks. See pole nagu läbiv stiil ka - kuid jäi häirivalt tihti silma.
 

Kokkuvõtvalt mõnus kiire lugemine, mille puhul on tunda, et autor oskab kirjutada (vaadates ta tausta siis on see ka loogiline). Loodan väga, et ta laseb enda sulel ka tulevikus ulmeradadel kõndida, mulle väga meeldis kurja lõhna maailm.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: