Kasutajainfo

Austin Grossman

26.06.1969-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Urmas Alas ·

Plahvatus

(romaan aastast 1997)

ajakirjapublikatsioon: «Sõnumileht» 1995; nr. 1 (30. oktoober) - nr. 38 (12. detsember)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Tallinn «Kupar» 1997

Hinne
Hindajaid
0
8
5
1
1
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (15)

UA on kindlasti 90.-te eesti ulme üks säravaim täht ja tema hoogne seiklusjutt siitsamast kodusest Tartust - "Plahvatus" on igati kiiduväärne katse viljeleda eestikeskset teadusliku fantastikat. Nii pikka lugu viimasest ajast vist teist ei olegi ja loodetavasti ei jää see ka viimaseks. Samas ka ei saa jätta norimata ühe ja teise vea kallal. Jutustus on ebaühtlane, kuidagi hüplev. Kuigi ilmumisaastaks on 97, ei suuda ma kuidagi vabaneda tundest, et vähenasti algversioon oli valmis juba enne 91 aastat ja hilisem läbitöötamine on pisut pinnapealseks jäänud. Puhuti jätavad tegelased ajaloolis-psühholoogiliselt ebausutava mulje. Mäletades ise neid aegu, kõlakaid ja inimesi, näib nagu oleks vastasrindade tüüpide vahel miinimum 5 aastane vahe. Sinisilmne lnt. Beljavski on nagu välja astunud stagnaaegsetest kroonumeenutustest, meie (st eestlased) aga juba 91-92 aastast. Usun, et autor suutnuks kindlasti paremini.
Teksti loeti eesti keeles

Plahvatus oli suhteliselt ladusalt jooksev jutuke, midagi häirima ei hakanud, peale pikkuse muidugi, aga samas vaadates teisi ulmelugusid, on ka need sellised umbes niisama pikad. Aga mitte pikkus pole oluline vaid ikka sisu. Antud lugu oli suhteliselt hea. Mõnus oli see salapärasus, mis kogu aeg ette tuli, näiteks arvamused sellesamuse plahvatuse kohta. Eks muidugi tundus omalegi see üleminek ühelt arvamuselt teisele natuke hüplik, aga samas andis see jälle omajagu põnevust juurde. Kas uus pomm või siis hoopis mingisugune masin, igatahes pinge oli jutus kogu aeg sees.Oli suhteliselt sujuv, mingit veninmist ei tulnud küll ette. Samas oleks pisut võinud mõningaid kohti viimistleda küll veel, aga ega praegugi midagi hullu ei olnud. Tegelikult oli seal kõike mis võimalik, isegi omad actionkohad olid olemas, kuigi kohati meenutas asi natuke Rambot (teate küll seda troppi, kes koptereid tankitõrjepüssist laseb). Täiesti loetav ulme-põnevusjutt.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelt 0 (null). Eriti tuim, ande- ja fantaasiavaene autor. Sama ka tõlkijana. Tema kõrval teenib Juhan Paju (S-P salakaup) ühe punkti ausalt välja - Haapsalu geeniusel on seal vähemalt episood, kus muteerunud meremadu tungib Leningradi kanalisatsiooni, surub end läbi torustiku ja hammustab pahaaimamatut prill-laual istujat tagumikust, säärane sädelev fantaasiaküllus jääb ilmselt kohaliku fantastika tipuks veel pikaks ajaks. Kas ongi nii kohutavalt vaja Eesti jäähokit, kujundujumist või kelgusporti?
Teksti loeti eesti keeles

Loetav, käest lausa ära viskama ei sundinud, otse vastupidi. Hea variant oli, et sihuke pidev imestamine käis, et MIS VÄRK SEE SIHUKE IKKA ON? See luurajate värk oleks võinud suts hõredam olla a pole hullu. Lõpp oleks mulle siiski meeldinud vähe rohkem kui see oleks olnud ikkagi ruumi-, mitte ajamasin. Noid sõelub isegi palju ringi. Sellest ka kolm a paha ta polnud.
Teksti loeti eesti keeles

Päris hästi kirjutatud, siuke kohalik X-fail. Kaasakiskuv ja põnev - lihtsalt pidi edasi lugema. Ning kuna tegevuspaigad on enam-vähem IRL nähtud, siis tulid kohe ka lugedes vastavad kujutluspildid... tankid Tartu kesklinnas, autodega tagaajamine ümber ut.ee ning raekoja jms. Kahjuks aga lõpposa läks natuke käest ära, võib-olla liialt laialivalguvaks - tulevikutulnukad & co ajas asja liiga kirjuks. Ruumimasin (teleporter?) oleks kõvasti originaalsem olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Polegi nagu eelmistele midagi lisada. Tegevus oli enam-vähem sujuv, midagi eriliselt pinda ei käinud. Samas ei jäänud asjast ka eriti vinget muljet. Panen nelja, kuna teda oli siiski üsna huvitav lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Alase see romaan pole minu arust eriti palju väärt. Muidugi on kiiduväärt Eesti-keskse ulmeromaani viljelemispüüe, aga seda nüüd hindamiskriteeriumiks seada? Kas on mõttet? Ideel iseenesest ju viga polnud, küll aga häiris selle teostus. Ta lihtsalt oli selline ebaühtlane ning kohati ajuvaba teos. Nojah, püüti tõsta pinget sellise küsimusega, et mis see on? Tore, aga nende arvamuste vaheldumine ja sellise tempoga hakkas aegamööda juba ( vabandage väljendust) siibrisse käima.
Teksti loeti eesti keeles

Mida öelda raamatu kohta, mis punnitab olla tase? Ma ei tahaks küll eesti kirjandust maha teha aga olgem ausad: kui see oleks mõne jänki kirjutatud raamat, siis pühiks enamus lugemusega ulmefänne selle peal ilmselt oma jalgu. Olen nõus, raamatus oli ka häid kohti aga üldine stiil , puudega sõjaväelased ja KGB-lased olid/on vähemalt minu meelest täielik maitsetus.Saab kolme, üksikute heade käikude ja ideede eest.( Belialsi " Ashinari kroonikad " , kui ka kodumaine ulme, on igatahes " Plahvatusest" kõvasti üle.)
Teksti loeti eesti keeles

Niruvõitu. Nonstop siia-sinna sahminine. Kuid usun, et antud teemal oleks parema jutu andnud kirjutada. Või vähemalt oleks see sama tekst rohkem viimistlemist vajanud. Aga Tartu nostalgia (mida paljud Tartus õppinud kindlasti tunnevad) eest saab kolme ära.
Teksti loeti eesti keeles

Tükk aega mõtlesin, et kas panna kolm või neli. Panin kolme plussi. Ikkagi juttu nõukogude aegsest Tartust ning päris hästi tabatud seda olustikku. Ehkki vene luure jättis liiga mannetu mulje. Selle eest võtan plussi tagasi.
Teksti loeti eesti keeles

Raske on selles raamatus midagi head leida. Samas ei tahaks oma, Eesti autori kohta ka väga halvasti öelda. Lugemise ajal oli lausa piinlik, - et peab siis niimoodi, - kuigi ega tal teiselt poolt viga ei olnud, käest ära viskama ka just ei pannud. Nüüd ülelehitsemisel muide tegevuse ja tegelaste ebareaalsus, kunstlikkus ja rabe kokkutraageldamine enam nii ei häirinud. Tean ka põhjust - me kipume unustama ja võtame neid sündmusi kui fantaasiamaailma. Nii et võib-olla hilisemad lugejad hindavad raamatut kõrgemalt? (Kuigi muidugi saavad konkreetsest ajastust vale pildi.)

Kokkuvõttes - mul on hea meel, et selline raamat ilmus ja Eestis ulmet kirjutatakse, aga lugeda seda ei saa ma ausa näoga soovitada.

Teksti loeti eesti keeles

Pole paha... Täitsa loetav eesti ulme kohta - ma võin olla ju antipatriootiliselt meelestatud aga kahjuks ei ole minu kätte sattunud ühtegi head eesti ulmeteost, mis oleks pikem novellist eriti veel Alternate History (vabandust eelmise vea pärast) þanrist...Aga see selleks. Olustik/õhustik tundub olevat päris realistlik - päris kindel ei ole (kirjeldatud ajajärgul olin ise liig noor, et asjast täielikult aru saada), aga kaasaegsete kirjelduste järgi otsustades... Plussiks võib lugeda ka Tartu Vaimu kaasamise :)Ühesõnaga, nagu öeldud, pole paha ja neli.
Teksti loeti eesti keeles
x
Ray D. Noper
08.01.1982
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
edit_tags
Viimased 25 arvustust:

Kuna see jutt on juba kurikuulsaks saanud, võtsin selle graafikuväliselt üle lugeda, et oma silmaga näha, kas siunamine on õigustatud. Kui jätta kõrvale häiriv ja tüütu - aga autorile ilmselt oluline lausestiil (kahtlustasin korraks ägedat komafoobiat, aga neid siiski ka esineb...), on jutu põhihädaks selle etteaimatavus. Enne esimese seksistseeni lõppu oli loo lõpplahendus ennustatav ja edasist lugemist saatis lootus, et autor on ehk siiski mõne kavalama puändi leidnud. Ei olnud. Jutt koosneb madalama otsa kirjandusteoste klišeedest, mis on vormistatud ilmse kirjutamisoskusega (kuigi - taaskord tuleb mainida häirivat lausete-eksperimenti...)
Teksti loeti eesti keeles

Äärmiselt kõrgetasemeline raamat, imho, "Vahejaama" ja "Kaitsealaga" kokku kindlasti olulisimad Simak`i teosed...

Ja pealkirjast:

Isaiah 40:6 (King James version): The voice said, "Cry". And he said, "What shall I cry?" "All flesh is grass , and all the goodliness thereof is as the flower of the field."

Jesaja 40:6 : Hääl ütleb: "Kuuluta!" Ja teine kostab: "Mida ma pean kuulutama?" "Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal! "

Teksti loeti eesti keeles

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt mõnevõrra paremgi kui Consider Phlebas või The Player of Games... Võibolla olen muidugi rumalam, kuid minu jaoks ei pea jutul olema nn. jutt sees. See on raamat, mis räägib sellest, mis on juhtunud. "Memento", eksole. Ja paralleel Strugatskitega on ülekohus - Banks räägib teisest asjast... isegi kui idee on pisut sarnane. Aga mis siin ikka pikalt jahuda, viis.
Teksti loeti eesti keeles

Pole paha... Täitsa loetav eesti ulme kohta - ma võin olla ju antipatriootiliselt meelestatud aga kahjuks ei ole minu kätte sattunud ühtegi head eesti ulmeteost, mis oleks pikem novellist eriti veel Alternate History (vabandust eelmise vea pärast) þanrist...Aga see selleks. Olustik/õhustik tundub olevat päris realistlik - päris kindel ei ole (kirjeldatud ajajärgul olin ise liig noor, et asjast täielikult aru saada), aga kaasaegsete kirjelduste järgi otsustades... Plussiks võib lugeda ka Tartu Vaimu kaasamise :)Ühesõnaga, nagu öeldud, pole paha ja neli.
Teksti loeti eesti keeles

Mis teha, kui ma poleks seda juttu lugenud, poleks ma praegu siin kirjutamas. Ulmehuviliseks sain ma just tänu selle jutu lugemisele, kuna just siis tekkis huvi segaste ajaprobleemide vastu ning - ka teiste ulmejuttude vastu. Seetõttu tugev 5.
Teksti loeti eesti keeles

Mis teha, aga mina loen seda parimaks IA jutuks, mis on Eesti keelde tõlgitud. Mitte, et neid palju oleks, aga ikkagi. Julgustükk oli loo kirjutamise ajal näidata, et suurimad otsused Inimese ajaloos tehakse ka tulevikus vastavalt juhusele, mitte aga kindlalt välja arvutatud reeglite põhjal. Ja mina hoian pärast selle loo uuestilugemist taskus täringuid, kuna otsused minu elus nõuavad sageli valikut neetult suuremast hulgast kui kaks.Viis antud jutule, härrased.
Teksti loeti eesti keeles

Ajalugu on näidanud, et on kaht tüüpi inimesi - need, kes arvavad, et on kaht tüüpi inimesi ja need, kes nii ei arva.Antud raamat on saanud põhiliselt kaht tüüpi hindeid ja kommentaare - väga häid ja väga halbu. Miks ? Aga vaadake, see raamat on ka eriline. Antud teos on tegelikult olenemata tema nimest ja sisust sügavalt patsifistlik, kuna näitab tegelikult sõja mõttetust. Idee on aga ülima põhjalikkusega ära varjatud.Võibolla on minu arvamuse taga ka see, et olen ise patsifist ja loen igast teosest välja seda, mida tahan. Aga mul, teate, on sellest sügavalt ükskõik. Viis.
Teksti loeti inglise keeles

Tugev jätk HHGTTG-le. Olgu, naljad on sarnased, aga mis siis ? Sõnamängudest üle ei saa ja need on alati uued. Vaadake HHGTTG iseloomustust. Viis ikka.
Teksti loeti inglise keeles

Nonii... mida nüüd kommenteerida lisaks eelpool öeldule... Douglas Adams on vaieldamatult absurdiulme klassik ja parim esindaja, keda leida võime... Tema hindamine mingis 5-palliskaalas on aga ka täiesti absurdne ja tegelikult mõttetu... Sellest hoolimata, 5
Teksti loeti eesti keeles