Kasutajainfo

Austin Grossman

26.06.1969-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Stanislaw Lem ·

Opowiadanie Pirxa

(jutt aastast 1965)

eesti keeles: «Pirxi jutustus»
«Horisont» 1968; nr 11

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (5)

"Mitmes erinevas keeles", kuid eesti keeles kõige rohkem. Tegelikult olen ma üpris väga hämmastunud.

Ausalt!

Reeglina on eesti keeles ilmunud lood korjanud endale vähemelt paar-kolm arvustust külge, "Pirxi jutustus" aga seisab orvukesena juba teab mis ajast. Kummalise maailma paratamatus...

Lugu algab Pirxi ausa ülestunnistusega, et talle ulmekad meeldivad, kuid paraku ainult tõelised sopakad. Lugemisaega peaks Pirxil piisama, kuna temast on saanud tundide arvu täislennanud patrull-lendur. Nagu ta ise mürgiselt kommenteerib, on ta lendur vaid neil päevadel, kui pensioni makstakse. Sellele vaatamata on lennukihk veel nii suur, et ta hakanuks kasvõi vanniahju piloteerima, suudaks see vaid pisutki kiirendust anda. Nõnda möllibki Pirx ennast Brasiilias ühele laevale koos üpris kirju seltskonnaga (inseneriks on tal näituseks teedeehitusinsener. vimaselt küsiti tööle võtmisel, et kas ta masinaid tunneb; vastuseks oli muidugi "Jah!", kuna TEE-EHITUSmasinaid ta ju tundis). Firma, milline ta värbas, realiseeeris imelihtsat äriideed: kuna Kosmosse on juba saadetut igavene posu rauakolu, millest tähelepanuväärne osa seal tulutu ja kasutuna sihitult tiirleb, siis jääb see vanametall vaid kokku korjata ja ümber sulatada. Muidugi, et taoline äriidee ka rentaabel oleks, ei tohtinud laevad (ega ka mehed!). mis seda vanarauda korjasid, ise utiilist suurt paremad olla. Lendabki Pirx taolisel kirstul, veel mitukümmend tuhat tonni seisumassi samasuguseid kirste slepis ja siis juhtub katastroof...

Ei, mitte midagi hirmsat, lihtsalt mups. Terveks jäävad vaid Pirx, juba mainitud insener ja mulatist radist, kes on ennast piiritusega (seestpoolt) nii põhjalikult ära deshinfitseerinud, et talle ei hakka enam peale ei ussi-, ega püssirohi.

JA SIIS...

Aga sellest lugege juba ise!

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kodanik Pirxil on ülihea huumorisoon ja eelkõige tohutu entusiasm. See laseb tal end värvata pentsikusse ettevõttesse pentsiku meeskonnaga, kus ta kogeb midagi pentsikut. No igatahes ületab see meteoriidisaju ja meeskonda tabanud haiguse. Naljasoolikas aga väljendub eelkõige tema suhtumises kosmosesse, halba ulmekirjandusse ja hiljem kirjutatud jutustusse. Peale selle anneb ta aru, et ega keegi ikka tema sõnu usu.
Teksti loeti eesti keeles

Leidsin kastipõhjast vedelemast 1968-aasta "Horisondist" tehtud koopia. Ju siis olen seda lugu ka varem lugenud aga suurt midagi polnud meeles.

Üllatas, et Stanislaw Lem ka Pirxist selliseid naljalugusid kirjutas, sest mulle tundus vähemalt alguses, et pigem oleks pidanud peategelase nimi Ijon Tichy olema - huumor oli täpselt seda tüüpi.

Lõppes aga lugu kurvalt - vähemalt inimkonna jaoks. Aga ehk ei väärinudki too ühiskond enamat?

Teksti loeti eesti keeles

Pirx meenutamas ühte tööreisi laevaga "Öö Pärl". Laeva meeskond on juhuslikult värvatud ja alamotiveeritud. Pealegi on neid tabanud tõvelaine. Peale Pirxi on haigusest pääsenud laeva sidemees ja insener. Kui romude rongi enda järel läbi kosmose vedav "Öö Pärl" sattub süsteemivälisesse meteooripilve, peab Pirx kuidagi toime tulema ja peale selle veel julgustama inseneri.

Tegemist on naljalooga, kuigi enamus huumorist mulle kohale ei jõudnud. Naljaloona on vist mõeldud ka Lemi Ijon Tichy seiklused, mis mulle kunagi loetuna suuresti tajumatuks jäid.

Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles