Kasutajainfo

Austin Grossman

26.06.1969-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arkadi Strugatski · Boriss Strugatski ·

Zabõtõi eksperiment

(jutt aastast 1959)

ajakirjapublikatsioon: «Znanije – sila» 1959; nr 8
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (4)

Kuskil taigas on pool sajandit tagasi mingisugune laboratoorium vastu taevast lennanud ja sinna saadetakse mingi grupp uurijaid, kes peavad välja selgitama mitmesuguseid epitsentriga seotud värke. See siis üldiselt selle jutu põhimõte. Jutt ise ka päris tasemel. Igasugu fantastilisi värke leidub seal, alates maast taevasse löövatest välkudest ja lõpetades mingisuguse salapärase sinise uduga. Ja muidugi ka igasugused värdjalikud elukad sealjuures. Lisaks ei julge uurimisaparaadid sinna udusse uurima minna ja mõõteriistad valetavad...
Aga selleks et teada saada mis seal jutus siis tegelikult lahti on, lugege seda ise. See tasub ennast igal juhul ära. Kindel viis.
Teksti loeti vene keeles

Annan "nelja" kuigi tegu on siiski üsna hea jutuga. Lihtsalt vendadel on ka veel paaremaid lühijutte ("Liivapalavik", "Esimesed inimesed..."). "Eksperiment" peaks olema maiuspala tõelistele teadusliku ulme fännidele, siin pea puudub sotsiaalne aspekt, kugu kamm seisneb füüsikas. Üldiselt on selles loos tunda "Pikniku" algideid. On ju ka siin Tsoon, kus midagi kohutavat juhtunud, ja kus esinevad senitundmatud nähtused (sinine udu) ja võikad mutatsioonid. Igati tasemel lugu, mõnusa saladusliku õhkonna ja usutavate tegelastega.
Teksti loeti vene keeles

Arvestades seda, mida ma just eelmistes arvustustes ütlesin, pean seda lugu "neljaga" hindama. Sellele vaatamata on tegemist üsna hõrgu palaga teadusliku fantastika austajatele.
Teksti loeti vene keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles