Kasutajainfo

Miikael Jekimov

1991-

  • Eesti

Teosed

· Miikael Jekimov ·

Tormiga saabub ka veritasu

(lühiromaan aastast 2016)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

Lühiromaani (anti)kangelaseks on kurikuulus kosmosepiraat Morgan Must, kosmosemaailma professionaalne kurjategija, kellele endalegi ta kitšiliku kõlaga hüüdnimi nalja teeb. Pärast järjekordset edukat saagiretke otsustab Morgan Koidu Ääre nime all tuntud hiidplaneedi kuule, mis on tuntud kosmosekurjategijate pesitsuspaigana ja mida kimbutavad regulaarselt ülikiirelt puhuvad tapvad tormituuled, mis elanikud siseruumidesse sunnivad, paigale jääda ning rihma lõdvaks lasta. Ootamatult kohtab Morgan humanoidist politseiuurijat Wales Greyd naaberkuult Adarilt, kes räägib talle, et Morgani kambajõmm Mho Cara on Punase Kuuvarju nime all tuntud narkojõugu poolt tapetud. Grey, kellele teeb muret narkojõugu halb mõju algselt Adari poolt koloniseeritud Koidu Varju elanikkonnale, teeb piraadile ettepaneku ajutiselt jõud ühendada ja koos Punase Kuuvarju likvideerimisega ka tolle sõbra eest kätte maksta. Morgan nõustub, ent tegelikult on kõik märksa keerulisem...

"Tormiga saabub ka veritasu" on teine minu poolt loetud Jekimovi tekst eelmisel aastal samuti "Täheajas" ilmunud "Läbi külma metalli" järel. Sarnasusi on neil lugudel päris palju-tegevuskoht kaugtuleviku kosmoses, seikluslik ja hoogne, ent samas sünge ning verine süžee, tegelasteks kurjategijad ja muud eluheidikud, korralikult lahtikirjutatud tegevusmaailmad oma humanoidsete rasside ning tsivilisatsioonidega. Ilmselt hakkab noorel ja paljutõotaval autoril oma stiil välja kujunema, nii et jääb vaid üle loota, et ta jätkab kirjutamist ning mõjuta oma loominguga tulevikus oluliselt kodumaist ulmekirjandust.

Veidi arusaamatuks jäi küll asjaolu, et miks humanoidsel adarlasel on inglise nimi...

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustust:

Esimene osa ei anna ilmselgelt tervest triloogiast täit pilti ja seetõttu loen arvatavasti vähemalt ka teise osa ära. Lugu ise oli hästi kirjutatud.
Minu silmis ainuke kehv asjaolu oli see, et kogu raamat oli moderne koopia vanast heast "Armastuse Käsitöö"-nduslikust stiilist, millele on mul välja kujunenud sügav vastumeelsus.
Teksti loeti eesti keeles

Arvasin, et tegu on kõige kehvema Simakiga, mida eales lugenud. Kuid siis avastasin vasakust veerust (teoste nimekirjast) ka "Talismani vennaskonna" ...
Teksti loeti eesti keeles

"The Stormlight Archive" sarja kolmas teos jätkab sujuvalt sealt kus eelmine osa pooleli jäi. Seekord on raamatu fookuses Dalinar ja tema varasem elu. Muud vanad tuttavad (Shallan ja Kaladin) saavad samuti piisavalt tähelepanu.
 
Seekordse peategelase Dalinari varasem elu ja tegevus käiakse põhjalikult üle. Selgub, et "metsikus nooruses" oli ta elanud suhteliselt julma ja raju elu. Tehtud vigadest on ta võtnud õppust ja see peegeldub ka tema olevikus toimuvates otsustes ja tegevussuundades.
 
Põhjused, miks hindeks on „kolm”: Kõik romaani põhilised tegelaskujud, (Shallan, Kaladin, Dalinar jt.) on muutunud omaenese karikatuurideks. Nad käituvad nagu ühemõõtmelised tegelased, kuigi Shallan võib pretendeerida justkui kolmele mõõtmele. Autor on lihtsalt jäänud oma tegelaste algseisu kinni. Tegelaste arendamine on võrdsustatud nende võitlusoskuse (või maagia) arendamisega. Ja veel üks nüanss, mis on mind ärritanud erinevates fantasy raamatutes: kui mõni autor ei viitsi oma tegelasi viia mööda teid-riike-ja-linnu punktist A punkti B, siis kasutavad nad tihti sobivasse kohta tekitatud maaalust tunnelit või teist dimensiooni.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatud "Elderlingide maailmas" on:
 
The Farseer Trilogy: Assassin's Apprentice (1995) Royal Assassin (1996) Assassin's Quest (1997)
 
Liveship Traders Trilogy: Ship of Magic (1998) The Mad Ship (1999) Ship of Destiny (2000)
 
The Tawny Man Trilogy: Fool's Errand (2001) The Golden Fool (2002) Fool's Fate (2003)
 
The Rain Wild Chronicles: Dragon Keeper (2009) Dragon Haven (2010) City of Dragons (2011) Blood of Dragons (2013)
 
The Fitz and the Fool Trilogy: Fool's Assassin (2014) Fool's Quest (2015) Assassin's Fate (2017)
 
Ja lisaks veel üks eraldiseisev romaan ("The Willful Princess and the Piebald Prince (2013)") ja lühijutt ("Homecoming" (2003) )
 
Olen ise sellest maailmast kokku lugenud 16 raamatut ja tagantjärele tundub, et seda oli umbes 10 raamatut liiga palju. Esialgu tundub, et "Fool's Assassin" sulges niivõrd palju lahtiseid otsi, et rohkem pole siia midagi juurde vaja kirjutada. Loodan päris siiralt, et see nii oleks ja jääks.
 
Põhiline -- mis nii selle, kui ka paljude eelnevate raamatute puhul närvi ajas --  oli see, et kuidas kaks pehmet kivi (Fitz ja Fool) üritavad vilja jahvatada. Kumbki paistab pidevalt võistlevat sellel alal, et kui palju nad üksteist austavad-hoiavad-kaitsevad-ja-armastavad. Seda oli niivõrd masendav lugeda, et ma vahepeal tegin lugemises kolmekuulise pausi. Sellist reaktsiooni mul tavaliselt ei teki. Hinne ja eelnev jutt ütleb kõik olulise selle raamatu kohta ära.  
Teksti loeti inglise keeles

Peale esimese osa lugemist võis tunduda, et probleem on lahendatud ja Veenusele pagendatud. Paraku aga mitte. Mõni kuri geenius tahab ikka tulega mängida ja potentsiaalselt tervet inimkonda ohustada.
See osa saab hindeks samuti "4", kuigi veidi enam hakkasid häirima mõned autori arusaamatused keskkooli füüsikaga. Kaks näidet:
1) Kirjeldatakse Marsilt pärinevat musklis amatsooni: "She’d grown up in Martian gravity. She had to mass a hundred kilos at one g, easy."
2) Proovitakse püüda kinni (mitte hävitada) kosmosepiraate. Aetakse neid taga mugavalt tempoga 1,3g . Saaks ka väledamalt, kuid siis peaks ebamugavalt voodites lebama. Kosmosepiraatide vana küna suudab põgeneda tempoga 1g.....
Mis eelpool olevas kahes näites väga valesti on, jäägu igaühel endal nuputada.
Teksti loeti inglise keeles