Kasutajainfo

Valentina Žuravljova

17.07.1933-12.03.2004

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Valentina Žuravljova ·

«Orljonok»

(jutt aastast 1961)

ajakirjapublikatsioon: «Iskatel» 1961; nr 1 [pealkirjaga «Mõ uhodim k Aelle»]
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
2
0
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (3)

Näib, et lugu on vene keeles ilmunud kahe erineva pealkirja all. Baasis originaalpealkirja "Orljonok" nähes tekkis mul kerge imestus, et kas tõlkija on tõesti otsustanud loo pealkirja eestikeelses tõlkes "poeetilisemaks" muuta. Siiski on antoloogia "Me armastame Maad 2: Viimane laev" tiitellehel loo originaalpealkirjaks märgitud "Orljonok" nje vjernjetsja.
Loo minategelaseks on tähelaevale Kotkapoeg raadioinseneri dublandiks määratud neiu. Kotkapoja meeskonna ülesandeks on lennata Maalt Elektrale, kummalisele süsihappegaasist küllastunud atmosfääri ja veidra elusloodusega planeedile, et tuua sealt koju Avastaja - seitse aastat üksi Robinsonina Elektral elanud noormees, kes pole kunagi elus Maal viibinud. Kotkapoja meeskond soovib väga Maale naasta ja ka Avastaja on inimkonna ilusa koduplaneedi nägemisest siiralt huvitatud, ent lend koju ei kulge kaugeltki nii, nagu oodatud...
Jälle üks selline jutt, mida võiks iseloomustada sarnaste märksõnadega nagu antoloogia "Me armastame Maad" kaht esimest teksti. Poeetiline, nukker ja heroiline lugu helgest kõrgtehnoloogilisest tulevikust ning kosmosenautide eneseohverdusest.
Minu meelest hea lugu, poeetiline ja ilus.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustust:

Esimene osa ei anna ilmselgelt tervest triloogiast täit pilti ja seetõttu loen arvatavasti vähemalt ka teise osa ära. Lugu ise oli hästi kirjutatud.
Minu silmis ainuke kehv asjaolu oli see, et kogu raamat oli moderne koopia vanast heast "Armastuse Käsitöö"-nduslikust stiilist, millele on mul välja kujunenud sügav vastumeelsus.
Teksti loeti eesti keeles

Arvasin, et tegu on kõige kehvema Simakiga, mida eales lugenud. Kuid siis avastasin vasakust veerust (teoste nimekirjast) ka "Talismani vennaskonna" ...
Teksti loeti eesti keeles

"The Stormlight Archive" sarja kolmas teos jätkab sujuvalt sealt kus eelmine osa pooleli jäi. Seekord on raamatu fookuses Dalinar ja tema varasem elu. Muud vanad tuttavad (Shallan ja Kaladin) saavad samuti piisavalt tähelepanu.
 
Seekordse peategelase Dalinari varasem elu ja tegevus käiakse põhjalikult üle. Selgub, et "metsikus nooruses" oli ta elanud suhteliselt julma ja raju elu. Tehtud vigadest on ta võtnud õppust ja see peegeldub ka tema olevikus toimuvates otsustes ja tegevussuundades.
 
Põhjused, miks hindeks on „kolm”: Kõik romaani põhilised tegelaskujud, (Shallan, Kaladin, Dalinar jt.) on muutunud omaenese karikatuurideks. Nad käituvad nagu ühemõõtmelised tegelased, kuigi Shallan võib pretendeerida justkui kolmele mõõtmele. Autor on lihtsalt jäänud oma tegelaste algseisu kinni. Tegelaste arendamine on võrdsustatud nende võitlusoskuse (või maagia) arendamisega. Ja veel üks nüanss, mis on mind ärritanud erinevates fantasy raamatutes: kui mõni autor ei viitsi oma tegelasi viia mööda teid-riike-ja-linnu punktist A punkti B, siis kasutavad nad tihti sobivasse kohta tekitatud maaalust tunnelit või teist dimensiooni.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatud "Elderlingide maailmas" on:
 
The Farseer Trilogy: Assassin's Apprentice (1995) Royal Assassin (1996) Assassin's Quest (1997)
 
Liveship Traders Trilogy: Ship of Magic (1998) The Mad Ship (1999) Ship of Destiny (2000)
 
The Tawny Man Trilogy: Fool's Errand (2001) The Golden Fool (2002) Fool's Fate (2003)
 
The Rain Wild Chronicles: Dragon Keeper (2009) Dragon Haven (2010) City of Dragons (2011) Blood of Dragons (2013)
 
The Fitz and the Fool Trilogy: Fool's Assassin (2014) Fool's Quest (2015) Assassin's Fate (2017)
 
Ja lisaks veel üks eraldiseisev romaan ("The Willful Princess and the Piebald Prince (2013)") ja lühijutt ("Homecoming" (2003) )
 
Olen ise sellest maailmast kokku lugenud 16 raamatut ja tagantjärele tundub, et seda oli umbes 10 raamatut liiga palju. Esialgu tundub, et "Fool's Assassin" sulges niivõrd palju lahtiseid otsi, et rohkem pole siia midagi juurde vaja kirjutada. Loodan päris siiralt, et see nii oleks ja jääks.
 
Põhiline -- mis nii selle, kui ka paljude eelnevate raamatute puhul närvi ajas --  oli see, et kuidas kaks pehmet kivi (Fitz ja Fool) üritavad vilja jahvatada. Kumbki paistab pidevalt võistlevat sellel alal, et kui palju nad üksteist austavad-hoiavad-kaitsevad-ja-armastavad. Seda oli niivõrd masendav lugeda, et ma vahepeal tegin lugemises kolmekuulise pausi. Sellist reaktsiooni mul tavaliselt ei teki. Hinne ja eelnev jutt ütleb kõik olulise selle raamatu kohta ära.  
Teksti loeti inglise keeles

Peale esimese osa lugemist võis tunduda, et probleem on lahendatud ja Veenusele pagendatud. Paraku aga mitte. Mõni kuri geenius tahab ikka tulega mängida ja potentsiaalselt tervet inimkonda ohustada.
See osa saab hindeks samuti "4", kuigi veidi enam hakkasid häirima mõned autori arusaamatused keskkooli füüsikaga. Kaks näidet:
1) Kirjeldatakse Marsilt pärinevat musklis amatsooni: "She’d grown up in Martian gravity. She had to mass a hundred kilos at one g, easy."
2) Proovitakse püüda kinni (mitte hävitada) kosmosepiraate. Aetakse neid taga mugavalt tempoga 1,3g . Saaks ka väledamalt, kuid siis peaks ebamugavalt voodites lebama. Kosmosepiraatide vana küna suudab põgeneda tempoga 1g.....
Mis eelpool olevas kahes näites väga valesti on, jäägu igaühel endal nuputada.
Teksti loeti inglise keeles