Kasutajainfo

Philip Jose Farmer

26.01.1918-25.02.2009

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Philip Jose Farmer ·

To Your Scattered Bodies Go

(romaan aastast 1971)

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (6)

See romaan on “universumite looja” Farmeri “Riverworld”- sarja avateos. Jõemaailma hakkas ta kavandama 50-date algul. Nimelt võitis tema fantasy- romaan “I Owe for the Flesh” 1953 ühe väikekirjastuse poolt korraldatud romaanivõistluse. Kuid kirjastus ei maksnud võiduauhinda välja, ei suutnud romaani avaldada ja kaotas lõpuks ka käsikirja. 18 aastat hiljem ilmus samadele ideedele põhinev lugu kogunisti uue romaanina ja võitis teenitult Hugo-auhinna.

“Riverworld”- sari räägib omapärasest maailmast, kus miljonite kilomeetrite pikkune jõgi voolab tundmatu eesmärgi poole. Selles maailmas elavad elluäratatutena üheaegselt kõik kunagi elanud inimesed. Jõemaailm garanteerib neile toidu, joogi ja igavese nooruse; ka uue keha kui sellist õnnetusjuhtumi tõttu peaks vaja minema. Inimesed tahavad ka muud- leida tõde ning teadmisi, seiklusi ellu. Teose peategelaseks on maadeuurija ja kirjanik Richard Burton. Muud tähtsad tegelased on Cyrano de Bergerac, Göring ja Lisa Imedemaal prototüüp. Jõemaailma elu on sõjakas, täis lahinguid. Surnud ärkavad alati ellu, aga salapärase jõe uutel kohtadel. Sama ideed kasutas paarkümmend aastat hiljem Silverberg ja sai samuti Hugo! Lugege kindlasi!
Teksti loeti vene keeles

Kuidas käituksid inimesed, kui reinkarnatsioon oleks mitte usu küsimus vaid reaalsus? Kui inimene _teaks_, et pärast surma ärkab ta uuesti ellu, vähe sellest, mäletab ka eelnenud elu(sid)? Ja et igas uues elus on tagatud samad stardipositsioonid, talle on garanteeritud söök-jook ja ei midagi muud peale selle (isegi riideid)?

Keegi viib läbi tohutut eksperimenti. Mingil planeedil voolab pooluselt poolusele hiiglaslik jõgi ja selle kallastel ärkavad korraga just eespool kirjeldatud tingimustes uuesti ellu kõik kunagi Maal elanud inimesed, mäletades ka oma maist elu. Inimeste paiknemine hiigeljõe kallastel on üsna juhuslik, suures katlas on segi paisatud rassid, rahvused ja ajastud. Pärast surma reinkarneerub inimene uuesti, kuid mingis hoopis teises, juhuslikus kohas. Algtingimused on kõigil võrdsed, kuid see ühiskond hakkab kohe arenema...

Romaanis on ka teine tegevusliin. Peategelane Richard Burton mäletab ka mõningaid sündmusi, mis eelnesid tema elluärkamisele Jõe kaldal ning püüab ühtlasi uurida ka selle suure eksperimendi tagamaid. Ta ei jõua aga selles väga kaugele ja romaani lõpus on selge, et see on alles kogu loo algus.

Idee ja teostus on suurepärased.Kindlasti tasub lugeda.

Teksti loeti vene keeles

Väga kena nostalgiline lugemiselamus. Millegi poolest sarnaneb see "Riverworldi" avaosa nende Clifford D. Simaki pastoraalsete teostega millest esimest sai lugeda juba okupatsiooni tingimustes veedetud koolipõlves, mil see ilmus Mirabilia sarjas. Inimkond ajab tavapärasel moel oma tavapäraseid asju, siis aga sekkub kuskilt väljastpoolt nn. "supertsivilisatsioon", kui laenata terminit Strugatskitelt. Inimesed vaatavad, suu ammuli, pealt. Ja lugejad koos nendega, sest autoril pole vähimatki kavatsust näha vaeva oma kujutatava kõrgtsivilisatsiooni saavutuste "teadusliku" põhjendamisega. See on sedalaadi teose puhul üsnagi tarbetu ja lihtsalt rikuks kogu võlu.

Täiendav väärtus on teose juures veel võimalus "saada tuttavaks" reaalselt elanud 19. sajandi briti sõjamehe ja maadeuurija Richard Francis Burtoniga, kelle kohta käivat Wikipedia artiklit soovitan kõigil lugeda. Oli piisavalt värvikas mees et tekitas rohkem kui ühes ulmekirjanikus soovi teda oma teose tegelasena kasutada.

Teksti loeti inglise keeles

Hm, proovin siis üle mõne aasta Baasi; pole seda uuel platvormil teinudki.
Ajendiks siis, et olin 10 päeva Peloponnesosel ja juhtus nii, et lugesin läbi 4 osa Riverworldi, ehk siis klassikalise tsükli, mis algab Burtoni seiklustega (see raamat peamiselt neist ongi), keerleb läbi mitmete peategelaste lahenduse suunas ja... nojah, minu jaoks oli raamatu lahendus tõsine pettumus, aga see on maitse asi (kui viitsin, kirjutan selle kohta ka.)
Raske on kirjutada teosest, millest on nii palju räägitud, et erilisi üllatusi seal enam ei ole; kui oled näinud kaht filmi ja kätte on sattunud vähemalt pool tosinat lugu-koomiksit-midaiganes, kus sellele vihjatakse. Ütleme nii, et kuna Farmer oli esimene, kes sellise maailma välja mõtles (ja korraliku SF-ina teostas, sest igasuguseid tehislikke inkarnatsioone on kirjanduses alati olnud), on ta plusspunktid ja sügava kummarduse ära teeninud. Kõiges muus...
Või muidugi oli tore ja lahe lugeda, aga küsigem nii -- see seal jõe kallastel oli täiesti mõttetu elu; kui see ei jõua kohale esimesel nädalal, siis esimese aasta lõpul peaks see olema selge ka erakordselt juhmidele. Ja oma eksistentsile leiab mõtte Burton, kes (vabandust kulunud väljendi pärast) ei seia pudeliski paigal, ja vast veel mõned tosinad kogu sellest lohutust karjast seal jõekallastel... Et nii ongi?
Teksti loeti inglise keeles

Lugemise ajal romaan olulist vastupanu lugejale ei osutanud ja see oligi tema suuremaid voorusi. Lisaks lihtsustas lugemist ühe selge peategelase olemasolu. Farmeri puhul mitte üllatav, kuid teiste ameerika autorite juures vist haruldane, oli tema püüe arvestada tegelaste erineva keelelise taustaga – mitte kõik peategelase vestluskaaslased ei rääkinud inglise keelt.

 

 

Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugemise ajal romaan olulist vastupanu lugejale ei osutanud ja see oligi tema suuremaid voorusi. Lisaks lihtsustas lugemist ühe selge peategelase olemasolu. Farmeri puhul mitte üllatav, kuid teiste ameerika autorite juures vist haruldane, oli tema püüe arvestada tegelaste erineva keelelise taustaga – mitte kõik peategelase vestluskaaslased ei rääkinud inglise keelt.

 

 

Teksti loeti inglise keeles

Terra Mater“ on Pierre Bordage’i triloogia „Les guerriers du silence“ teine raamat. Kui triloogia esimese osa, mille nimi on samuti „Les guerriers du silence“, tegevus toimub kaheksakümne sajandi kauguses tulevikus, heites pilku sündmustele, mis viisid Naflini Konföderatsiooni lagunemisele ja Angi impeeriumi tekkele, siis „Terra Mater“ teeb sissevaate Angi impeeriumisse kuusteist aastat hiljem. Vahepealsetel aastatel on Angi keisririik end korralikult vana riigi varemetel laiali laotada suutnud, siin-seal perifeerias veel säilinud Naflini reliktid võetakse hoolika vaatluse alla, ja pigistatakse üksteise järel, nagu inetud vistrikud suursuguse daami tuharal, tühjaks.

 

Eelmise romaani kesksed tegelased Tixy ja Aphykit on taandatud kõrvaltegelasteks, „Les guerriers du silence’i“ lapstegelased Shari ja Fracis on täiskasvanuks saanud ning Syracusa õukonda halvasti sobituv provintsitar Sibrit jätkab oma püüdlusi päästmaks inimkonda. „Terra Mater’i“ peategelaseks saab aga 8-aastane Jek, keda tema vanemad soovivad panna Püha Propaganda misjonäride kooli, millest aga vaikuse sõdalaseks saada unistav poiss midagi kuulda ei taha. Niisiis alustab Jek oma koduplaneedilt Ut-Genilt esialgu üsna lootusetuna näivat odüsseiat vaikuse sõdalaste arvatava redupaiga, Terra Materi, poole. Rännaku kestel saadavad Jekki mitmed kaaslased, nagu nt jersalemlased San Fransisco ja Phoenix, sürakuusalane Marti. Vaatamata peategelase noorele eale ma „Terra Mater’it“ lasteromaaniks päriselt ei peaks, kuna selle tegevuse käigus toimuvad näiteks mõned massimõrvad, millest lähemalt kirjeldatakse siiski vaid ühte.

 

Teksti loeti saksa keeles

Vaikuse sõdalased on küllalt meeliköitev romaan. Autor on päris palju vaeva näinud tegelaste välimuse  kirjeldamisele. Kõige rohkem on värvi saanud ootuspäraselt peategelane Tixu, kelle kohta lugeja võib isegi lapsepõlve ja hariduselu seikasid teada saada. Huvitavad on ka mõned episoodilised tegelased (nt üks šamaan ja üks poliitik), kuid kõige olulisema naistegelase kirjeldamine jääb pisut ühekülgseks.
 
Romaani sündmused kulgevad rööbiti mitmel planeedil, mistõttu suhteliselt suure loetud lehekülgede mahu juures, milleks ma kulutasin märkimisväärse hulga aega, möödub romaanis aega suhteliselt vähe, ja sellega oli algul vaja harjuda.
 
Romaani üldine õhustik on võrdlemisi sünge. Näiteks planeedi Punatäpp, kus toimub viie peatüki tegevus, ühiskond on düstoopiline. Kurjategijate ja heidikute ohtrus on omane just sellele planeedile, kuid  kõrvalekalletega tegelaste lai valik on esindatud teistelgi planeetidel.
Teksti loeti saksa keeles

Romaan algab sellise tagasihoidliku taustaga kangelase küllaltki napi kirjeldusega, mistõttu esimest paari peatükki lugedes küsisin endalt, kas loost üldse asja võib saada. Pikapeale aga olukord paranes, lugu muutus põnevamaks, kuigi peategelane jäi endiselt vähehoomatavaks. Üheksanda peatüki paiku hakkasid ilmnema mõned sarnasused van Vogti teostega, mida ma küll oodata ei osanud, kuid mis kokkuvõttes mõjusid pigem positiivselt. 
Teksti loeti inglise keeles

Greenworld — unustatud planeet“ on lugu kosmoses laevahuku üle elanud seitsmeliikmelisest seltskonnast, kes satub ühele nurgatagusele planeedile. Maa-sarnase planeedi teeb eriliseks, vähemalt autori arvates, selle koloniseerimise ajalugu. Greenworldi koloniseerimist alustati 2000. aasta paiku. Peagi pärast uusasukate planeedile toimetamist jäeti sealsed kolonistid kas tahtlikult või juhuslikult isolatsiooni ja unustati. Päeval, mil sinna saabub laevaõnnetusest pääsenud seitsmik (see on u aastal 2250), on Greenworld olnud juba üle paari sajandi Päikeseimpeeriumist ära lõigatud.

 

Tegelaste hulk, keda selles suhteliselt lühikeses tekstis lugejale tutvustatakse, on mõistlikult väike – nimeliselt mainitakse neist umbes 20-t. Üldiselt tegelastelimuse kirjeldamisele sõnu ei kulutata. Peale nime antakse teada tolle elukutse-tegevusala ja sõjaväeline auaste (kui on). Kohati on ära toodud tegelase vanus, Raamatu peategelaseks võib pidada hiirkobras Gucky’t. Umbes meetripikkune näriline on sageli pildil. Teised tegelased jäävad Gucky varju. Neist võiks mainida kapten Per Durac’i, tehnik Markus Rondinit ja professor Wladimir Bogowskit.

Lugedes jäi mulje, et sündmused toimuvad kiiresti. Nagu öeldud, tegelaste kirjeldamisega eriti vaeva pole nähtud. Sama võib õelda ümbruse kohta: loodus ja linnaruum esinevad siin pigem väljajätuna, millegina, mille lugeja oma kujutlusvõimega täitma peaks. Ja isegi sel juhul mõjus teose lõpus Gucky arvamus, nagu oleks Greenworld’s olnud midagi paradiislikku, üllatavana.

 

Teksti loeti vene keeles

Jutt vananevast seiklejast, keda kuulujuttudest ajendatud uudishimu toob kaugele planeedile. Ta on teada saanud, et Seitsme Maskiga Planeet on üsna omapärane ilmaruumi asustatud planeetide hulgas. Sellel puuduvad sõjad, vaenutegevus ja kannatused. Mingis mõttes olevat tsivilisatsioon seal jõudnud oma viimasesse arengujärku. Üldiselt aga on Seitsme Maskiga Planeedist teada vähe — maalane Stello ei ole isegi kindel, mis päritolu on sealsed asukad.
Teksti loeti vene keeles

Tegemist on justkui gootiliku õudusjutuga, millele autor on keelemänguga pisut vinti peale keeranud. Loo tegevus toimub Inglismaal ühes keskaegses lossis. Peategelaseks on keegi daam, kes on selle maja pärija.
Teksti loeti vene keeles

 Pärast karme lahinguid on sõjamees taas koduplaneedile jõudnud, olles väliselt terve, sisemiselt aga muserdunud. Peategelase mälestused sõjaväljal juhtunust on katkendlikud ja teda painavad sund-unenäod.
Teksti loeti vene keeles

Jutt on esitatud 16-aastase Monika päevikukatkendina. Peategelane räägib oma raskest ja üksildasest elust tulnukate okupatsiooni ajal.
Teksti loeti vene keeles

Matkahuvilisest riigiametnik on saanud puhkuse vihmaperioodil. Peategelane ei lase kehval aastaajal ennast heidutada ja alustab jalgsimatka oma kodumaa väheasustatud piirkonnas. Peagi jõuab väsinud rännumees  teeäärsesse kõrtsi, kus kohtab rohkem ja vähem värvikaid tegelasi.
Teksti loeti vene keeles

Selle laastu peategelaseks on robot, kes oma võimekuse tõttu on saanud tülikaks korporatsioonile, mis ta kokku pani. Korporatsiooni direktorite nõukogu arvates ohustab too robot nende positsiooni ja tekitab ühtlasi alaväärsustunde kõigis ettevõtte vähem võimekamates töötajates-ametnikes. Igatahes alustab peategelane oma töökarjääri keldrikorrusel paiknevas laadimisosakonnas.
Teksti loeti vene keeles