Võib karta, et Marslast ma lugema ei hakka, rääkimata siis filmi vaatamisest, aga see lühijutt oli küll päris naljakas. Satub nooruk mängima arvutimängu, milles on tarvis teha majanduslikke otsuseid. Koostab programmijupi, mis peaks välja arvutama optimaalsed strateegiad, ja paneb hästi pika tsükliga tööle - miljardiks sekundiks. Ning unustab. Aastad lähevad, pensionipõlv läheneb, ja järsku pöördub arvuti tema poole hüüatusega: "Kuule, pederast!" No et tsükkel on viimaks täis saanud ning vahepeal on programmijupp jõudnud päris palju levida ja areneda. Kasutab suhtlemisel aga enda meelest moodsat slängi - väljendeid, millega algajad arvutikasutajad oma meelepaha, üleolekutunnet jms väljendavad. Et siis rõhk ongi keelekasutusel.