Päris huvitav Hiina-teemaline (lühiromaanis kujutatud riik pole küll päris meie maailma Hiina, ent üldine õhustik ja rohked vihjed ei jäta vähimatki kahtlust, mis riik on Ihalainenile lühiromaani loomisel eeskujuks olnud) fantasy. Minategelaseks on 9-aastast tütart kasvatav lesestunud kunstnik Daesun, kellel on imeline anne-valmistada terrakotast loomakujukesi, mis lühikeseks ajaks ellu ärkavad. Ootamatu kutse keisri õukonda näib rahaprobleemides vaevlevale üksikisale justkui taeva kingitusena, ent reaalsus on märksa keerulisem...
Olen kuulnud "Terrakotat" võrreldavat Paolo Bacigalupi "Alkeemikuga" ja teatud sarnasused on tõesti olemas-minategelaseks kummalises idamaises fantaasiamaailmas üksi tütart kasvatav ning vaesuses virelev eriliste annetega leskmees, kes tänu oma annetele karmide valikute ette pannakse. Barry Hughartiga hoolimata sarnasest Hiina-teemast paralleele tõmmata siiski ei maksa, Ihalaineni lühiromaan on suhteliselt sünge alatooniga.